Pressiteated

Ideekonkursi võidutöö toob revolutsiooni matusevaldkonda

Foto: Kalle Valge
Maidu Silm ja tema mentor Andres Tõnissoo esitlemas seenemassist toodetud urni

Traditsiooniliseks saanud ideekonkursi „Tärkav idu“ finaali eel andis osalejatele oma head soovid kaasa Maidu Silm, kes konkursi ise kaks aastat tagasi võitis. Saalisviibijatele sai ta nüüd esitleda ka oma võidutööd: seentest pressitud matuseurni.

Kui maaülikooli doktorant Maidu Silm 2020. aastal „Tärkava idu“ finaali seenemassi esitledes võitis, ei olnud tal enda sõnul kuigi head ettekujutust, mida sellest uuest materjalist valmistada võiks. Seenemass on tugev ja hakkab niiskesse keskkonda sattudes taas elama, kuid et rakendust võiks see just matusevaldkonnas leida, ei osanud mees ette näha. „Tärkavas Idus kirjeldasingi ma veel lihtsalt materjali. Rääkisin seda, kuidas teha jäätmetest ökoloogilist materjali, mida ei pea kohe ära põletama, vaid mida saab siduda pikemaks ajaks ja millest saab luua ka päriselt kasutatavaid tooteid,“ selgitas ta.

Ökoloogiline toode

Pärast ideekonkursi võitu pandi pead kokku üritust korraldanud majandusanalüüsi ja -arvestuse vanemteaduri Jüri Lehtsaarega, kellega koos võeti jalge alla tee Tartu Krematooriumi tegevjuhi Andres Tõnissoo juurde.

„Nad tulidki tõesti lihtsalt kilesse pakitud seenepakiga,“ kirjeldas Tõnissoo. „Tulid, esitlesid oma ideed ja taipasin tõesti kohe, et siin on midagi suurt.“ Tõnissoo tõdes, et matusevaldkond on tohutult konservatiivne. Viimane muutus toimus 1993. aastal, mil Tallinna tuli Baltimaade esimene krematoorium. Siis tekkis inimestel esimest korda valik hauamatuse kõrval lähedane ära saata ka tuhastamise teel. Ja sealt algas ka vajadus erinevate urnide järele.

Sellest kohtumisest algaski Tõnissoo ja Silma vaheline mentorlussuhe. Lisaks turundusele tuli Silmal oma ettevõtte Seeneliha OÜ laboratooriumis läbi teha ka mitmeaastane toote arendustsükkel. „Kõige suurem probleem oli vorm,“ seletab doktorant, „seen haakub paljude materjalidega väga tugevalt kokku ja suisa nii kõvasti, et vormist välja võttes sa lõhud ta lihtsalt ära.“ Arvukate katsete järel jõuti siiski toimiva lahenduseni ja uutmoodi vormid on tänaseks juba ettevõtte poole teel.

Toote loomisel oli oluline, et hoolimata urni ökoloogilisest päritolust peaks ta olema esteetiliselt ilus, õige mahutavusega, suletav, transporditav ja soovi korralt pikalt (näiteks kaminasimsil või riiulil) säilitatav.

Samas võib urni südamerahus ka jõkke või merre asetada või koduaeda matta ilma, et sellest mingit keskkonnakahju tekiks. „Kujundasime urni selliseks, et pealmine kiht natukene hüdrofoobseks jääks. Ehk et kui näiteks kogemata lilli kastes urni peale vett satub, ei hakka urn kohe koost lagunema.“ Küll aga mõjub pikemaajaline kokkupuude veega.

Küsides, kuidas uutmoodi urni turundada saaks, vastas mentor Tõnissoo naeratusega: „See turundamist väärt lugu on ju urni enda olemusse juba sisse kirjutatud. See urn on elus.“ Toode on keskkonnasõbralik – rohkem keskkonnasõbralik ei saa olla. Tegemist on sisuliselt igavese eluga: seeneniidistik ei hukku ja sobivates tingimustes hakkab ta jälle arenema ja elama. „Lähedase ära saatmisel on loodusega üheks saamine palju lohutavam idee, kui me igapäevaselt ette kujutame,“ leidis Tõnissoo. Silm omakorda kinnitas, et kuigi praegu on seentele antud urni kuju, ei piirne materjali võimalused sellega. Teha võiks ka kirste või mistahes muid tooteid, sest kuigi tegemist on seentega, on materjal tugevuselt võrreldav puiduga.

Toetav konkurss

Eesti Maaülikooli ideekonkurss „Tärkav idu“ ning mentorlusprogramm aitavad üliõpilastel leida ja arendada välja oma äriideid. Lisaks on toodete arendamiseks võimalik saada toetust EMÜ arengufondist ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt rahastatud projektist „Väärtusahelapõhine biomajandus 2“.

Nii Maidu Silm kui Andres Tõnissoo peavad mentorlusprogrammi enda jaoks arendavaks projektiks ning julgustavad ka järgmisi tudengeid oma ideid katsetama ja kogenenumatega arutama.