Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Allpool on koondatud jäätmekäitlust puudutavad vastused küsimustele, mille vastu 2020 aastal läbiviidud veebiküsitluses "Jäätmete sorteerimine Teie igapäevaelus ja Eesti Maaülikoolis" Eesti Maaülikooli töötajad ja üliõpilased kõige enam huvi tundsid.

Kuidas vähendada ja vältida jäätmeteket?

​Jäätmetekke vähendamine ja vältimine aitab säästa ressursse. Ümbertöödeldavad materjalid (nt paber-papp, tetud liiki plast, klaas) kogu segaolmejäätmetest eraldi vastava jäätmeliigi konteinerisse - nii suurendad tõenäosust, et need uue materjalina ringlusse võetakse. Mõned soovitused jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks.

• Väldi lühikese elueaga või ühekordseid tooteid. Nt toitu koju/tööjuurde tellides kasuta korduskasutatavaid rendinõusid; ühekordsete peodekoratsioonide kasutamise asemel hoopis rendi need; poodi minnes kasuta ühekordse koti asemel enda korduskasutatavat kotti; väldi ülepakendatud tooteid; e-poest tellides vali korduskasutatav pakend jne.
• Eelista vastupidavaid, kvaliteetseid ja parandatavaid tooteid.
• Eelista ringlusse võetavast materjalist tooteid.
• Poes kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste.
• Tõsta taldrikusse nii palju toitu kui ära süüa jõuad.
• Eelista väikepakendile hulgipakendit (eeldusel et selle ka ära tarbid).
• Osta teiseringi tooteid.

​Millest alustada, kui jäätmeid sorteerima hakata?

Esmalt tee endale selgeks põhitõed: miks on vaja jäätmeid sortida, milliseid jäätmeliike saab eraldi koguda (omavalitsuseti võib olla see veidi erinev), kuhu neid ära anda (kas maja juures olevasse konteinerisse; tänaval asuvasse avalikku konteinerparki; jäätmejaama; eraldi tellimisel veoga jäätmevedaja poolt) ning kas jäätmetega peab enne konteinerisse panekut midagi tegema (nt kokku pressima, erinevad materjalid üksteisest eraldama, tühjendama vmt).

Miks jäätmeid sortida?

Jäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. Jäätmeid taaskasutades säästame energiat ja loodusressursse, sh vett, maavarasid, puid. Jäätmeid sortides väldime jäätmete põletamist või ladestamist prügilasse, vee reostumist ning reostuse kandumist toiduahela kaudu meie organismi. Samuti ei pea rajama uusi maardlaid lisatoorme hankimiseks või võtma maha metsa. Jäätmete sortimine aitab kokku hoida ka raha – nt biojäätmete, pakendite ja paberi-papi konteineri tühjendus on segaolmejäätmete konteinerist odavam või lausa tasuta. 

Millest alustada ja kuhu viia?

Peamine – jäätmete sortimine ei tekita jäätmeid juurde. Kui siiani olete kõik jäätmed pannud ühte konteinerisse, siis eraldi sortimiseks ei ole vaja lisaruumi, vaid piisab olemasoleva konteineri jagamisest mitmeks osaks. Kui ruumi on, võib iga jäätmeliigi jaoks võtta ka eraldi väiksema kogumisnõu. Biojäätmete kogumiskopsiku võib panna ka köögipinnale, valamu juurde või riputada köögikapi uksele, paberi-papi koguda esikusse korvi või kasti jne.

Alustada võiks nendest jäätmetest, mida tekib regulaarselt, st eraldi koguda biolagunevad jäätmed, pakendid, paber-papp. Aeg-ajalt tekkivate patareide, ravimite ja ohtlike jäätmete jaoks sobib ka lihtne karp.

Paberit-pappi ja pakendeid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, patared ja (e-sigari) akud toidu- ja elektroonikakauplustes asuvatesse kogumiskastidesse, ravimid apteeki. Suuremad jäätmekogused saab viia elukohajärgsesse jäätmejaama. Eelnevalt tasub tutvuda konkreetse jäätmejaama hinnakirja ja reeglitega, kuna need jäätmejaamati erinevad. Reeglina võetakse kõikides jäätmejaamades vastu paberit-pappi ja pakendeid (klaas-, plast-, metall- ja tetrapakend), haljastujäätmeid, ohtlike jäätmeid (lakid, värvid, elavhõbedajäätmed, päevavalguslambid), elektroonikat, suurjäätmeid (vana mööbel jmt) ja rehve. 

Kuidas jäätmeid sortida?

Detailsemad sortimisjuhendid leiad maaülikooli veebilehel rohelise ülikooli alalehelt, aga ka kohaliku omavalitsuse ja jäätmekäitlejate kodulehtedelt.

Pakendid peavad olema tühjad ja ei tohi sisaldad enam tootejääke (st tühjaks kraabitud/valatud, vajadusel kergelt vähese veega üle loputatud, vältimaks teiste konteinerisse pandavate pakendite määrdumist).

Pakendid ja paber-papp tuleks konteinerisse panna lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Paber-papp ei tohi olla väga määrdunud või läbi vettinud. Suuremad pakendid (nt pappkastid) tuleks enne konteinerisse panekut kokku suruda - nii mahub konteinerisse rohkem. Võimalusel tuleks eraldada üksteisest erinevad materjalid, nt jogurtitopsi ümbert kartongümbris ja pealt foolium. 

Huvitavaid fakte 

• Ühe alumiiniumpurgi korduskasutamisega saab säästa 90% energiast, mis kuluks uue purgi tootmiseks.
• 1 kg paberi tootmiseks läheb vaja 324 l vett. Ühe A4 paberilehe tootmiseks kulub 10 l vett
• Taaskasutades 1 t paberit säästame 17 puud, 26 500 l vett ja 2 600 l naftat. Paberit saab taaskasutada 5 - 7 korda.
• Plasti taaskasutus vajab vaid kümnendik energiast, mis kuluks plasti tootmiseks naftast.
• Ühe puuvillase T-särgi valmistamiseks kulub u 2700 l vett.
• Eestlased joovad keskmiselt 2 tassi kohvi päevas. Ühest tassist saab u 10 g kasutatud kohvipuru, mis teeb aastas ühe inimese kohta u 7 kg. Tavaliselt visatakse see lihtsalt ära, samas kohvipuru eraldi kogudes, saaks sellest toota energiat: 1 kg saab u 250 l biogaasi, 1 t saab u 500 kWh elektrit.

Mis on biolagunevad jäätmed? Miks ja kuidas on vaja biojäätmeid eraldi koguda?

Biojäätmed on üldnimetus kõigele, mis on biolagunev, nt toidujäätmed, kondiitritooted, tee- ja kohvipuru, aga ka muruniitmed, puulehed ja närbunud lilled. Päris kõiki toidujäätmeid biojäätmete konteinerise panna siiski ei või – vedelikud ja vedelad jäätmed (jogurt, supp jmt) määrivad prügiautot ja lekivad sellest välja.

Biolagunevaid jäätmed kogutakse biojäätmete konteinerisse,c mida tühjendab jäätmevedaja või kompostitakse kohapeal. Biojäätmete konteinerisse tuleb panna jäätmed lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Igasugused võõrised (nt pakendid) aeglustavad biojäätmete käitlemist ja võivad ka kogu käitlusprotsessi rikkuda. Konteineri määrdumise vältimiseks vooderdab jäätmevedaja selle üldjuhul ise komposteeruva kilekotiga.

Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise põhjuseid on mitmeid:

• Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise nõue tuleneb seadusest – need tuleb üle anda jäätmevedajale või ise oma aias kompostida. Euroopa Liidu liikmesriikides rakendus kohustuslik biolagunevate jäätmete sortimiskohustus 2024 aasta alguses.
• Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekib metaanirikas biogaas, nn prügilagaas. Kui tekkivat gaasi spetsiaalsete reaktoritega eraldi ei koguta, saame kasvuhoonegaasi, mis põhjustab atmosfääri soojenemist, mis omakorda muudab meie kliimat.
• Biolagunevatest materjalidest (loomasõnnikust, reoveesettest, toiduainetööstuse jäätmetest jt biojäätmetest) on võimalik toota biogaasi, millest saab omakorda soojus ja elektri koostootmisseadme abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Näiteks koguti Pauligi Eesti esinduse algatusel 2019. aastal kolme kuu jooksul ettevõtetelt ja eraisikutelt ligi 14 t kohvipuru, millest toodeti ca 17 500 kWh rohelist bioenergiat. Saadud energia annetati Haiba Lastekodule, mis kattis selle 2 kuu elektrienergia vajaduse. Selline kogus katab Eesti keskmises majapidamises ligi kuue aasta energiavajaduse.
• Biolagunevatele jäätmetele saab anda n-ö uue elu, kui valmistada sellest komposti. Kompostiga lisame mulda väetusaineid ja orgaanilist süsinikku. Mullas toimub süsiniku sidumine, mis vähendab ringluses oleva süsiniku hulka. Kompostiga rikastame mulda, parandame mulla toitaine- ja huumusesisaldust ning bioloogilist mitmekesisust.
• Biolagunevaid jäätmeid eraldi kogudes vähendate/väldite segaolmejäätmete konteineri ebameeldivat lõhna.

Vaata lisaks. 

Mida tähendavad plastpakenditel kolme noole sees olevad numbrid?

Numbriline sümbol plastpakendil kolme noole sees näitab, millist liiki plastist on pakend tehtud. Materjalid numbritega 1–6 moodustavad kokku 90% meie laiatarbeplastist.  

Valdav osa Eestis kogutud plastist sorteeritakse, purustatakse, pestakse, helvestatakse ja müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse uute esemete tootmiseks kohapeal. 

Allpooll olevas tabelis on tähistatud hõlpsasti ringlusse võetav plast rohelisega, veidi raskemini ümbertöödeldav plast kollasega ja probleemne plast punasega.

Sümbol	Plasti liik	Kasutusvaldkond
	PET polüetüleentereftalaat	pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotid
	HDPE kõrge tihedusega polüetüleen	kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid
	PVC polüvinüülkloriid	karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, karbid, termokahanev kile
	LDPE madala tihedusega polüetüleen	kilekotid jm pakendid, põllumajanduskile
	PP polüpropüleen	pakkekile, pudelite jm kastid
	PS polüstüreen	jogurtitopsid; vahtplast, millest valmistatakse tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised.
	Muud plastid ja mitme plasti segudp	plastpudelid, kasvuhoone katteplaadid, kaitseprillid jne

(Kreitsberg, 2017; Ritchie, 2018; Tuulmets, 2006 järgi)

Mida võib pakendikonteinerisse panna?

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks ja kättetoimetamiseks kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.

Kollase kleebisega märgistatud pakendikonteinerisse võib panna plast-, metall-, tetrapakendeid ja joogikartongi (sh toidu, joogi, tarbeesemete, hügieenitarvete pakendid) läbisegi. Ka kilekotid, toidukile, foolium ja mullikile on pakendid. Kõik pakendijäätmed järelsorteeritakse materjaliliikide kaupa jäätmekäitlusettevõttes. 

Huvitavaid fakte

• Plastprügi reostab veekogusid üha rohkem. Prognoosi kohaselt võib 2050. aastaks ookeanides olla plasti kaalult rohkem kui kala.

• Europarlamendi otsusega keelustati Eestis alates 01.05.2023 järgmised Euroopa rannikut enim reostavad plastistist või plasti sisaldavad tooted: ühekordsed söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad, söögipulgad) ja taldrikud, joogikõrred, vatitikud, õhupallide varred, EPS ja XPS (vahtplastist) toidukarbid ja joogitopsid ning oxo-biolagunev plast. Ühekordsed plasttooted moodustavad mereprügist 50%.

Mida teha plasti, metalli, klaasi ja keraamikaga ning puit- ja paberjäätmetega, mis ei ole pakendid?

Terveid, puhtaid ja kasutuskõlblikke esemeid saab annetada või anda taaskasutuskeskusesse, müüa teiseringi müügikohtades või viia jäätmejaama. Kasutuskõlbmatud, määrdunud, katkised (mitteohtlikud) esemed, nt keraamika, jalanõud, väga määrdunud pakendid, tuleks visata segaolmejäätmete hulka.

Mida teha elektri- ja elektroonikajäätmetega?

Maaülikoolis arvel olev vanaelektroonika antakse üle IT osakonnale, kes need omakorda ümbertöötlemisse suunab.

Eraisikud saavad vana elektroonika tasuta anda kauplusesse, mis samalaadseid seadmeid müüb. Kodumajapidamisest pärit elektroonikaseadmeid (reeglina peavad need olema komplektsed) võetakse vastu ka jäätmejaamades, vt täpsemalt www.kuhuviia.ee.

Eestis toimib elektroonikajäätmete taaskasutussüsteem tootjavastutuse põhimõttel, st kogumis- ja taaskasutamiskulud kannavad ettevõtted, kes neid seadmeid turule toovad. Kaudselt sisalduvad need kulud toodete hinnas, mis tähendab, et ostjad on nende eest tasunud ja toodete jäätmeteks muutumisel nad enam maksma ei pea.

Kokku kogutud elektroonikaromu suunatakse järelsorteerimisse, mille käigus seade lammutatakse ning saadav materjal suunatakse edasi ümbertöötlemisse.

Huvitavaid fakte

• Vanametalli ümbertöötlemine võtab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Energiasääst teisese toorme kasutamisel: alumiiniumil 90–97%, vasel 88–95%, tinal 65%, niklil 95%, terasel 47–74%.
• Ühe mobiiltelefoni valmistamiseks kulub u 910 l vett.

Lisainfo

• www.kuhuviia.ee
• www.tartu.ee/et/jaatmeinfo
• www.envir.ee/ringmajandus/jaatmed