Uudised

Cleveroni abi aitab sisustada robootikalaborit

Foto: Risto Mets / EMÜ
Tormi Lillerand (pildil) tõi Cleveronist maaülikooli väärtuslikke tehnilisi saedmeid, mida saab kasutada õppetöös.

Kevadsemestril jõuab tehnikavaldkonna üliõpilaste käsutusse uus mehhatroonika ja robootika labor, mille käivitamiseks andis suure panuse pakiautomaate ja -roboteid arendav tehnoloogiaettevõte Cleveron.

Päikesepaneelid, reduktorid, ühenduspistikud, servoajamid, sagedusmuundurid, tööstuskontrollerid, trafod, alalisvoolu mootorid, turvareleed, pingemuundurid, puutetundlikud ekraanid ja palju muud hinnalist nüüdisaegset tehnikat jõuab peagi praegu haridust omandavate üliõpilaste käsutusse, et nende kogemused oleksid veelgi rohkem seotud nüüdisaegse tehnikaga ja lahendustega. "Loome laborit konkreetselt tehnotroonika õppekava vajadusi ja eesmärke silmas pidades," kinnitas õppekava juht Tormi Lillerand. Ta lisas, et labor püütakse avada kevadsemestri alguses.

Lillerandi sõnul on tegemist omal moel ringmajandusega, kus tehnika on ettevõttes olnud hiljuti kasutuses arendustöös ja prototüüpide välja töötamises. Nüüd on need kohe-kohe jõudmas üliõpilaste käsutusse.

Cleveroni arendustiimi Team X juht Tanel Aruoja selgitas, et kuna ettevõte on juba varsti juba kümme aastat arendanud robootilisi lahendusi, siis aja jooksul on riiulitesse tekkinud palju erinevaid komponente. "Alates eri võimsusega mootoritest kuni erinevate reduktorite ja hammasrataste ja muu säärase kuni peenmehaanikani välja."
Mõned seadmed on tulnud näiteks utiliseeritud robotite küljest, mis läbi eluea testi on töötanud hästi, kuid pärast puhastamist näevad siiski välja nagu uued, märkis Aruoja. Mõni komponent võib-olla on teinud üldse paarsada tsüklit, mõni võib ka täitsa uus olla. "Neid kõiki läheb meil ka endal aeg-ajalt vaja, aga kindlasti mitte nii palju kui neid riiulitele oli kogunenud."

Aruoja sõnul vaatas Cleveron hiljuti tehnika arendamiseks vajalikud olemasolevad varud üle ning tekkis küsimus, mida ülejääva kaubaga teha. Müümise asemel otsustati hoopis uurida, ehk on hoopis Eesti koolidel või ülikoolidel seadmetest kasu oma õppetöös praktilise õppe läbiviimisel. "Maaülikool reageeris pakkumisele kohe ning juba enne pühi oli Tormi Lillerand järelkäruga meil Viljandis külas."

"Mul endal on siiralt hea meele, et saame niimoodi haridussektorile kaasa aidata. See on justkui järelkasvu eest hoolitsemine ja kõige laiemas mõttes panuse andmine Eesti tehnoloogiasektori arengule," väljendas Aruoja oma rahulolu.

Cleveroni arendusosakonnas töötab praegu 10 maaülikooli tehnikavaldkonna vilistlast, kellest suurem osa ettevõtte riistvara divisjonis. Nende peamised ülesanded on seotud uute toodete arenduse või olemasolevate toodete edasiarendamisega, sh projekteerimine, jooniste ja skeemide vormistamine, prototüüpimine, testimine, suhtlus allhankijatega ja vajadusel tootmise või järelteeninduse toetamine, tehniline dokumentatsioon.