Kalandus ja rakendusökoloogia

Meie planeedi elanikkond kasvab kiiresti ning et üle 70% meie maakerast on veega kaetud, on viimaste aastakümnete kasvutrendid suunanud inimkonda üha rohkem vesiviljelusele. Meie sini- ja rohemajandus areneb kiiresti ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse nii vees kui maismaal muutub monokultuuride levikul üha olulisemaks. Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid sa mõistma, kuidas töötab jätkusuutlik loodusvarade kasutamine vees, mil viisil seda bioloogilist mitmekesisust kaitsta ning kuidas nii maal kui vees kasumlikult majandada. 

Kas see eriala sobib sulle? 

Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:  

  1. Armastan looduses käia, loodusväärtused ja elurikkus lähevad mulle korda. 

  1. Soovin looduses toimivatest seostest paremini aru saada, globaalsel ja kohalikul tasandil. 

  1. Tunnen, et looduse hoidmiseks tuleb osata seda ka säästlikult majandada. 

  1. Arvan, et elukeskkonna parandamiseks on vaja nii asjakohaseid teadmisi kui praktilisi oskusi. 

  1. Hindan meeskonnatööd ja minuga on meeldiv koos töötada. 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“  

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!  

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“  

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!  

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“  

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!  

 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised? 

  • Kalandusest ja vesiviljelusest. Kalanduse globaalsel ülepüügi ajastul on kala- ja vähivarude kaitse ja taastamine järjest olulisemal kohal. Kestlik sinimajandus on tõusev trend nii maailmas kui ka Eestis, kus seda soosivad meie looduslikud tingimused. Vesiviljeluse plahvatuslik areng tuleb aga hoida säästva arengu radadel, et mõju looduskeskkonnale oleks jätkusuutlik. 

  • Veekogude ökosüsteemid. Eesti on erakordselt rikas siseveekogude ja mageveevarude poolest. Kõik need toimivad ökosüsteemid rikastavad elukeskkonda ja parandavad inimese elukvaliteeti. Kahjuks ei ole aga kõigi veekogude seisund selline nagu sooviksime. Meie erialal saad teada, millised on meie veekogud, nende rikkused, kuidas need toimivad, kuidas veekogude liigirikkust ja ökosüsteeme kaitsta ning taastada nii, et rikkus säiliks ka tulevastele põlvedele. Suur osa õppest toimub Võrtsjärve kaldal asuvas moodsas limnoloogiakeskuses. 

  • Maismaa ökosüsteemid. Metsa-, põllu- ja poollooduslikud maastikud on inimkonna edasiseks eksistentsiks vääramatu tähtsusega. Säästva arengu eesmärgid seavad tavapärasest erinevad nõuded maismaa ökosüsteemide majandamisele, liigirikkuse säilitamisele ning inimtegevuse sobitamisele looduskeskkonda. Meiega õpid Eesti metsade ja poollooduslike koosluste keskkonnakaitselist ja mitterahalist väärtust hindama, mõistma kaitse vajadusi ning säästliku majandamise võimalusi. Suur osa õppest toimub välibaasides kas merekaldal Virtsu lähedal Puhtus või Peipsi järve lähedal Järvseljal. 

 

Mida õpid? 

Õpingute aluseks on looduse ja selle toimemehhanismide tundmaõppimine (keskkond, liigid, kooslused, ökoloogilised seosed). Õpid veekogude elustikku, bakteritest kaladeni; maismaa elustikku, seentest põtradeni; globaalseid muutusi vee ja maismaa ökosüsteemides ja nende mõju loodusressursside kasutamisele ning alternatiive intensiivpõllumajandusele.  

Lisaks õpid ka kalade bioloogiat, ökoloogiat, füsioloogiat, paljundamist, geneetikat, toitumist ja haiguste tõrjet; kalavarude haldamist, taastamist ja püügitehnoloogiaid; vesiviljeluse tehnoloogiaid; kalade käitlemist, turustamist, toiduohutust; hüdrobioloogiat ja -keemiat, ökotoksikoloogiat; vee ja maismaa ökosüsteemide looduslikkuse taastamist; keskkonnakaitset, -poliitikat ja –korraldust; looduskaitsealade ja veekogude majandamist; oma ideede ja unistuste rakendamist ettevõtluses ja biomajanduses. 

  • Vaata täpsemaid õppeaineid õppekavast ÕISis

  • Vaata õppeplaani siit   

 

Praktika 

  • Erialapraktikal kinnistad ülikoolis saadud teoreetilisi teadmisi, süvendad ja arendad neid ning seod praktilise erialase tööga. Nii saad praktilise töökogemuse erialaga seotud ettevõttes ja õpid mõistma teoreetiliste teadmiste väärtust, kriitiliselt ennast ja oma kogemust analüüsima ning seda, kuidas konkreetne organisatsioon toimib.  

  • Praktilist kogemust erialal omandatakse sageli näiteks Keskkonnaagentuuris, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaametis, muudes riigiasustustes, kohalikes omavalitsustes, RMKs ja keskkonnaga tegelevates eraettevõtetes. 

 

Tutvu õppejõududega  

Ingmar Ott.  

Ingmar lõpetas Tartu Ülikooli bioloogia erialal ning kaitses oma väitekirja 1987. aastal. Ta on uurinud järvede ökoloogilisi mehhanisme, nende pikaajalisi muutusi, mikrovetikaid, ökoloogilist seisundit ning prognoosinud kliimamuutuste mõju veekogudele. Tema fookuses on olnud looduskaitse ja veekogude tervendamisvõimalused. Tema koostööst kolleegidega on sündinud kõrgkooliõpik „Siseveekogud“ ja monograafia „Eesti järved“.  

Innovaatika: Eesti järvede tervis pole kiita. 

Õppevideo: Järvede tervendamine. 

 

Kalle Olli 

Kalle on uurinud toiduahelaid, aineringet ja fütoplanktoni kooslusi Läänemeres ja mujal rannikumeredes. Kusjuures ongi tema spetsialiteet bioloogiline okeanograafia ja planktoloogia. Ta on osalenud enam kui poolel tosinal Arktika ekspeditsioonil Norra ja Rootsi uurimislaevadel, peamiselt Barentsi ja Grööni merel, kuid ka kaugemal Põhja-Jäämerel, Nanseni ja Amundseni nõos ja põhjapoolusel. Praegu juhib Kalle Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli. 

VABA AKADEEMIA: Kalle Olli „Ookean globaalsete muutuste tuules“ 

 

Katrin Kaldre 

Katrin töötanud Eesti Maaülikoolis 2006. aastast ja tegelenud peamiselt jõevähi ja vähi võõrliikide ning nendega levivate haiguste uurimisega nii looduses kui kasvanduse tingimustes. Lisaks teadustööle annab ta loengukursuseid nii bakalaureuse- kui magistriõppe tudengitele ja juhendab üliõpilasi kõigil kolmel kõrgharidusastmel. Alates 2024. õppeaastast juhib ta Ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava. 

Maaleht: Katkupisikut kandev ja isasloomata paljunev marmorvähk liigub Peipsi poole

 

Toomas Kõiv 

Toomas on oma väljaõppelt zooloog-hüdrobioloog ning suurema osa teaduslikust karjäärist on ta seotud olnud Võrtsjärve Limnoloogiajaamaga. Tema uurimisobjektiks on kõige laiemas mõttes järved ning see teeb temast meie limnoloogia uurimissuuna raudvara. Täna tegeleb ta ennekõike inimmõju uurimise ja hoolimatu inimtegevuse tulemusena rikutud veekogude ökosüsteemide tervendamisega. Limnoloogiatarkusi jagab ta jõudumööda limnoloogia blogis ning õppetööga Maaülikoolis. Lisaks teeb on tema jaoks tähtis täpne terminoloogia ja teaduskeel, mille esinduslikumaks tulemuseks on tema loodud „Limnoloogia sõnastik“ – üks mahukamaid oskussõnastikke Eestis. 

Terminikomisjon tõrjub invasiivseid toortõlkeid mitme keele abil 

 

Õppekeskkond  

Lisaks Eesti Maaülikooli linnakule toimub meie õppetöö mitmes välibaasis ja ettevõttes ning ka limnoloogiakeskuses Võrtsjärve ääres. Õppetöösse on kaasatud teistegi ülikoolide ja asutuste töötajaid, nt Tartu Ülikoolist, TalTech’ist, Tallinna Loomaaiast, Ornitoloogiaühingust ning vesiviljelusettevõtetest. Meie tudengid ja õppejõud on ühtehoidvad ning õpingutes aitavad sind ka tuutorid. Õppetöö jooksul teed sa läbi mitmeid õpiekskursioone Eestimaa huvitavatesse paikadesse.

Tutvu meie õppetooli ja erialaga läbi video! 

 

Kuhu edasi? 

Õppimisvõimalused 

  • Bakalaureuse lõpetamise järel saab astuda samal suunal magistriõppesse. Pärast magistriõpet saab konkureerida doktoriõppesse vastava kraadi omandamise järel võib jätkata teadlase või õppejõuna ülikoolis või teha karjääri tippjuhina keskkonna valdkonna 

 

Intervjuud vilistlastega 

Carmen Kivistik 

“Minu haridustee Eesti Maaülikoolis algas bakalaureuseõpingutega vee ja maismaaökosüsteemide rakendusbioloogia erialal. Seal sain tugeva aluse ökosüsteemide toimimise, bioloogiliste protsesside ja keskkonnakaitse põhimõtete alal. Jätkates magistriõpingud samal erialal, oli mul võimalus antud teemadel veelgi süvendatumalt teadmisi omandada ning neid välitöödel ja laboris rakendada. Lai erialaste valikainete valik andis võimaluse enesetäienduseks huvipakkuvatel teemadel. Meie väike kursus võimaldas ka õppejõududel pakkuda personaalsemat lähenemist ning saime peatuda pikemalt nendel teemadel, mis just meid kõige enam huvitasid.  

Sain õppekavalt oskuse analüüsida, kriitiliselt mõelda ning luua seoseid. Kõik need teadmised ja oskused on olnud mulle suureks abiks ning annavad mulle kindlustunde ja pädevuse minu praegusel ametikohal Eesti Teadusagentuuri Brüsseli büroos, kus tegelen välisteaduskoostöö arendamisega ning toetan Eesti teadlasi ja teaduspõhiseid ettevõtteid nende tegevuste laiendamisel Euroopa teadusruumis. Tänu oma akadeemilisele taustale ja haridusele olen võimeline mõistma teaduslikke kontseptsioone, suhtlema erinevate teadusvaldkondade esindajatega ning toetama nende tegevust rahvusvahelisel tasandil."  

 

Õppeaste: bakalaureuseõpe  

Õppevorm: päevaõpe  

Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: 15 

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused:

  • eesti keele ja kitsa matemaatika riigieksamite summa: kahe riigieksami peale kokku vähemalt 40 punkti (4-20 konkursipunkti);

  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti).

  

Asendusvõimalused: 

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti; 

  •  kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksam (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatse. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on seitse:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  6. kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti);
  7. kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee) kantud (3 lisapunkti).  Arvestatakse järgmiste kutsete tunnistusi: 
  • Kalakasvataja, tase 4 

  • Rannakalur, tase 4 

 

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate;
  6. kutsekeskharidusasutuses keskhariduse omandanud ning kalakasvatuse eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,0. 

 

Õppekavajuht:

Ingmar Ott, PhD, emeriitprofessor, Ingmar.ott@emu.ee 5142304 

 

Õppekorraldusspetsialist:

Maire Vatsar, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, maire.vatsar@emu.ee, 5259565