Uudised

2. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub mageveekogude soolastumisele. 

Carmen Kivistiku kaitsmisele tulevast doktoritööst "Keskkonnahäiringute mõju seedekulgla mikrobioomile ja peremeesorganismi seisundile veetigude näitel. The impact of environmental disturbances on the gastrointestinal bacterial community and the viability of aquatic gastropods" selgub, et magevee soolastumine mõjutab organismi seedekulgla mikrobioomi. 

Globaalsete kliimamuutuste ja inimtegevusega kaasnev mageveekogude soolastumine on viimaste aastakümnete jooksul pälvinud aina rohkem tähelepanu. Nii mageveelised siseveekogud kui ka merre suubuvate jõgede suudmealad on mõjutatud põllumajandusest, tee soolamisest, linnastumisest ja maavarade kaevandamisest tekkivatest kõrvalsaadusest, mis tõstavad magevees lahustunud ioonide kontsentratsiooni.

Veekogu soolsus on oluline faktor, mis jaotab liigid soolsuse gradiendil vastavalt nende evolutsioonilisele kohanemisele. Mageveekogude soolastumise tagajärjel muutuvad elupaigad ja nende ökosüsteemide liikide kooslus. Organismi vastupanuvõimet keskkonnamuutustele võib hõlbustada sümbioos mikroorganismidega. Seedekulgla bakterite kooslus toetab organismi seedimist, mängib rolli organismi immunsuskontrollis, paljunemisel ja arengul ning suurendab peremeesorganimsi vastupanuvõimet keskkonnamuutustele.

Antud töös käsitleti veekogu soolsuse, antibiootikumide sisalduse ja toidubaasi muutustest tulenevat mõju magevee tigude seedekulgla bakterite kooslusele. Nende tegurite mõju uuriti nii eraldiseisvalt kui ka omavahel kombineeritult. Paralleelselt hinnati peremeesorganismi energiavarusid, mis annab aimu, kuidas organism keskkonnamuutustest tingitud stressiga toime tuleb.

Töö tulemusena leiti, et magevee soolastumine mõjutab organismi seedekulgla mikrobioomi, kui soolsuse tõus ületab talutava soolsuse läve (tigude puhul soolsus ~3). Soolsuse tõus kombineeritult kergesti seeditava ja süsivesikuterikka toiduallikaga tõstis generalistide arvukust ja vähendas üldist bakterite mitmekesisust soolestikus. Selleks et teada saada millisest allikast seedekulglat koloniseerivad bakterid pärinevad, uuriti nii vee bakterioplanktonit kui ka toiduallikaks oleva biofilmi bakterite kooslust.

Ilmnes, et peremeesorganismi ümbritseva vee bakterioplanktoni mõju seedekulgla mikrobioomi moodustamisel on minimaalne, ning soolestiku mikrobioom sarnanes biofilmi bakterite koosluses, seega peamine allikas seedetrakti koloniseerivate bakteritele on toiduobjekt. Antud töö tulemused viitavad sellele, et magevee teod ja nende soolestiku mikrobioom suudavad kerget soolastumist, sealhulgas koos toiduallika muutustega, edukalt taluda.

Carmen Kivistik kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 2. detsembril kell 9.15 Fr. R. Kreutzwaldi 5 ruumis D239. Doktoritöö juhendajad on professor Daniel Philipp Ralf Herlemann, Dr. Kairi Käiro ja Dr. Helen Tammert ning oponent Dr. Sara Beier (Leibniz Institute for Baltic Sea Research Warnemünde). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.