Pressiteated

Doktoritöö: esimeste elunädalate ägeda faasi vastus mõjutab negatiivselt looma massi-iivet

21. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub mäletsejaliste ternespiimale. Selgub, et teise ja kolmanda elunädala ägeda faasi vastusel ehk põletikuprotsessil on pikaajalisem toime, sest see mõjutab negatiivselt looma massi-iivet. 

Kristel Peetsalu kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Ägeda faasi valkude kontsentratsiooni muutused, nende seosed ternespiima ja massi-iibega vastsündinud mäletsejalistel. Changes in acute-phase proteins’ concentrations of neonatal ruminants in relation to colostrum and weight gain," et vastsündinuperioodil esineb kolmel esimesel elunädalal ägeda faasi valkude seerumi amüloid A, haptoglobiini, albumiini ja fibrinogeeni muutusi. Mäletsejaliste intensiivse pidamisviisiga kaasnevad tihti stressirohkemad pidamistingimused, mis võivad põhjustada haigustekitajate suuremat levimust karjades. Seega on vastsündinud mäletsejaliste sünnijärgne kohanemine väliskeskkonnaga väljakutseterohke.

Sünepiteliokoriaalset tüüpi platsenta ei võimalda antikehade ülekannet emaloomalt lootele, seega omandab vastsündinu oma esmase passiivse immuunsuse ternespiimast. Lisaks antikehadele sisaldab ternespiim muid bioaktiivseid komponente, sh proinflammatoorseid tsütokiine ja ägeda faasi valke, mille toime järglasele on käesoleva töö keskmes. Vastsündinu jaoks elutähtsa kaasasündinud immuunsüsteemi üheks osaks on ägeda faasi vastus, mille käigus sünteesitakse proinflammatoorsete tsütokiinide toimel ägeda faasi valke. Neid valke kasutatakse meditsiinis kvantitatiivsete sensitiivsete biomarkeritena.

Väitekirjas käsitleti põhjapõdravasikate, lambatallede ja piimalehma vasikate ägeda faasi vastust neonataalperioodil. Samuti uuriti ternespiimas sisalduvate ägeda faasi valkude võimalikku mõju vastsündinu ägeda faasi vastusele. Neonataalperioodi ägeda faasi vastuse pikemaajalise mõju selgitamiseks hinnati mõõdetud parameetrite seoseid loomade mass-iibega, hinnatuna kolmandal, neljandal ja üheksandal elukuul.

Vastsündinuperioodil esineb kolmel esimesel elunädalal ägeda faasi valkude seerumi amüloid A, haptoglobiini, albumiini ja fibrinogeeni muutusi. Sündimise päeval on kontsentratsioonid kõige madalamad. Looma esimese elunädala ägeda faasi vastust mõjutavad ka ternespiimas sisalduvad ägeda faasi valgud ja põletikueelsed tsütokiinid.

Teise ja kolmanda elunädala ägeda faasi vastusel ehk põletikuprotsessil on pikaajalisem toime, sest see mõjutab negatiivselt looma massi-iivet. Andmed varajaste immunoloogiliste protsesside kujunemise kohta võimaldavad tootmisloomadele soodsama arengukeskkonna loomist, kus suurendatakse loomade heaolu ning piiratakse haigustekitajate levikut.

Kristel Peetsalu kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 21. juunil kell 10 videosilla vahendusel SIIN. Doktoritöö juhendajad on professor Toomas Orro ja teadur Lea Tummeleht ning oponent professor Helga Sauerwein (Bonni Ülikool, Saksamaa). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.