EV100

Eesti Maaülikooli kingitus Eesti Vabariigile:
100 teadusartiklit eesti keeles

Oma inauguratsioonikõnes kutsus Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen teadureid ja õppejõude üles avaldama Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul 100 artiklit eesti keeles.

Artiklite terviktekstid ja veebiviited koguti kokku ning publitseeriti võrguväljaandena. Kogumik 100 teadusartiklit eesti keeles on varustatud metaandmetega (ISBN, õigused, märksõnad jne) ning kättesaadav Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Aitäh kõigile senistele kirjutajatele ja jõudu uute tekstide koostamisel!

Artiklid

  1. Kerner, K., Saar, R. (2018). Sous vide meetodi kasutamisest toiduainete tehnoloogias. K. Kerner, R. Saar (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 19–24). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
  2. Hõimoja, H. (2018). Akumulaatoritest 2. Elektriala, 1/2018, 16–18. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
  3. Hõimoja, H. (2018). Akumulaatoritest 3. Elektriala, 2/2018, 14–16. Tallinn: EETEL-Ekspert OÜ.
  4. Ots, Katri; Orru, Mall; Tilk, Mari; Kuura, Leno; Aguraijuja, Karin (2017). Ammendatud freesturbaväljade taasmetsastamine: puutuha mõju biomassi formeerumisele ja süsiniku bilansile. (Afforestation of cutaway peatlands: effect of wood ash on biomass formation and carbon balance). Metsanduslikud Uurimused, 67, 17−36. (Avaldatud 2018 aprillis)
  5. Rosenvald, R., Rosenvald, K. (2017). Metsade majandamise ja puidu kasutamise viiside mõju süsiniku sidumisele, kliimamuutusele ning elurikkusele (The influence of forest management and timber use options on carbon sequestration and the consequences on biodiversity). – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 67, 37–49. ISSN 1406-9954. (Avaldatud 2018 aprillis).
  6. Reintam, E,; Sutri, M.; Kahu, G.; Are, M.; Stagerescu, G.; Selge, A. (2018). Otsekülvi mõju mulla kvaliteedile Eesti tootmispõldudel. Maarika Alaru (Toim.). Agronoomia 2018 (22−29). Tartu: Rebellis AS.
  7. Reintam, E.; Ameerikas, M. (2018). Muld ei maga kunagi. Maa Elu. Postimees.19.04.2018 Tartu.
  8. Laarmaa, Ronald; Ott, Ingmar; Lagle-Zirnask, Karoliine; Saar, Katrin (2018). Kas nähtamatut peab kartma ehk suplejate sügelushaiguse põhjustajad. Eesti Loodus, 9, 71−73.

  9. Moor, U. (2018). Oodatud suvekuulutajad. Minu Aed, 2, 44–48. 

  10. Rebane, R. (2018). Lahing võltsitud toidule. Võimalused mee ja muude toiduainete päritolu kindlaks tegemiseks. R. Rebane (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 13–14). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  11. Roasto, M., Laikoja, K. (2018). Toidu säilimisaja määramise juhend. M. Roasto, K. Laikoja (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 15–18). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  12. Koskar, J. (2018). Challenge-testide kasutamine toidu mikrobioloogias. J. Koskar (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 25–27). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  13. Püssa, T. (2018). Meemürgid. T. Püssa (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 28–34). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  14. Raudsepp, P., Anton, D., Meremäe, K., Kapp, K., Püssa, T., Roasto, M. (2018). Erinevate taimede antibakteriaalse ja antioksüdantse toime võrdlus. P. Raudsepp, D. Anton jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 35–40). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  15. Mäeorg, U. (2018). Kas pakendita või pakendiga, ja millisega? U. Mäeorg (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 41). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  16. Rätsep, M. (2018). Toidu nüüdisaegsed tervislikkuse tagamismõõdikud. M. Rätsep (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 42). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  17. Päkk, P. (2018). Antibiootikumide kasutamisest vesiviljeluses. P. Päkk (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 45–47 ). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  18. Järveots, T., Viltrop, A., Saar, T. (2018). Sigade tsirkoviirus-2 metssigadele. T. Järveots, A. Viltrop, T. Saar (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 48–49 ). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  19. Jürison, M., Tummeleht, L., Jeremejeva, J., Kurina, O., Viltrop, A. (2018). Seakasvatushoonetest kogutud liigiline kooslus võimalike sigade Aafrika katku levitajate olemasolu ja rohkuse selgitamiseks. M. Jürison, L. Tummeleht, J. Jeremejeva jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 48–49 ). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  20. Niine, T., Nurmoja, I., Viltrop, A. (2018). Sigade aafrika katku puhangute kodusigadel tekkimise seos haigusjuhtude arvuga metssigadel, jahipidamise ja metsaraie intensiivsusega. T. Niine, I. Nurmoja, A. Viltrop (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 52–56). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  21. Olt, A., Tänak, J., Kärt, O. (2018). Maisisilo fermentatsiooni kvaliteeti mõjutatavatest teguritest. A. Olt, J. Tänak, O. Kärt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 57–64). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  22. Karis, P., Post, L., Ling, K., Jaakson, H., Henno, M., Samarütel, J., Ots, M. (2018). Monesiini sisaldava intrauminaalse ravivahendi mõju verenäitajatele enne ja pärast poegimist. P. Karis, L. Post, K. Ling jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 65–68). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  23. Leming, R., Kaasik, A., Kruus, E., Lauringson, E., Põldma, P. (2018). LIFE AgriAdapt projekti "EL-i tüüpiliste põllumajandussüsteemide jätkusuutlik kohanemine kliimamuutustega" esimese etapi tegevused. R. Leming, A. Kaasik, E. Kruus jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 69–70). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  24. Valdmann, M., Kurõkin, J., Mällo, G.-K., Valdmann, A. (2018). Poegimishäirete, kliiniliste haiguste ja tsütoloogilise endometriidi mõju eesti holsteini tõugu lehmade luteaalfunktsiooni taastumisele, tiinestumisele ja praakimisele. M. Valdmann, J. Kurõkin, G.-K. Mällo jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 71–75). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  25. Lember, A., Vallas, M., Naadel, A., Nutt, I., Prits, J. (2018). Eesti vuti tibude kasvudünaamikast, söömusest ja söödaväärindusest sõltuvalt tibude koorumismassist ning isasvutibroilerite pidamise aspekte. A. Lember, M. Vallas, A. Naadel jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 76–85). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  26. Sild, E., Värv, S., Viinalass, H. (2018) Lammaste skreipi-residentsuse monitooring PRNP geeni markerite põhjal. E. Sild, S. Värv, H. Viinalass (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 86–92). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  27. Runin, M., Ling, K., Jaakson, H., Püssa, T., Ots, M. (2018). Rasvkoe oksülpiinid ja nende seos poegimiseelse varulipiidide hulga ja insuliiniresistentsusega piimalehmadel. Laboratoorsete meetodite väljatöötamine ja optimeerimine. M. Runin, K. Ling, H. Jaakson jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 93–95). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  28. Herm, R., Tummeleht, L., Jürison, M., Vilem, A., Viltrop, A. (2018). Sigade Aafrika katku viiruse DNA leiud nakkusega tabandunud seafarmist püütud putukatel. R. Herm, L. Tummeleht, M. Jürison (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 96–97). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  29. Nõmm, M., Ivask, M., Kiiver, H., Valdmann, A., Jaakma, Ü. (2018). Embrüote soo määramine enne siirdamist kindlustab lehmvasikate sünni. M. Nõmm, M. Ivask, H. Kiiver jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 98–100). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  30. Tänavots, A., Kiiman, H., Kaart, T., Pihlapuu, M. (2018). Praakimise põhjustest Eesti paremates piimaveisekarjades. A. Tänavots, H. Kiiman, T. Kaart jt (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 101–109). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  31. Märs, K., Nõmm, A., Kaart, T., Ots, M. (2018). Vasikatele sobiva startersööda väljatöötamine, tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut. K. Märs, A. Nõmm, T. Kaart, M. Ots (toim), Terve loom ja tervislik toit (lk 110–111). Eesti Maaülikool: Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

  32. Starast, M.,  Koort, A.,  Karp,K., Paal, T. (2018). Aedmustikate kvaliteet sõltuvalt kasvukohast. M. Alaru (toim), Agronoomia (lk 125-132). Eesti Maaülikool: Eesti Taimekasvatuse Instituut.

  33. Kõlli, R., Tõnutare, T., Eiber, L. (2018). Ülevaade: Eesti mullastiku seisundi uurimused, mullaseire suunad ja võimalused seire tõhustamiseks. Agraarteadus, 1, 12–24.

  34. Starast, M.; Paal, T. (2018). Eesti oma mustikasort - saagikas ja talvekindel. Minu aed, 4, 42-44.

  35. Niinemets, Ü. (2018). Kas 20 miljardit tuleviku ennustamiseks on tõesti liiga palju? Heureka (Postimees), 27. jaanuar.

  36. Soomre, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E. ja Randma-Liiv,T. (2018). Teadlaskarjääri mudel kui riigi konkurentsivõime tugi. Riigikogu toimetised 37, 191 -203.

  37. Niinemets, Ü. (2018). Vastukaja - Teaduse helge tulevik. Sirp, 26. veebruar.

  38. Niinemets, Ü. (2018). Taimede fotosünteesi muutlikkuse biokeemilised, füsioloogilised ja struktuursed kontrollmehhanismid.

    Eesti Vabariigi preemiad 2018 (137-149). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  39. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T. ja Randma-Liiv, T. (2018). Teadlaskarjääri mudel kui osa ühiskonna funktsioneerimisest. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  40. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T. ja Randma-Liiv, T. (2018) Angloameerika tenuurimudeli Eesti tingimustesse sobivad elemendid. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  41. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T. ja Randma-Liiv, T. (2018). Konkurentsi, atraktiivsuse ja mobiilsuse tasakaal teaduskarjääri algul. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  42. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T. ja Randma-Liiv, T. (2018). Edukat teadlaskarjääri iseloomustavad ja mõjutavad tegurid. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  43. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T. ja Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Lõpparuanne. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

  44. Kuht, J., Alaru, M., Eremeev, V., Talgre, L., Loit, E., Luik, A. (2018). Muutused mulla mikroobide hürdolüütilises aktiivsuses ja orgaanilise süsiniku sisalduses punase ristiku allakülviga odra kasvatamisel. Agronoomia 2018, 8–14. 

  45. Reintam, E., Sutri, M., Kahu, G., Are, M., Stagerescu, G., Selge, A. (2018). Otsekülvi mõju mulla kvaliteedile Eesti tootmispõldudel. Agronoomia 2018, 22–29.

  46. Tammik, K., Kauer, K., Astover, A., Penu, P. (2018). Eesti põllumuldade süsinikuvaru dünaamika aastatel 1983–2016. Agronoomia 2018, 30–35

  47. Toomsoo, A., Tõnutare, T., Kõlli, R., Jürgens, M. (2018). Eesti põllumuldade fosforitarbe määramisest ja seda mõjutavataest teguritest. Agronoomia 2018, 36–44. 

  48. Alaru, M., Luik, A., Eremeev, V., Talgre, L, Loit, E., (2018). Erinevate viljelusviiside pikaajalise kasutamise mõju mulla toitainete sisaldusele. Agronoomia 2018, 46–52. 

  49. Eremeev, V., Talgre, L., Alaru, M., Kuht, J., Loit, E., Luik, A. (2018). Viljelusviiside mõju kartuli saagile, saagi kvaliteedile ning mulla toiteelementide sisaldusele. Agronoomia 2018, 53–58.

  50. Teesalu, T., Toomsoo, A., Leedu, E., Astover, A. (2018). Bakterpreparaadi Azofix mõju suviteraviljade saagikusele ning mõnedele kvaliteedinäitajatele mineraalse lämmastikväetise foonil näivleetunud mullal. Agronoomia 2018, 69–74. 

  51. Metspalu, L., Laugen, K., Ploomi, A., Jõgar, K. (2018). Küüslaugu ekstraktide mõju maakirpude arvukusele. Agronoomia 2018, 76–81.

  52. Raimets, R., Vari, L., Karise, R., Mänd, M. (2018). Tau-fluvalinaat ja flumeriit on kaotanud oma raviefektiivsuse Varroa lesta (Varroa destructor) tõrjel. Alternatiivid on vajalikud. Agronoomia 2018, 88–93.

  53. Runno-Paurson, E. (2018). Kartuli-lehemädanikutekitaja pikaajaline uuring Jõgeva aretuspõldudelt kogutud populatsioonide. Agronoomia 2018, 94–99.

  54. Runno-Paurso, E., Hansen, M., Tamela, L., Kübarsepp, L., Einola, A. (2018). Y-viiruse kahjustus rikub kartuli mugulad. Agronoomia 2018, 100–105.

  55. Runno-Paurson, E., Hansen, M., Tamela, L., Kaurilind, E., Einola, A., Einola, P. (2018). Välismaiste kartulisortide mugulhaiguste hindamine Einola talu katses. Agronoomia 2018, 106–113. 

  56. Starast, M., Koort, A., Karp, K., Paal, T. (2018). Aedmustikate kvaliteet sõltuvalt kasvukohast. Agronoomia 2018, 125–132.

  57. Bontšutšnaja, A., Karise, R., Mänd, M. (2018). Kimalaste õietolmukorje erinevates põllumajandusmaastikes asuvates aedmaasika istandikes. Agronoomia 2018, 142–148. 

  58. Karise, R., Raimets, R., Bartkevics, V.,  Bontšutšnaja, A., Mänd, M. (2018). Heterogeensest maastikust korjatud mees võib leiduda palju herbitsiidide jääk. Agronoomia 2018, 149–154. 

  59. Kruus, E., Lauringson, E., Põldma, P., Kaasik, A., Leming, R. (2018). Kliimahaavatavus Eesti taimekasvatuses. Agronoomia 2018, 155–170. 

  60. Raave, H., Escuer, J., Shanskiy, M. Luhaheina biomassist toodetud biosöe omadused, mõju mullale ja karjamaa raiheina biomassi saagile. Agronoomia 2018, 171–185. 

  61. Raave, H., Ots, K., Pitk, P. (2018). Eesti katlamajades puidu põletamisel tekkiva tuha keemilisest koostisest. Agronoomia 2018, 186–193. 

  62. Tõnutare, T., Tõnutare, T., Oras, A., Ratas, A. (2018). Nutitelefoni ühest potentsiaalsest kasutamise võimalusest mulla ekspressanalüüsil. Agronoomia 2018, 194–199. 

  63. Kõo, J., Valgur, J. (2018). Kihilise kasvatamise/kahandamise meetodid jääkpingete määramiseks ortotroopsetes mittehomogeensetes silindrites: rakendus kasvupingete määramiseks puu tüves. Tartu: Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.

  64. Luks, L. (2018). Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. Keel ja Kirjandus 2018, 3, 177-198. 

  65. Luks, L. (2018). Tõejärgsusest tõsiselt - tõetus kui nihilismi ajastule vastav intellektuaalne hoiak. Studia Philosophica Estonica 2018, 11.1, 128-147.

  66. Luks, L. (2018). Mõtelda on mõnus? Keel ja kirjandus 2018, 11, 827-846.

  67. Allik, A., Annus, M., Kärbo, N., Lokk, A., Vollmer, E. (2018). Täielik taastuvenergiale üleminek on muutunud majanduslikult järjest atraktiivsemaks (lk 6-11). Eesti Maaülikool: TEUK XX kogumik.

  68. Tatar, T., Tammeraid, K., Vaks, R., Laaniste, M. (2018). Energeetikast üldiselt ja üksikult (lk 12-24). Eesti Maaülikool: TEUK XX kogumik.

  69. Vollmer, E. (2018). Koostöö säästva energeetika edasiviimiseks kesk- ja idaeuroopas (lk 25-27). Eesti Maaülikool: TEUK XX kogumik.

  70. Ilves, R., Küüt, A., Olt, J. (2018). Biodiislikütuse lisandi mõju diiselmootori põlemisprotsessile (lk 28-40). Eesti Maaülikool: TEUK XX kogumik.

  71. Küüt, A., Ilves, R., Küüt, K., Ritslaid, K., Olt, J. (2018). Euroopa Liidu õigusaktide mõju vedelate biokütuse kasutamisele transpordisektoris (lk 41). Eesti Maaülikool: TEUK XX kogumik.

  72. Kull, T. (2018). Aasta orhidee: Tervitus kuldkingade kuningriigist. Ajakiri Eesti Loodus 5, 12-17.

  73. Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid I. Sirp, 23. november.

  74. Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid II. Sirp, 30. november.

  75. Niinemets, Ü. (2018). Mis on herbitsiid glüfosaat?. Sirp, 23. november.

  76. Niinemets, Ü. (2018). Glüfosaadisaaga: kes on kes ja mis on mis? Sirp, 7. detsember.

  77. Niinemets, Ü. (2018). Monsanto dokumendid III. Sirp, 7 detsember  

  78. Lang, M., Kaha, M., Laarmann, D. ja Sims, A. (2018). Eesti puistute liigilise koosseisu hindamine multispektraalsete satelliidipiltide, mullakaardi ja näidistel põhineva masinõppe abil. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 68, 5–24.

  79. Mait Lang ja Tauri Arumäe. 2018. Puistute harvendusraie kraadi hindamine väikese tihedusega lennukildari andmete põhjal. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 68, 40–50.

  80. Valdvee, E. (2018). Põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ja tootmises toimunud muutustest 2013–2017. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 7–12. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  81. Kirt, K. (2018). Põllumajanduse majandusliku arvepidamise tulemused aastatel 2008–2017. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 13–20. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  82. Aamisepp, M. (2018). Põllumajandustootjate majandustulemused põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi kohaselt. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 22–27. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  83. Naaris, E. (2018). Kuidas on põllumajandus- toodangu hinnad mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandust ning toiduainetööstuse majandustulemusi aastatel 2014–2017? Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 29–37. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  84. Remmik, A. Tulemusmõõdikute süsteemi arendamine teadlikumate juhtimisotsuste langetamiseks piimatootmises. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 39–44. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  85. Mõtte, M. (2018). Kuidas kujundada veekaitsemeetmeid nii, et põllumajandustootmise konkurentsivõime ei kannataks? Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 47–53. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  86. Sõrmus, R. (2018). Turukriisist ilmastikukahjuni – viimaste aastate õppetunnid kriiside juhtimiseks ja riskide maandamiseks. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 55–63. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut. 

  87. Viira, A.-H. (2018). Ühise põllumajanduspoliitika tulevikust. Agraarökonoomika aastakoosolek 2018, lk 65–71. Eesti Maaülikool: Majandus- ja sotsiaalinstituut.

  88. Aland, A. (2018). 170 aastat veterinaarharidust Tartus. Ühe vilistlase eluring. Eesti Loomaarstlik Ringvaade 2, 15–16.

  89. Aosaar, J., Uri, V. (2018). Hall-lepikud enamasti seovad süsinikku. Eesti Mets, 2, 30−36.

  90. Sepp, K. (2018). Niko Berutšašvili – Gruusia väljapaistev maadeuurija. Järvet, A. (toim),  Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 43. kd. Tallinn, 213-226.

  91. Semm, M., Järvet, A., Sepp, K. (2018). Vilsandi rahvuspargi maakasutuse muutused viimasel sajal aastal.  Järvet, A. (toim), Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 43. kd. Tallinn, 166-192.

  92. Palginõmm, V., Kont, A., Suursaar, Ü., Tõnisson, H. (2018). Pärnu lahe ranniku kasutamise ja kaitse kogemused möödunud sajandil ning tuleviku valikud. Järvet, A. (toim),  Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 43. kd. Tallinn, 148-165.

  93. Põder, A. (2018). Sotsiaal-majanduslike tegurite mõju ettevõtlusele Eesti valdade. Järvet, A. (toim),  Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 43. kd. Tallinn, 89-103.​

  94. Mänd, M., Karise, R. (2018). Mesilased taimekaitse teenistuses. Eesti Loodus, 3, 28−31.

  95. Väli, Ü. (2018). Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm – ajalugu ja tänapäev. Hirundo, 31, 9−17. 

  96. Kirss, M., Väli, Ü. (2018). Kalakotka toitumisbiotoobid Eestis juhuvaatluste analüüsi põhjal. Hirundo, 31, 39−51.

  97. Väli, Ü. (2018). Talvitavate röövlindude arvukuse seire Eestis 2014–2018. aastal. Hirundo, 31, 25−38.

  98. Väli, Ü. (2018). Positsioonivahetus loorkullide seas: väljade asemel stepid? Eesti Loodus, 69 (9), 602−606.

  99. Väli, Ü. (2018). Roo-loorkull tõusulainel. Eesti Loodus, 69 (10), 684−687.

  100. Väli, Ü. (2018). Soo-loorkull elupaigamuutuste teel. Eesti Loodus, 69 (8), 520−525.

  101. Kaldre, K., Paaver, T. (2018). Meie kodumaist jõevähki ohustavad võõrad vähid. Kalale.

  102. Naudi, S. (2018). Nosemoos, haigusega toimetulek ning levik Eestis. Mesinik, 106 (2), 11−13.

  103. Metsoja, K., Liba, N. (2018). Fotokaamerate ja tarkvarade võrdlus lähifotogramm-meetriliste 3D-mudelite loomisel. Geodeet, 48 (72), 6−10. 

  104. Hiiesaar, K. (2018). Kaks küsimust. Kuhu kadusid kartulimardikad? Maakodu, oktoober, 70−71.

  105. Mõtus, K., Viira, A.-H., Kalmus, K., Kalmus, P., Kavak, A., Luik-Lindsaar, H. (2018). Katseprojekt näitab häid tulemusi. Põllumehe Teataja, oktoober 2018.

  106. Mõtus, K., Reimus, K. (2018). Miks piimalehmad Eesti farmides hukkuvad? Maaleht, 18. mai 2018.

  107. Drenkhan, R., Adamson, K., Drenkhan, T., Agan, A., Laas, M. (2017). Uus probleemistik dendropatoloogias – uued ja invasiivsed patogeenid. Metsanduslikud Uurimused 67, 50–71.

  108. Tõnise, K. (2018). C-vitamiini olulisus merisigade menüüs. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 1, 2−5. 

  109. Laikoja, K., Roasti, M. (2018). Toidupettus ja pahatahtlik võltsimine. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 1, 9−12. 

  110. Timonen, A., Pirkkalainen, H. (2018). Lamava lehma sündroom – kuidas patsienti aidata? Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2, 6−10.

  111. Püssa, T. (2018). Mees sisalduda võivatest mürgistest ainetest. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2, 11−14.

  112. Järvis, T. (2018). Loomaparasiitide nimetustest. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2, 20−21.

  113. Mõtsküla, P. F. (2018). Juhusliku kliinilise leiuna täheldatud südamekahina käsitlus koertel. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 3, 2−5.

  114. Roasto, M., Koskar, J. (2018). Listerioosijuhtumid inimestel on tõusuteel. Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 3, 8−11.

  115. Kramarenko, T., Meremäe, K., Sõgel, J., Kuningas, M., Vilem, A., Häkkinen, L., Mäesaar, M., Elias, T., Roasto, M. 2018. Escherichia coli O157:H7 esinemine Eesti piimafarmides ja veiseliha tootmise ahelas aastatel 2005-2014. Agraarteadus, 2, XXIX, 89-94.

  116. Sild, E., Värv, S., Viinalass, H. (2018). Päriliku skreipiresistentsuse dünaamika eesti lambatõugudel. Agraarteadus, 1, 50–56.

  117. Lang, M., Kaha, M. Arumäe, T. (2018). Kaugseire praktilised metsanduslikud rakendused – puistute liigilise koosseisu kaardistamine ja harvendusraiete tuvastamine. Kaugseire Eestis 2018, toimetajad Urmas Peterson ja  Tiia Lillemaa. ISSN 2382-7661. Tartu Ülikooli Tartu observatoorium.

  118. Drenkhan, T., Padari, A., Laas, M., Jürimaa, K., Drenkhan, R. (2018). Juuremädanikud levivad männikutes märkimisväärses ulatuses. Eesti mets, 4, 28-34.

  119. Drenkhan, T., Rähn, E., Adamson, K., Drenkhan, R. (2018). Kliimasoojenemine sunnib metsaraiet vaatama teise pilguga. Novaator, 5. november.

  120. Drenkhan, R. (2018). Metsapatoloogilised uuringud Eestis: invasiivste dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs. Eesti Vabariigi Preemiad 2018 (151-162). Tallinn, Eesti Teaduste Akadeemia.

  121. Kõlli, R., Tõnutare, T. (2018). 2018. aasta muld: Kahkjad ehk näivleetunud mullad. Eesti Loodus, 11: 20-25 (756-761). 
  122. Kõlli, R., Tõnutare, T. ja Kõlli, T. (2018). Ülevaade: Kahkjad ehk näivleetunud mullad Eestimaa muldkattes. Agraarteadus, XXIX, 2: 95-105.
  123. Ott, I., Timm, H., Lehtpuu, M., Sepp, M. Palm, A., Krause, T., Laarmaa, R., Rakko, A., Saar, K., Ott, K., Maileht, K. (2018). Maaülikooli järveteadlased: ilm teeb järvedele sel aastal üllatusi. Novaator, 3. august 2018.
  124. Laarmaa, R., Ott, I., Sepp, M., Maileht, K. (2018). Soe ilm paneb Eesti veekogudes varakult vohama vetikad ja veeparasiidid. Novaator, 22. mai 2018.
  125. Karoles, K. (2018). Vajadus puidu järele sunnib ka Euroopa riike metsa rohkem raiuma, aga samuti paremini säästma. Eesti Mets, 1/201, 50-61.
  126. Sihver, Ü. (2018). Eesti maaülikooli maailma keeled. Õpetajate Leht, 21. detsember 2018. 
  127. Randjärv, J. (2018). Carl Zeiss 1816-1888. Geodeet, 48, 52-53.

  128. Kollo, K., Randjärv, J., Koobak, J. (2018). Geodeetilised mõõtmised Struve Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoonel ja Tartu Tähetornis. Geodeet, 48, 27-32.

 

Varem ilmunud artikleid

Ülikool tähendab rahvuskultuuri ja vastutust oma valdkonna arengu eest. Meie ülikool vastutab kogu elustiku eest meie maal. Mitte ainult maa, vaid ka linna jaoks. [---]

Ja kuigi ülikoolid on vanad, auväärsed ja sellest johtuvalt väljast vaadatuna ka teatud rahusadamad, pole ülikoolidel aega oodata, millal tehakse poliitilised otsused, vaid ülikoolid peavad ise võtma maast tõrviku ja valgustama teed ka pimeduses ja pimedatele. [---]

Meie ülikooli vastutuse hulka kuulub ka nende inimeste õpetamine, kes pole kunagi maa- ega metsaeluga kokku puutunud ega seda ka õppinud, kuid oma elu tahaksid nad mingil ajal sisse seada hoopistükkis väljaspool linna. Mida teha ja kuidas ellu jääda, seda peamegi meie neile õpetama. [-]

Mitte seadus ega poliitika tee teadust ega taga kultuuri püsimist. Seda teevad teadlased ja õppejõud, seda teevad targad ja haritud kodanikud. [---]

Suure unistajana on mul üks mõte, mida oleks täna siin paslik välja käia. Nimelt võiks meie ülikooli teadlased ja õppejõud avaldada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul 100 meie valdkonna uuringuid puudutavat teadusartiklit – aga eesti keeles. Ühest küljest selgitaks see meie rahvale ülikoolis tehtavat. Teisalt sunniks see teadlasi tegelema eestikeelse terminoloogiaga. Ja kolmandaks tutvustaks see ühiskonnale teaduslikult põhjendatud seisukohti erinevates valdkondades ning lõpuks muudaks teadlaste töö oluliselt arusaadavamaks. [---]

Olen kindel, et kõigil meie inimestel on mida öelda. Kuidas tundub?
 

 

Katkend rektor Mait Klaasseni inauguratsioonikõnest 23. jaanuaril 2018