EV100
Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile:
100 teadusartiklit eesti keeles
Oma inauguratsioonikõnes kutsus Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen teadureid ja õppejõude üles avaldama Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul 100 artiklit eesti keeles.
Artiklite terviktekstid ja veebiviited koguti kokku ning publitseeriti võrguväljaandena. Kogumik 100 teadusartiklit eesti keeles on varustatud metaandmetega (ISBN, õigused, märksõnad jne) ning kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
Aitäh kõigile senistele kirjutajatele ja jõudu uute tekstide koostamisel!
Artiklid
- Kerner, K., Saar, R. (2018). Sous vide meetodi kasutamisest toiduainete tehnoloogias. K. Kerner, R. Saar (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 19–24). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
- Hõimoja, H. (2018). Akumulaatoritest 2. Elektriala, 1/2018, 16–18. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
- Hõimoja, H. (2018). Akumulaatoritest 3. Elektriala, 2/2018, 14–16. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
- Ots, Katri; Orru, Mall; Tilk, Mari; Kuura, Leno; Aguraijuja, Karin (2017). Ammendatud freesturbaväljade taasmetsastamine: puutuha mõju biomassi formeerumisele ja süsiniku bilansile. (Afforestation of cutaway peatlands: effect of wood ash on biomass formation and carbon balance). Metsanduslikud Uurimused, 67, 17−36. (Avaldatud 2018 aprillis)
- Rosenvald, R., Rosenvald, K. (2017). Metsade majandamise ja puidu kasutamise viiside mõju süsiniku sidumisele, kliimamuutusele ning elurikkusele (The influence of forest management and timber use options on carbon sequestration and the consequences on biodiversity). – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 67, 37–49. ISSN 1406-9954. (Avaldatud 2018 aprillis).
- Reintam, E,; Sutri, M.; Kahu, G.; Are, M.; Stagerescu, G.; Selge, A. (2018). Otsekülvi mõju mulla kvaliteedile Eesti tootmispõldudel. Maarika Alaru (Toim.). Agronoomia 2018 (22−29). Tartu: Rebellis AS.
- Reintam, E.; Ameerikas, M. (2018). Muld ei maga kunagi. Maa Elu. Postimees.19.04.2018 Tartu.
-
Moor, U. (2018). Oodatud suvekuulutajad. Minu Aed, 2, 44–48.
-
Starast, M.; Paal, T. (2018). Eesti oma mustikasort - saagikas ja talvekindel. Minu aed, 4, 42-44.
-
Niinemets, Ü. (2018). Vastukaja - Teaduse helge tulevik. Sirp, 26. veebruar.
-
Eesti Vabariigi preemiad 2018 (137-149). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
-
Luks, L. (2018). Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. Keel ja Kirjandus 2018, 3, 177-198.
-
Luks, L. (2018). Mõtelda on mõnus? Keel ja kirjandus 2018, 11, 827-846.
-
Kull, T. (2018). Aasta orhidee: Tervitus kuldkingade kuningriigist. Ajakiri Eesti Loodus 5, 12-17.
-
Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid I. Sirp, 23. november.
-
Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid II. Sirp, 30. november.
-
Niinemets, Ü. (2018). Mis on herbitsiid glüfosaat?. Sirp, 23. november.
-
Niinemets, Ü. (2018). Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis? Sirp, 7. detsember.
-
Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid III. Sirp, 7 detsember
-
Aosaar, J., Uri, V. (2018). Hall-lepikud enamasti seovad süsinikku. Eesti Mets, 2, 30−36.
-
Mänd, M., Karise, R. (2018). Mesilased taimekaitse teenistuses. Eesti Loodus, 3, 28−31.
-
Väli, Ü. (2018). Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm – ajalugu ja tänapäev. Hirundo, 31, 9−17.
-
Väli, Ü. (2018). Roo-loorkull tõusulainel. Eesti Loodus, 69 (10), 684−687.
-
Väli, Ü. (2018). Soo-loorkull elupaigamuutuste teel. Eesti Loodus, 69 (8), 520−525.
-
Kaldre, K., Paaver, T. (2018). Meie kodumaist jõevähki ohustavad võõrad vähid. Kalale.
-
Naudi, S. (2018). Nosemoos, haigusega toimetulek ning levik Eestis. Mesinik, 106 (2), 11−13.
-
Hiiesaar, K. (2018). Kaks küsimust. Kuhu kadusid kartulimardikad? Maakodu, oktoober, 70−71.
-
Mõtus, K., Reimus, K. (2018). Miks piimalehmad Eesti farmides hukkuvad? Maaleht, 18. mai 2018.
-
Tõnise, K. (2018). C-vitamiini olulisus merisigade menüüs. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 1, 2−5.
-
Järvis, T. (2018). Loomaparasiitide nimetustest. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2, 20−21.
- Kõlli, R., Tõnutare, T. (2018). 2018. aasta muld: Kahkjad ehk näivleetunud mullad. Eesti Loodus, 11: 20-25 (756-761).
- Kõlli, R., Tõnutare, T. ja Kõlli, T. (2018). Ülevaade: Kahkjad ehk näivleetunud mullad Eestimaa muldkattes. Agraarteadus, XXIX, 2: 95-105.
- Ott, I., Timm, H., Lehtpuu, M., Sepp, M. Palm, A., Krause, T., Laarmaa, R., Rakko, A., Saar, K., Ott, K., Maileht, K. (2018). Maaülikooli järveteadlased: ilm teeb järvedele sel aastal üllatusi. Novaator, 3. august 2018.
- Laarmaa, R., Ott, I., Sepp, M., Maileht, K. (2018). Soe ilm paneb Eesti veekogudes varakult vohama vetikad ja veeparasiidid. Novaator, 22. mai 2018.
- Karoles, K. (2018). Vajadus puidu järele sunnib ka Euroopa riike metsa rohkem raiuma, aga samuti paremini säästma. Eesti Mets, 1/201, 50-61.
- Sihver, Ü. (2018). Eesti maaülikooli maailma keeled. Õpetajate Leht, 21. detsember 2018.
-
Randjärv, J. (2018). Carl Zeiss 1816-1888. Geodeet, 48, 52-53.
-
Kollo, K., Randjärv, J., Koobak, J. (2018). Geodeetilised mõõtmised Struve Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoonel ja Tartu Tähetornis. Geodeet, 48, 27-32.
Varem ilmunud artikleid
- Arumäe, T., Lang, M. (2013). Puistu esimese rinde võrastiku alguse kõrguse hindamine lennukilidari mõõdistusandmete järgi. Metsanduslikud Uurimused, 58, 46–56.
- Arumäe, T., Lang, M. (2016). Aerolidarilt puistu tüvemahu hindamise mudelid ning võrdlus takseeritud tagavaraga. Metsanduslikud Uurimused, 64, 5–16.
- Hõimoja, H. (2017). Akumulaatoritest 1. Elektriala, 8/2017, 12–13. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
- Hõimoja, H. (2017). Ülikondensaatoritest 1. Elektriala, 5/2017, 10–11. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
- Hõimoja, H. (2017). Ülikondensaatoritest 2. Elektriala, 6/2017, 14–15. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
- Jürgenson, E., Maasikamäe, S., Sikk, K. (2017). Rail Balticu mõju maaomandile ja põllumajanduslikule maakasutusele. Uuring. Tartu: Eesti Maaülikool.
- Kodar, A., Lang, M., Arumäe, T., Eenmäe, A., Pisek, J., Nilson, T. (2011). Metsa lehepinnaindeksi kaardistamine lennukilidari, satelliidipiltide ja maapealsete mõõtmiste abil Järvselja VALERI testalal. Metsanduslikud Uurimused, 55, 11–32.
- Lang, M. (2010). Metsa katvuse ja liituse hindamine lennukilt laserskanneriga. Metsanduslikud Uurimused, 52, 5–17.
- Lang, M., Arumäe, T., Laarmann, D., Kiviste, A. (2017). Puistute kõrguskasvu muutuse hindamine. Metsanduslikud Uurimused, 67, 5–16.
- Lang, M., Arumäe, T., Anniste, J. (2012). Lennukilidari ja spektraalse kaugseireandmestiku kasutamine metsa peamiste takseertunnuste hindamiseks Aegviidu katsealal. Metsanduslikud Uurimused, 56, 27–41.
- Maasikamäe, S; Jürgenson, E. (2015). Põllumajandusmaa määramine planeeringutes. Maarika Alaru, Alar Astover, Kadri Karp, Rein Viiralt, Anne Must (Toim.). Agronoomia 2015 (206−209). Tartu: Eesti Maaülikool.
- Mõistus, M., Lang, M., Sims, A. (2013). Puittaimestiku kaardistamine aerolidari andmete põhjal metsana lisanduvatel aladel. Metsanduslikud Uurimused, 59, 45–58.
- Runno-Paurson, E., Kiiker, R. (2016). Kartuli-lehemädanikutekitaja Eesti populatsioonid on geneetiliselt väga mitmekesised. Luule Metspalu, Katrin Jõgar, Eve Veromann, Marika Mänd (Toim.). Eesti Taimekaitse 95 konverentsi toimetised (61−66). Eesti Maaülikool.
Ülikool tähendab rahvuskultuuri ja vastutust oma valdkonna arengu eest. Meie ülikool vastutab kogu elustiku eest meie maal. Mitte ainult maa, vaid ka linna jaoks. [---]
Ja kuigi ülikoolid on vanad, auväärsed ja sellest johtuvalt väljast vaadatuna ka teatud rahusadamad, pole ülikoolidel aega oodata, millal tehakse poliitilised otsused, vaid ülikoolid peavad ise võtma maast tõrviku ja valgustama teed ka pimeduses ja pimedatele. [---]
Meie ülikooli vastutuse hulka kuulub ka nende inimeste õpetamine, kes pole kunagi maa- ega metsaeluga kokku puutunud ega seda ka õppinud, kuid oma elu tahaksid nad mingil ajal sisse seada hoopistükkis väljaspool linna. Mida teha ja kuidas ellu jääda, seda peamegi meie neile õpetama. [-]
Mitte seadus ega poliitika tee teadust ega taga kultuuri püsimist. Seda teevad teadlased ja õppejõud, seda teevad targad ja haritud kodanikud. [---]
Suure unistajana on mul üks mõte, mida oleks täna siin paslik välja käia. Nimelt võiks meie ülikooli teadlased ja õppejõud avaldada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul 100 meie valdkonna uuringuid puudutavat teadusartiklit – aga eesti keeles. Ühest küljest selgitaks see meie rahvale ülikoolis tehtavat. Teisalt sunniks see teadlasi tegelema eestikeelse terminoloogiaga. Ja kolmandaks tutvustaks see ühiskonnale teaduslikult põhjendatud seisukohti erinevates valdkondades ning lõpuks muudaks teadlaste töö oluliselt arusaadavamaks. [---]
Olen kindel, et kõigil meie inimestel on mida öelda. Kuidas tundub?
Katkend rektor Mait Klaasseni inauguratsioonikõnest 23. jaanuaril 2018