Uudised

Rektor Ülle Jaakma inauguratsioonikõne täismahus

Foto: Maria Kilk
Rektor Ülle Jaakma

13. jaanuaril toimus rektor Ülle Jaakma inaugureerimine, kus rektor andis ametivande ja pidas inauguratsioonikõne. Järgnevalt avaldame kõne täies mahus. 

Austatud Eesti Vabariigi President, Teaduste Akadeemia president, austatud ministrid, Maaülikooli endised rektorid, kolleegid rektorid, linnapea, head Maaülikooli nõukogu ja senati liikmed, ülikoolipere!

Daamid ja härrad!

Tunnen ootusärevust ja suurt vastutust, seistes teie ees meie ülikooli kümnenda rektorina.

Austus ja tänu rektor emeeritusele Mait Klaassenile, kelle juhtimisel viieteistkümne aasta jooksul on maaülikool teadusülikoolina oma tugevusi järjekindlalt kasvatanud, jõudnud maailma saja parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas, loonud kaasaegse ülikoolilinnaku ja rahvusvahelise, kuid samas eesti keelt ja kultuuri kõrgelt väärtustava töö- ja õpikeskkonna. Sugugi mitte väiksem pole ka kõigi eelnevate rektorite panus. Oleme uhked, et just meie rektorite hulgast on Eesti saanud 2 presidenti: president Arnold Rüütli ja EV presidendi Alar Karise.

Tänan toetavat ülikooliperet ja kaaskandidaate, professoreid Endla Reintami ja Paavo Kaimret, innustavate arutelude eest rektorivalimiste perioodil, mis andsid kindlust ja selgust ülikooli arenguks vajalike prioriteetide kujundamisel.

Eesti Maaülikool on 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli järjepidevuse kandja, kuid tuhanded vilistlased peavad elu parimateks aastateks neid, mis veedetud 72 aastat tagasi loodud EPA-s ehk Eesti Põllumajandusakadeemias. Suured muutused ülikooli valdkondlikus struktuuris, teaduse ja õppe sisus viisid rektor Alar Karise ettepanekul 2005.aastal ülikooli nime muutmiseni.

Eesti Maaülikoolina on meie missiooniks luua ja jagada teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks. Luues sünergiat põllumajanduse, metsanduse, keskkonna, toidu ja tervise, tehnika ja tehnoloogia ning maamajanduse fookusvaldkondade vahel, saame oma akadeemilise tegevuse edendamise kaudu aidata kaasa loodusressursside kestlikule kasutamisele, toidujulgeolekule ning ökosüsteemide tervise ja elamisväärse elukeskkonna kindlustamisele. Meil on võimalus ja ühtlasi kohustus aidata leida tasakaalu looduse säilimise ja rahva heaoluks vajalike tegurite vahel. Tasakaalu leidmine pole lihtne, seda näeme kasvõi tulistest debattidest metsade majandamise teemadel. Sellistes küsimustes ei ole tegemist ainult ärihuvide ja looduse kaitsjate huvide vastasseisuga. Siia põimitud väärtushinnangud ja otsused mõjutavad kõigi elanike elu ja hakkamasaamist oma kodusel Eestimaal. Vajame rohkem kui kunagi varem tõenduspõhiseid teadmisi, sest tarku otsuseid ei saa teha uskumuste alusel.

Innustame teadlasi valjemalt välja ütlema teadmuspõhist arvamust, sest nii nagu sügisel teaduspoliitika konverentsil väljendas õiguskantsler Ülle Madise: „mida enam tarku inimesi otsustab vaikida, seda enam kinnistub vale“.

Geoloogid ütlevad, et elame juba mõnda aega antropotseenis, ajastul, mil planeeti ja tema saatust kujundab ennekõike inimliik. Sir David Frederick Attenborough, inglise loodusajaloolane ja BBC loodusfilmide autor on ütelnud, et antropotseen võib osutuda väga lühikeseks etapiks geoloogilises ajaloos ja võib lõppeda inimese kui liigi kadumisega, kuid see ei pea tingimata nii minema. Antropotseen võib tähendada meie ja planeedi uue, jätkusuutliku suhte algust. Mina, kui 4 särasilmse põnni vanaema, ei suuda taluda mõtet, et lastelaste tulevik tähendab võitlust süveneva keskkonnakriisi, pandeemiate ja näljaga. Et seda ei juhtuks, peame õppima tegema loodusega koostööd, elama temaga harmoonias. Meie kaugemad esivanemad olid oma ellujäämise nimel sunnitud loodusega hästi läbi saama, meie aga peame seda uuesti õppima, sest linnastunud ja heaolule orienteeritud ühiskonnas on iidsed oskused ja tarkused hääbunud.

Maaülikooli teadustöös lähtutaksegi säästva ja kestliku arengu eesmärkidest. Keskkonnasõbralik taimekaitse, täppisviljelus, mullaviljakuse parandamine, toidujulgeolek, süsiniku heite ja sidumise temaatika, puidu väärindamine, tootmise kõrval- ja jääkproduktide väärindamine, taastuvenergia, veekogude tervis, uudsed insenerilahendused – need on mõned märksõnad iseloomustamaks praegust aega.

Maailma muutmine algab meie endi koduõuelt. Eeskuju peame andma oma ülikoolilinnaku kujundamisel ja haldamisel, samuti õppekavade sisu täiendamisel. Soovime anda teadmisi ja oskusi ning kujundada arukat rohelist mõtteviisi, mis innustavad uudsete tehnoloogiate loomisele, targale juhtimisele ning ühiskonnakorraldusele. Rohelise Ülikooli töörühma eestvedamisel kaardistame oma süsiniku jalajälje ja liigume samm-sammult säästlikuma ülikooli suunas.

Peame leidma teid ja viise, kuidas üliõpilastes avada nende loovus ja leidlikkus, sest kui maailm ei paku valmis lahendusi, on vaja need ise leida. Paindlikkus õppevormides tähendab peale e-õppe ka mõttetalguid, laborite avatust uute ideede testimiseks ja erialaseid projekte „päris“ probleemide lahendamiseks. Koostöös edukate ettevõtetega saame avardada eriala võimalusi ja lisada kindlust, et omandatud teadmised ja oskused võimaldavad huvitavat ja ühiskonnale vajalikku tööd. Ka pärast ülikooli lõpetamist peab säilima sisemine soov õppida.

Ülikoolile annavad näo ja tuntuse akadeemilise pere liikmed, kes teevad rahvusvahelisel tasemel teadust ja jagavad teadmisi avatult ja usaldusväärselt nii üliõpilastele kui ka ühiskonnas laiemalt. Suur tänu teile, õppetoolijuhid ja uurimisrühmade eestvedajad, teie pühendumise eest! Pean tähtsaks toetada sihikindlalt akadeemilist järelkasvu, kellest saavad oma eriala järjepidevuse kandjad ja eestikeelse erialakeele arendajad. Meie ülikooli vastutusvaldkondades tegutsemine eeldab kohalike olude head tundmist ja tihedaid suhteid ettevõtjatega, seepärast on vaja, et välismaiste andekate noorte kõrval oleks piisavalt kraadiõppureid meie oma riigi noorte hulgast. Loodan, et uuenenud doktoriõppe süsteem loob selleks paremaid võimalusi. Vaatamata valdavalt projektipõhisele teadusrahastusele, peame looma võimekatele noortele head karjäärivõimalused ülikoolis. Jätkame edu toonud sildgrantide süsteemiga, kus teaduse baasfinantseerimise summadest tagatud rahastus aitab ülikoolis „ellu jääda“ noorteadlastel, kui nende väga hea taotlus Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste tihedas konkurentsis jäi esialgu veel rahastuseta.

Neli aastat tagasi sõlmitud Eesti teaduslepe on andnud suurema kindluse, et riik jätkuvalt toetab kõrgetasemelist teadust, teadmussiiret ning teaduse ja ettevõtluse koostööd. Kompleksseid probleeme, olgu siis globaalseid või kohalikke, on võimalik lahendada ainult heas koostöös. Tuginedes oma teadusprorektori töökogemustele, soovin just riigi esindajate suunas vaadates rõhutada järjepidevuse ja süsteemsuse olulisust nii teadlaste koostööd soodustavate riiklike teadusprogrammide kui ka ettevõtluskoostöö toetamises. See on eelduseks, et teadusuuringutest väljakasvanud uudseid tehnoloogiaid või tooteid saaks edasi arendada sellistele valmidusastmetele, kus erasektor on valmis arendustöö üle võtma. Riigi teadusprogrammid prioriteetsetes valdkondades peaksid olema sellises ajaraamistikus, mis võimaldavad seada ambitsioonikaid kaugemaid eesmärke ja teadlaste aega paremini planeerida.

Teaduspõhine haridus on väärtus, mis annab suurema säilenõtkuse, aidates muutustega toime tulla. Ülikoolide koostöö Teadusleppe saavutamisel ja kõrghariduse rahastamise küsimustes on näidanud, et oleme ülikoolidena üheskoos tugevamad meid puudutavate probleemide lahendamisel. Soovin, et jätkaksime samamoodi, mõeldes senisest veelgi rohkem koostöövõimalustele teaduse ja õppe vallas.

Nobeli kirjanduspreemia laureaat Joseph Brodsky ütles 1988. aastal üliõpilastele peetud kõnes: „Maailm ei ole täiuslik. Kuldaega pole olnud ega tule.“ Tõepoolest, maailm meie ümber ei ole enam endine, pannes meie põhimõtted, teadmised ja oskused proovile. Eriti praeguses kriisidest räsitud maailmas tundub kuldaeg olevat valgusaastate kaugusel, kuid me ei anna alla oma püüdlustes muuta maailm paremaks paigaks kui praegu, juhtides vähemalt seda osa maailmast, mis on meie käeulatuses.

Maaülikool ei suuda päästa kogu planeeti, kuid meie teadlaste ja lõpetajate eestvedamisel, omakasupüüdmatus koostöös, saab Eesti olla maailmale eeskujuks lahenduste leidmisel kestlike toidusüsteemide, metsanduse ja energiatootmise jaoks, hoides elurikkust ja arvestades kliimamuutustega.

Rektorina tõotan toetada uuenduste loomist ja elluviimist ning alati seista ülikooli eest.

Ülikooli eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa minu meeskonnaliikmed rektoraadis järgmisel viiel aastal:

Teadusprorektor - metsapatoloogia professor Rein Drenkhan

Õppeprorektor – mullaökoloogia professor Endla Reintam