Uudised

Doktoritöö: mineraalväetised tagavad parema talinisu saagi kui maheviljelus

27. oktoobril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub väetistele. 

Indrek Kerese kaitsmisele tulevast doktoritööst "Viljelusviisi mõju mulla viljakusele ja talinisu taina kvaliteedile. Effects of cropping systems on soil fertility and winter wheat dough quality" selgub, et talinisu kogusaak on mineraalväetiste toimel veerandi võrra kõrgem kui maheviljeluses.

Doktoritöös uuriti orgaaniliste ja mineraalsete lämmastikväetiste pikaajalist mõju mulla viljakusele viieväljalises külvikorras ning talinisu terasaagi ja nisutaina kvaliteedile. Eesmärk oli välja selgitada mahe- ja tavaviljeluse pikaajaline mõju külvikorra kogusaagile, mulla viljakusele (fosfori- ja kaaliumisisaldusele, pH) ning eri viljelusviiside ja aasta koosmõju tärklise graanulite suuruse jaotusele, täistera ja peenjahu saagile, gluteeni-tärklise koostoimele nisutaina reoloogilistele omadustele.

Tulemustest selgus, et viieväljalise külvikorra kogusaak oli mineraalväetiste toimel keskmiselt 25% kõrgem kui maheviljeluses. Kümneaastase katseperioodi jooksul tavaviljeluse variantide mullas ei muutunud taimele kättesaadava P sisaldus, samas K sisaldus vähenes kuni 40 mg K kg kuiva mulla kohta ning muld muutus happelisemaks.

Talivahekultuuride ja hästi komposteerunud veisesõnniku kasutamine ei säilitanud mullas P ja K baastasemeid, mistõttu on oluline eriti maheviljeluses jälgida toitainete bilanssi, et mullaviljakus ei langeks. Viljelusviisi mõju tärkliseterade suurusele ei olnud märkimisväärne, küll aga mõjutasid seda usutaval määral ilmastikutingimused katseaastatel. Jahu saagikust mõjutas tärklise graanulite suuruse jaotus, samas kui väiksema läbimõõduga graanulite suurenenud osakaal suurendas oluliselt peene jahu saagikust.

Taina kvaliteeti mõjutasid mitmed tegurid, kusjuures lämmastiku väetamise režiimil oli määrav mõju. Kui proteiinisisaldus on üle 13% ning gluteniini-gliadiini suhe on optimaalne, siis on taina stabiilsusaeg pikem, pehmenemise tase madalam ja taina kvaliteet kõrgem. Taina kvaliteet varieerus enam mahevariantides. Mineraalse lämmastiku 150 kg/ha kogus, mida anti kahes jaos enne õitsemist, tagas taimede stabiilse kasvu ning valgu- ja gluteenisisalduse erinevatel aastatel. Väiksemate lämmastikukogustega väetatud variandid ja mahevariandid olid muutuvate ilmastikutingimuste suhtes tundlikumad.

Indrek Keres kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 27. oktoobril kell 11.15 ja see on nähtav SIIN. Doktoritöö juhendajad on kaasprofessor Tiina Tosens, professor Ülo Niinemets ja dotsent Evelin Loit ning oponent professor Heinrich Grausgruber (University of Natural Resources and Life Sciences). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace.