Pressiteated

Doktoritöö: talinisu saak on suvinisust suurem, kuid suvinisu keskmised kvaliteedinäitajad on paremad

Foto: Pexels

3. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub suvi- ja talinisu keskmise saagi ning kvaliteedipotentsiaali kirjeldamisele Eestis. Selgub, et talinisu saak varieerub aastati rohkem. 

Reine Koppel kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Nisu saagi ja küpsetuskvaliteedi stabiilsus Balti regioonis. Stability of yield and baking quality of wheat in Baltic conditions," et suvinisu keskmised kvaliteedinäitajad on paremad kui talinisul. Doktoritöö eesmärgiks oli suvi- ja talinisu keskmise saagi ja kvaliteedipotentsiaali kirjeldamine Eestis. Hüpoteesidena pakuti välja, et Eesti tingimustes on võimalik kasvatada hea küpsetuskvaliteediga tali- ja suvinisu sorte; nisu kvaliteet vastab nii sise- kui ka ekspordituru vajadustele; Eestis aretatud talinisu sordid vastavad aretusprogrammis seatud eesmärkidele ning on kõrge ja stabiilse saagitaseme ning küpsetuskvaliteediga; sobivate eelviljade valimisel on võimalik toota hea küpsetuskvaliteediga nisu ka maheviljeluses.

Talinisu saak oli suvinisust 1,5 – 2,0 t/ha suurem, keskkonnal oli saagi varieerumisele suurem mõju kui sordil, kusjuures talinisu saak varieerus aastati rohkem. Kuigi suvinisu keskmised kvaliteedinäitajad olid paremad kui talinisul, oli mõnedel aastatel vahe minimaalne. Ka talinisu seas oli väga hea küpsetuskvaliteediga sorte ja need vastasid nii meie piirkonnas kehtestatud saianisu kui ka ekspordiks mineva kõrge kvaliteediga nisu nõuetele. Samas ei olnud talinisu kvaliteet kõige kõrgemal tasemel mitte igal aastal vaid kolmel aastal neljast.

Küpsetuskvaliteedi varieerumist mõjutas enamuse näitajate puhul keskkond, väiksem mõju oli nisu kasvutüübil ja sordil. Maheviljeluses saab talinisu küpsetuskvaliteeti parandada liblikõieliste eelviljade kasutamisega. Eriti tõhusad eelviljad olid mesikas, punane ristik ja hulgilehine lupiin. Molekulaarmarkeritega kõrgmolekulaarseid gluteniini alaühikuid uurides selgus, et kõik katses olnud talinisu sordid sisaldasid küpsetusomadustele positiivset mõju omavat alaühikut 5+10. Doktoritöö raames iseloomustati kahte Eestis aretatud talinisu sorti. Tulemused näitasid, et ’Kallas’ on stabiilselt väga hea saagipotentsiaaliga ja sort ’Perenaise’ stabiilselt väga hea küpsetuskvaliteediga nii tava kui maheviljeluses.

Reine Koppel kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 3. juunil kell 11.15 videosilla vahendusel SIIN. Doktoritöö juhendajad on dotsent Evelin Loit ja vanemteadur Mati Koppel ning oponent professor Morten Lillemo (Norwegian University of Life Sciences). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.