Pressiteated

Doktoritöö: rohealade planeerimisel jääb ökoloogiline potentsiaal realiseerimata

Foto: Pexels.com

29. augustil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub Euroopa linnade rohealadele. Uurimistöö pakub võimalusi, kuidas kohalikul tasandil aset leidvat linna rohealade planeerimist ja haldamist tõhusamalt suunata. 

Marta Maria Alos Orti kaitsmisele tulevast doktoritööst „Linnaökoloogia väljakutsed: uued ökosüsteemid, uued lahendused. Urban ecology: novel ecosystems, novel challenges" selgub, et linnade rohealade elurikkust ja funktsioneerimist mõjutavad peamiselt kohaliku tasandi antropogeensed tegurid. 

Käesoleva doktoritöö fookuses on linnaökosüsteemide taksonoomiline ja funktsionaalne mitmekesisus Euroopa skaalal. Doktoritöös esitatud tulemuste aluseks oli H2020 uurimisprojekt BioVeins (20172020), mille raames uuriti seitsme Euroopa linna rohealade ökosüsteemide funktsionaalsust ja liigirikkust erinevatel elustikurühmadel, alates taimedest, lõpetades putukatega. Praegusel ajal elab juba ligikaudu kolmveerand Euroopa elanikest linnades ja nende osakaal on lähiaastatel suurenemas (UN, 2019).

Linnastumise käigus leiavad ühest küljest aset maakasutuse muutused, elupaikade killustumine ja muud elustikule stressi tekitavad protsessid, kuid teisest küljest võivad selle käigus tekkida ka täiesti uued ökosüsteemid, kus samas koosluses elavad liigid, kes looduses kunagi omavahel kokku ei satu. Linnas leiduvaid rohealasid nähakse sageli linna ümbritsevate aladega võrreldes liigirikkamatena, kuna seal leidub nii looduslikult levinud liike kui ka tulnukliike, olles sel moel ökoloogilisteks oaasideks üldjuhul läbitungimatute pindade ja tehisstruktuuridega kaetud linnaruumis.

Käesolevas doktoritöös esitatakse esmalt linnalooduse ökoloogilise uurimise raamistik (I), kus arutletakse viie võimaliku uurimisfookuse üle, mille abil oleks võimalik täiendada teadmisi linnalooduse elurikkuse, funktsionaalsuse ja ökosüsteemiteenuste kohta. Seejärel rakendatakse seda raamistikku uurides seitsme Euroopa linna rohealade taimkatte (II), samblike (III) ja mesilaste (IV) taksonoomilist ja funktsionaalset mitmekesisust ning neid mõjutavaid inimasustustihedusest suunatud tegureid, nagu heterogeensus ja fragmentatsioon, õhusaaste, looduslike ressursside maht linnaruumis jms.

Uurimisaladeks olid erineva suuruse ja ühenduvusega rohealad seitsmes Euroopa linnas: Tartus (Eesti), Poznanis (Poola), Antwerpenis (Belgia), Pariisis (Prantsusmaa), Zürichis (Šveits), Lissabonis ja Almadas (Portugal). Igas mainitud linnas valiti Euroopa Linnaatlasest (European Urban Atlas; EEA, 2012) maakatte klassi “1.4.1 Green Urban Areas” kuuluvad rohealad. Nende seast valiti stratifitseeritud juhuvaliku alusel välja uurimisalad, kuni 36 ala igast linnast. Alade valikul lähtuti kahest parameetrist: roheala suurus ja selle ühenduvus teiste ümberkaudsete rohealadega. Viimase puhul arvutati välja rohealade võrgustik 5 km raadiuses iga uuritava roheala ümber.

BioVeinsi projekti linnalooduse ökoloogilise uurimise raamistiku (I) käigus tuvastati viis kõige olulisemat uurimisfookust, mille abil saaks kõige tõhusamalt täiendada teadmisi linnalooduse elurikkusest, funktsionaalsusest ja ökosüsteemiteenustest: 1) rakendada linnalooduse uurimisel rohkem funktsionaalsete tunnuste põhist lähenemist, 2) parendada elupaikade kaardistamist linnades, 3) rakendada linnalooduse uurimisel rohkem kodanikuteadust ja hobiteadlasi, 4) kasutada analüüsides üheaegselt rohkem kui ühte gradient ja 5) kaasata linnalooduse ökoloogilisse uurimisse ka mahajäetud alad ja tühermaad, kus leidub omajagu spetsiifilisi nišše.

Linna rohealade taimkattes leidus 40% kuni 65% ulatuses võõr- ja tulnukliike. Liigirikkus, maapealne taimne biomass ja puittaimede võra katvus olid enamikes linnades küll positiivselt seotud rohealade pindalaga, ent puittaimede liigitihedus oli tugevas negatiivses seoses rohealade pindalaga kõikides linnades . Samblike elurikkuse ja ohtruse näitajad olid kõige kõrgemad Lissabonis, Antwerpenis ja Tartus. Kuid samblikukoosluste funktsionaalsus oli linnade võrdluses küllaltki sarnane.

Näiteks kiirgustaluvuse poolest olid kõikides linnades väga sarnased samblikukooslused, kui igas linnas moodustasid kiirgust taluvad liigid rohkem kui 75% samblike ohtrusest. Samuti olid kõikides linnades enim levinud samblikud valdavalt põuatundlikud. Siiski seletasid samblike taksonoomilist ja funktsionaalset varieeruvust peamiselt lokaalse tasandi faktorid (~85% varieeruvusest) ning regionaalse ja globaalse skaala faktorite (õhusaaste ja kliima suureskaalalised gradiendid) mõju oli pigem väike (~15%).

Uurides nelja Euroopas laialt levinud mesilase vastsete toitumist taimede õietolmust leiti, et nende toitumisstrateegiad on küllalt erinevad. Spetsialistidest mesilasliikide toidutaimede eelistused olid kõikides uuritud linnades palju sarnasemad kui generalistist mesilasliikidel. Kui spetsialistliikide vastsed toitusid kõikides uuritud linnades samade taimetaksonite õietolmust, siis generalistide toiduvalik oli palju mitmekesisem ja varieeruvam ning tulnuk- ja võõrliikide õietolmu osakaal oli toiduvalikud oluliselt suurem kui spetsialistliikidel. Mida suurema asustustihedusega linn, seda väiksema tõenäosusega seal spetsialistidest mesilasliike leidus.

Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et linna rohealade planeerimisel kasutatakse haljastuses küll erinevaid puittaimeliike, kuid seda vaid teatud piirini, kaugeltki rohealade ökoloogilist potentsiaali realiseerimata. Sestap mõjutavad linnade rohealade elurikkust ja funktsioneerimist peamiselt kohaliku tasandi antropogeensed tegurid. Uurides linna rohealasid üheaegselt paljude eri tüüpi organismide seisukohast on võimalik terviklikumalt mõista linnalooduse elurikkust. 

Käesolevas doktoritöös esitatud analüüsid annavad hea ülevaate linnalooduse ökoloogilisest seisundist kontinentaalsel skaalal. Esitatud analüüside põhjal on võimalik tõhusamalt suunata kohalikul tasandil aset leidvat linna rohealade planeerimist ja haldamist, et selle käigus arvestataks ja soodustataks elurikkust. 

Marta Maria Alos Orti kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 29. augustil kell 11.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendaja on professor Lauri Laanisto ja oponent dr Chiara Cortinovis (Humboldt-Universität zu Berlin). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.