Akadeemiline eetika
- Akadeemiline eetika
- Üldinfo
- Roheline ülikool
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- SA Joosep Tootsi Fond
- Raefondi preemia ja stipendium
- Baltic Agro stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Hanza stipendium
- Piimafondi stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- Saaremaa stipendium
- LandCredit stipendium
- Taimebioloogia stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Tallinna Vesi stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- PetCity stipendium
- Reginett stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Avalik teave
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Ülikool austab akadeemilise eetika alusväärtusi ja põhimõtteid, mis on kirjas Euroopa ülikoolide Magna Chartas, 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksis ning seda täiendavas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Heas teadustavas“.
Hea akadeemiline tava ja akadeemilise eetika põhimõtete rakendamine Eesti Maaülikoolis
Lisa 2. Hea akadeemilise tava ja akadeemilise eetika põhimõtete rakendamine
Instituutide volitatud töötajad hea teadustava põhimõtete rakendamise küsimustes:
metsanduse ja inseneeria instituudi vanemlektor Märt Reinvee (MI direktori korraldus 1-9.MI/6)
põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Karin Kauer (PK direktori korraldus 1-9.PK/14) ja vanemlektor Leo Luks (MS direktori korraldus 1-9.MS/10)
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nooremprofessor Katrin Kaldre (VL direktori korraldus 1-9.VL/1)
Eesti Maaülikooli akadeemilise eetika komisjon
Komisjoni esimees
Eve Veromann, professor
Komisjoni liikmed
Tarmo Niine, lektor
Kalev Jõgiste, vanemteadur
Kaarel Soots, lektor
Andres Soosaar, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisdotsent, meditsiiniteaduste valdkonna teaduseetika nõustaja
Hea teadustava
Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.
Hea teadustava on täienduseks 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksile. Vajadus uue dokumendi järele on tekkinud seetõttu, et teaduse areng on kaasa toonud uusi teemasid ja perspektiive, mida koodeks ei kajasta, ning lisanud kaalutluskohti. Samuti on siinses dokumendis suuremat rõhku pandud teadusasutuste tegevusele, tuues eraldi esile teadlaste ja teadusasutuste vastutuse, mis aitab rõhutada, et vastutus eetilise teaduse eest lasub kõigil, kes teaduses tegutsevad. Teadlased üksi ei saa tagada head teadust. Selleks et teadlased saaksid käituda eetiliselt, on vaja luua vastavad tingimused organisatsiooni ja süsteemi tasandil.
Hea teadustava on loodud raamdokumendina, mis on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Teadusasutuse ülesandeks jääb töötada välja täpsemad protseduurireeglid, mis aitavad organisatsioonis suurendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, seirata teaduskeskkonda ja vajaduse korral sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid. Et tagada erinevate teadusasutuste liikmete võimalikult võrdne kohtlemine, teevad teadusasutused nende protseduurireeglite ja eeskirjade väljatöötamisel tihedat koostööd.
Euroopa ülikoolide Magna Charta