Eesti Maaülikooli Aasta Tegu

Aasta Tegu on tunnustus, mille pälvib Eesti Maaülikooliga seotud projekt, asutus, tegu või sündmus, mis antud aastal on loonud erilist väärtust või jäänud muidu positiivselt silma. Aasta Teo valib rektor.

 

Aasta Tegu 2004 

Tehnoloogia arenduskeskuste riikliku programmi projekt “Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia Arenduskeskus“.

Piima kui tervisliku asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogiliste tootmis- ja töötlemisvõimaluste uurimine ning uute toodete ja tehnoloogiate arendamise kavandamine Tervisliku Piima Biotehnoloogia OÜ raames on aidanud kaasa koostöö edendamisele ettevõtetega ja toonud au Eesti Põllumajandusülikoolile.

 

Aasta Tegu 2005

Võrtsjärve Sihtasutuse ja Ülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse koostööprojekt järvemuuseum.

Võimalus näha akvaariumides ujumas Eesti järvede ja jõgede kalu – see on tähtis meie õppetöös ja turismiretkede korraldamisel. Järvemuuseum on tähtis kogu Eestile.

 

Aasta Tegu 2006

Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts Talveakadeemiate ja Suveakadeemia ning projekti „Õpi õues” läbiviimise eest.

 

Aasta Tegu 2007 

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rõhu katsekeskuse, iluaia ja tervendava aia projekteerimise ja arendamise eest. 

 

Aasta Tegu 2008

Eesti Maaülikooli tudengiseltsid ühisprojekti  "Oma Kodu" loomise eest.

Tudengiseltside ühisruumide kujundamisel ja remontimisel juhtisid vägesid metsaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Mikk Link, keskkonnaüliõpilaste seltsi eelmine esimees Elen Peetsmann ja  Kerda Kübarsepp maastikuarhitektuuriüliõpilaste seltsist. Tänaseks on nad kõik vilistlased. Mikk õpib Rootsis magistrantuuris, Kerda Kopenhageni ülikoolis magistrantuuris ja Elen töötab maaülikooli mahekeskuses. Seltse veavad edasi nende nooremad koolikaaslased.

 

Aasta Tegu 2009

Eesti Maaülikooli vilistlaste kokkutulek

Kokkutuleku korraldajaks oli Eesti Maaülikooli vilistlaskogu juhatus. Suurima vaeva nägijateks olid juhatuse esimees Jaan Õunapuu ning liikmed Külli Annamaa ja Anu Hellenurme. Suurüritus õnnestus tänu aasta jooksul tehtud hästi toimivale meeskonnatööle. On taasloodud tugevam side maaülikooli vilistlastega.

 

Aasta Tegu 2010 

Eesti Maaülikooli üliõpilaste võistlustöö "Ajas muutuv vanaema lillepeenar" Tallinna lillefestivalil 2010. aasta suvel.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Juhendaja aianduse lektor Ele Vool.

 

Aasta Tegu 2011 

Linnu- ja karusloomakasvatuse teadlane emeriitprofessor Harald Tikk on tunnistatud Eesti Maaülikooli 60. juubeliaastal maaülikooli ajastu inimeseks, kes on alustanud 1950. a õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, jätkanud 1951. a Eesti Põllumajandusakadeemia zootehnika teaduskonnas, teinud läbi  õppejõu-teadlase karjääriredeli kõik astmed ja on täna oma teadusvaldkonnas aktiivselt tegutsev emeriitprofessor.

 

Aasta Tegu 2012

2011. aastast edukalt käivitunud projekt „Elus teadus“, mille raames doktorandid populariseerivad koolinoortele teadustegevust ning tutvustavad Eesti Maaülikooli.

 

Aasta Tegu 2013

Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskuse teadlaste ühisprojekt, mille raames sündis Eesti esimene transgeenne lehmvasikas, kelle genoomis on inimese kasvuhormooni geen.

 

Aasta Tegu 2014

Eesti Maaülikooli üliõpilaste korraldatud "Tudengimess" ülikooli huvipooli ühendava silla loomise eest.

 

Aasta Tegu 2015

SMEAR Estonia Jaam (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations).
Koordinaator Eesti Maaülikoolis: vanemteadur Steffen Manfred Noe.

 

Aasta Tegu 2016

Laureaadiks nimetati tehnikainstituut, kes on läbi rahvusvahelise suhtluse intensiivistanud oma teadus- ja uurimistöid olulistes eluvaldkondades nagu energeetika, säästev ja bioenergeetika, ergonoomika. Instituudi aasta suursündmuseks koostöös taastuvenergia keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudiga oli rahvusvaheline konverents "Biosystems Engineering", kus 11 riigi esindajad arutlesid ühiskonna jätkusuutliku arengu teemal.

 

Aasta Tegu 2017

Aasta suursündmuseks koostöös Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduametiga oli rahvusvaheline kongress "Patterns of Livestock Production in the Developement of Bioeconomy", kus 55 riigi enam kui tuhat esindajat arutlesid loomakasvatussektori, põllumajanduse ja toidutootmise arengu üle globaalsete väljakutsete lahendamisel.

 

Aasta Tegu 2018

Toidumajas valmis laborikompleks, mille alla kuuluvad lihatehnoloogia labor, mikromeierei, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia laborid ning teadusuuringute laborid.

 

Aasta Tegu 2019

Rohelise ülikooli tegevused. Ülikool tunnustab rohelise ülikooli töörühma, kes on algatanud uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamist ülikoolis ja rakendanud neid ülikooli  igapäevases tegevuses.  

Nendeks ettevõtmisteks on olnud maaülikooli õunasortidest õunapuuaia rajamine ülikooli linnakus, prügi sorteerimise võimaluste loomine, kogumisaktsiooni „Kapid korda“ korraldamine, säästliku transpordi soosimiseks regulaarsete infopäevade korraldamine kergliikluse teemadel. Maaülikooli linnakus on kevadekuulutajaks Rohelise ülikooli nädal.

 

Aasta Tegu 2020

100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust

Ülikool tunnustab metsanduse valdkonna töötajaid, vilistlasi ja koostööpartnereid, kes olid abiks emakeelse akadeemilise metsandushariduse 100. sünnipäeva väärikal tähistamisel.  

Jõulupuu kinkimine Tartu linnale. Sümboolne lodjasõit Tartust mööda Emajõge ja Ahja jõge Ahijärvele, kuhu 99 aastat tagasi viis tudengid sama veeteed mööda praktikale äsja metsaosakonna loonud Andres Mathiesen.

Järvselja metskonda juubelimetsa istutamine. Lodjaga sümboolne küttepuude toomine Tartusse, meenutades ajaloolist fakti, et tolleaegse Kastre-Peravalla metskonna üheks ülesandeks oli varuda küttepuid Tartu ülikooli ahjude kütmiseks.

Metsamaja ette loodi värviküllane lillepeenar, tähistamaks sajandi möödumist metsatarkuste õpetamisega alustamisest ülikoolis. Kasvama pandi juubelitamm ning esitlusele tuli ka pidupäevale pühendatud Eesti Posti tervikasi.

17. augustil kulmineerusid metsandushariduse juubelipidustused aktuse ja vilistlaspeoga Eesti Rahva Muuseumis koos näitusega. Esitleti juubeliraamatut "Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis".

19. septembril korraldati Järvseljal metsapäev ja esitleti Juhani Püttsepa koostatud metsa-aabitsat.

 

Aasta Tegu 2021

Metsloomade meditsiini arendamine ja loodushoidliku mõtteviisi levitamine ühiskonnas

Aastate jooksul on Madis Leivits surmasuust päästnud kümneid raskelt vigastatud või tugeva mürgistusega linnuharuldusi, andes nii hindamatu panuse meie elurikkuse säilimisse. Märkimisväärne on olnud ka Madis Leivitsa uurimistöö keskkonnale kahjulike mürkide osas ning teavitustegevus plii kui kõigile organismidele ohtliku raskemetalli olemusest. Paljuski just Madis Leivitsa järjepideva töö tulemusena on hakanud kütid ja kalastajad piirama plii kasutamist oma tegevustes ning ka seaduseandjad asunud keelustama selle raskemetalli laialdast tarvitamist nii Eestis kui Euroopas laiemalt.

Ülikool tunnustab Eesti Loomaarstide Ühingu presidenti, loomaarst Madis Leivitsat Eesti Maaülikooli Aasta teo tiitliga.

 

Aasta Tegu 2022

Eesti Maaülikooli struktuurireform

Rektori ülesandel loodi ülikooli akadeemilise ja tugistruktuuri töö hindamiseks reformikomisjon, mida juhtis esimehena professor Kalev Sepp. Komisjoni organisatsiooniülene analüüs ja soovitused panid aluse nii akadeemiliste struktuuriüksuste, vastutusvaldkondade kui ka haldus- ja tugistruktuuri uuendusteks.

Komisjoni töö tulemus kajastub ka ülikooli institutsionaalse akrediteerimise kõrghariduse hindamisnõukogu otsuses, kus ülikooli struktuuri veelgi suurem kooskõla missiooniga on esile tõstetud ja ülikooli strateegiline juhtimine on hinnatud lisamärkega „tunnustust vääriv“.

Ülikool tunnustab reformikomisjoni esimeest professor Kalev Seppa Eesti Maaülikooli aasta teo tiitliga.