Uudised

Keele- ja terminispetsialistid kirjeldasid 27. jaanuaril Tartu Ülikooli raamatukogus ja veebis eesti terminiloo kujunemisteed.

Eesti terminilool on olnud jutustajaid juba mitme põlvkonna jagu ning töö on käinud lainetena – kord elavalt ja energiliselt, kord rahulikumalt ja pikkamööda. On olnud aegu, mil on tegutsetud ühiselt, kuid ka ajavahemikke, mil üksikisik on tugevasti mõjutanud paljude valdkondade oskussõnade sündi.

Esiettekande pidaja, Tartu Ülikooli emeriitdotsendi Reet Kasiku sõnul ei saa kuidagi mööda vaadata Johannes Voldemar Veski tähtsast rollist. „Eesti Vabariigi ajal tegutses Tartu Ülikoolis ja ülikooli juurde moodustatud erialaseltsides kokku 40 oskuskeelekomisjoni, kes kujundasid normatiivset terminivara. Kõigist neist võttis keelelise eksperdina osa ülikooli eesti keele lektor Johannes Voldemar Veski,“ ütles Kasik.

Terminid juurduvad keeles teadupärast samamoodi nagu muud sõnad: mõni võetakse vastu hea meelega, mõni vastumeelsemalt, mõni aga ei juurdugi. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit selgitas, miks ei juurdunud eesti keeles 1884. aastal Ado Grenzsteini sõnastikus ilmunud arwustik. „Toona oli eesti teaduskeel veel üpris algeline – polnud veel üldkasutatavaid termineid isegi nelja aritmeetilise tehte jaoks. Seetõttu oli uute mõistete defineerimine väga raske ja sageli ebatäpne. Nii juhtuski, et definitsioon arwustik (Statistik) – asjade üleskirjutus arwude waral käibele ei tulnud ja me kõik tunneme hoopis sõna statistika.“

Tulevikuvaadet kirjeldasid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sirli Zupping ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast. Märksõnad Eesti terminitöö tegevuskavas 2023–2025 on erialaekspertide koostöö ja tõhus kaasamine, terminiandmestike täiustamine, teadustöö ja terminoloogiaõpe.

Terminipäevaku avas Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma oma seisukohaga, et selge ja arusaadav oskuskeel eeldab järjepidevat tööd ja annab ekspertidele lähtealuse sisuliseks valdkondlikuks arusaamiseks nii Eestis kui rahvusvahelises suhtluses.