Uudised

Doktoritöö: väike-konnakotkas eelistab jahti pidada mitmekesisel põllumajandusmaastikul ja metsaservades

Foto: Ülo Väli

5. septembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub väike-konnakotkale ja tema saakloomadele. Uurimistöö pakub võimalusi, kuidas säilitada bioloogiline mitmekesisus põllumajanduses. 

Grete Tõnisalu kaitsmisele tulevast doktoritööst „Pisiimetajad ja väike-konnakotkas servaaladel: saaklooma, kiskja ja elupaiga seosed põllumajandusmaastikel. Small mammals and the lesser spotted eagle in ecotones: a case study on predator-preyhabitat relationships in agricultural landscape" selgub, et väike-konnakotkas väldib jahi pidamisel teid ja inimasustust.  

Tänapäeval on tähtis, et põllumajandus säilitaks ja kaitseks looduslikku mitmekesisust. Ökoloogias on tähtsal kohal troofilised sidemed, kusjuures saakloomade arvukus määrab omakorda teiste loomade sigimisedukuse ja leviku. Kiskja-saaklooma uurimustesse ei ole seni kuigivõrd kaasatud maastikuelemente, mis aitaksid märgatavalt kaasa loodushoiu planeerimisele ja jätkusuutlikumale põllumajandusele.

Uurimistöö eesmärk oli uurida kiskja-saaklooma-maastiku seoseid väike-konnakotka ja tema saakloomade näitel, kes on eelkõige levinud põllumajandusmaastikel ning selgitada, kuidas säilitada bioloogiline mitmekesisus põllumajanduses. Kiskja saakloomi pisiimetajaid püüti metsades, viljapõldudel ja rohumaadel. Suurim pisiimetajate arvukus ja liigiline mitmekesisus tuvastati servaaladel ning rohumaadel.

Väike-konnakotkas eelistas jahti pidada servaalade läheduses mitmekesisel põllumajandusmaastikul, samuti metsaservades, vältides samas teid ja inimasustust. Suuremad avatud alad, nt püsirohumaad suurendasid pisiimetajate rohkust maastikus ja ühtlasi väike-konnakotka saagi hulgas. Mitmekesisem maastik kajastus rikkalikumas saagis.

GPS-saatjatega väike-konnakotkaid ja rajakaameratega varustatud kotkapesi jälgides on võimalik leida seoseid saakloomade ning maastikuelementide vahel. On oluline detailsemate andmete kogumiseks jätkata kiskja-saaklooma-maastiku seoste uurimisega ja võtta seejuures arvesse piirkonna eripärasid. Seeläbi on võimalik anda põllumajanduses soovitusi, kuidas säilitada bioloogiline mitmekesisus.

Grete Tõnisalu kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 5. septembril kell 11.15 F. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendaja on dr Ülo Väli ja oponent professor Toni Laaksonen (Turu Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.