Pressiteated

Doktoritöö: biosöe kasutamine lämmastikukao vähendamiseks ei pruugi positiivset mõju avaldada

Foto: Pexels

30. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub kasvuhoonegaaside mõju vähendamisele. Uurimistöö pakub esmakordselt Eestis empiirilist tõendust agroökosüsteemi olulisematest lämmastikuvoogudest. 

Jordi Escuer Gatiuse kaitsmisele tulev doktoritöö „Põllumullast eralduva dilämmastikoksiidi vähendamine. Mitigation of nitrous oxide emissions from arable soils" annab uudset teadmist biosöe, taimejäänuste ja nitrifikatsiooni inhibiitori mõjust N2O lendumisele. 

Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris, mis on tinginud Maa globaalse soojenemise, on üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Kolme peamise kasvuhoonegaasi (süsihappegaasi CO2, dilämmastikoksiidi e naerugaasi N2O, ja metaani CH4) kontsentratsioon on suurenenud alates tööstusrevolutsiooni algusest. Maalt atmosfääri lenduvast N2O kogusest on ligikaudu 50% inimtekkeline, sellest omakorda umbes kaks kolmandikku on pärit põllumajandusest.

Lämmastikukadu põllumajanduses, näiteks liigne N2O lendumine ja NO3 leostumine, on suur oht keskkonnale ja põllumajanduse jätkusuutlikkusele. Seetõttu otsitakse lahendusi, kuidas saagikust säilitades vähendada väetiste kasutamisega kaasnevat N2O lendumist.

Käesoleva uurimuse eesmärk on avardada põllumajanduses teadmisi N2O lendumise mehhanismide ja eraldumise vähendamise strateegiate kohta, eriti orgaaniliste väetiste ja lisandite kasutamise korral. Uurimistöö annab uudset teadmist biosöe, taimejäänuste ja nitrifikatsiooni inhibiitori mõjust N2O lendumisele ning pakub intensiivselt majandatud rapsipõllu näitel Eestis esmakordselt empiirilist tõendust agroökosüsteemi olulisematest lämmastikuvoogudest.

Käesoleva töö tulemused olid esimesed, mis otseselt kvantifitseerisid põllumuldade N2O heitkoguseid Eestis ning avardasid teadmisi nitrifikatsiooni inhibiitori DMPP ja biosöe potentsiaali kohta N2O heitkoguste reguleerimisel. Kuigi DMPP ja biosöe kasutamist lämmastikukao vähendamiseks on varemgi uuritud, näitasid tulemused, et mullastikklimaatilistest tingimustest sõltuvalt ei pruugi nende positiivne mõju avalduda.

Jordi Escuer Gatius kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 30. juunil kell 10 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on kaasprofessor Merrit Shanskiy, kaasprofessor Kaido Soosaar (Tartu Ülikool) ja professor Alar Astover ning oponent prof. Dr. Klaus Butterbach-Bahl (Karlsruhe Institute of Technology). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.