Keskkonnakaitse

Keskkond muutub iga päevaga üha olulisemaks teemaks nii poliitikas kui igapäevaelus. Nende probleemide lahendamise eelduseks on aga inimesed, kes oskavad keskkonda ja võimalikke lahendusi tervikuna hinnata. Keskkonnakaitse erialal õpid hoidma ja kujundama meid ümbritsevat keskkonda, tundma looduslike protsesse ning mõistma, kuidas inimtegevus neid mõjutab. Õppekava seob kokku elus ja eluta looduse ning ühiskonna toimimise seaduspärad, mis on vajalikud, et keskkonda efektiivselt kaitsta.  

Kas see õppekava sobib sulle?  

Hinda 5-palliskaalal, kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:  

  1. Tunnen muret Eesti ja maailma keskkonna pärast  

  1. Tahan kaasa aidata elukvaliteedi säilimisele tulevikus  

  1. Mind huvitab, kuidas käitub inimene ja toimib loodus   

  1. Minu harjumused on keskkonnasäästlikud  

  1. Mulle meeldib olla metsas ja merel, rabas ja rannas, luhal ja laiul, veel ja väljal. 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“ 

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!  

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“ 

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid! 

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“ 

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid! 

 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

Saad põhjalikult tundma nii maastikke kui elusloodust. See loob erialaseks tööks vajaliku vundamendi, annab protsesside mõistmise ja prognoosimise oskuse ning õpetab väärtustama Eesti keskkonda ja elurikkust.   

Keskkonnakaitse õppeained annavad süsteemse ülevaate Eesti ja maailma keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Samuti ka õiguslikest ja organisatoorsetest mehhanismidest.  

Loodusressursside säästlik kasutamine on kestliku arengu eeldus, erinevate loodusvarade kasutamise võimalusi ja põhimõtteid õppides saad osaleda tasakaalustatuma tuleviku loomisel.  

 

Mida õpid? 

Õppida saad näiteks selliseid õppeaineid:  

  • Eesti loomastik ja taimestik   

  • Eesti loodusgeograafia  

  • Ökoloogia   

  • Keskkonnakaitse alused  

  • Keskkonnapoliitika- ja korraldus  

  • Keskkonnaõigus  

  • Metsaökoloogia  

  • Ökoloogiline taastamine  

  • Ruumiline planeerimine   

Uuri õppeplaani siit

Uuri õppekava siit

 

Kuidas praktikat saad? 

Praktikume toimub mitmetes ainetes. Andmebaaside või kaardiprogrammidega tehakse tööd arvutiklassis, saasteainete uurimine toimub hästi varustatud õppelaboris. Looduses käiakse mullaprofiili kirjeldamas ning Eesti kultuurmaastike ajalooliste objektidega tutvumas, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas Järvemuuseumis õpitakse tundma vee-elustikku. Järvselja praktikabaasis õpitakse tundma taimeliike ning metsade iseloomustamist.   

Erialapraktika on olulise tähtsusega samm meie õppekavas, sillutades tee tudengite edukaks integreerumiseks tööturule. Tudengitel on võimalus rakendada oma seni õpitud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, valides ise erialastele huvidele ja isikliku karjääri eesmärkidele vastava praktikakoha. Meie tudengid on omandanud väärtuslikke kogemusi rohkem kui 40 erinevas asutuses, sealhulgas Keskkonnaametis, Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) ja mitmetes kohalikes omavalitsustes, mis kajastab praktika mitmekülgsust ja ulatust.  

Erialapraktika eesmärk on tutvustada tudengitele tööelu ning arendada nende professionaalseid võimeid nagu meeskonnatöö, projektijuhtimine ja kriitiline mõtlemine. Lisaks riigiasutustele on tudengid leidnud praktikavõimalusi eraettevõtetes ja valitsusvälistes organisatsioonides, kus nad on saanud panustada keskkonnakaitse projektidesse ja algatustesse. See lai valik võimaldab igal tudengil leida endale sobivaima praktikakoha, et maksimeerida oma õpikogemust ja edendada professionaalset arengut.  

 

Tutvu õppejõududega 

Pille Tomson, vanemlektor, keskkonnakaitse õppekava juht PhD 

Pille õpetab aineid nagu Eesti Kultuurmaastike ja asutuse kujunemine, Eesti biotoobid ja nende elustik ning juhendab bakalaureusetöid. Hariduselt on ta botaanik-ökoloog, doktorikraadi kaitses Pille Eesti Maaülikoolis, uurides alepõletamise mõjusid maastikele ja kooslustele. Ta on pikalt tegelenud Eesti looduse kaitsega Karula rahvuspargis, Eesti metsakaitsealade loomisega ning Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liikmena. Pille uurib maakasutuse muutusi ja nende mõju Eesti maastikele ja kooslustele. Tema pikaajaliseks uurimisalaks on olnud kodukoht Karula rahvuspark.  

Uuri Pille mõtete kohta lähemalt:  

 

Eva-Liis Tuvi, lektor, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Eva-Liis õpetab keskkonnakaitse üldkursust. Magistrikraadi omandas ta Tartu Ülikoolis loopealsete taimkatet uurides, jätkates samas doktoriõpingutega looduskaitse teemadel. Eesti Maaülikooliga on ta olnud seotud kogu oma tööelu. Teda paeluvad erinevad loodushoiu ja keskkonnakaitse teemad ning ta on panustanud laiemalt keskkonnaharidusse ja löönud kaasa rahvateaduse projektides.   

Uuri Eva-Liisi mõtete kohta lähemalt:  

 

Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Andres õpetab keskkonnapoliitikat ja -korraldust. Erialalt on Andres hoopis inimgeograaf, kes on uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Selle sekka sattus ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Andrese tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja pärandkultuuriga laiemalt. Päritolult on Andres mulk ja elab ka Mulgimaal, kus on töötanud nii riigiametis kui juhtinud valda. Lisaks Eesti Maaülikoolile õpetab ta majandusaineid ka Viljandi Kultuuriakadeemias.   

Uuri Andrese mõtete kohta lähemalt:  

 

Maaria Semm, nooremteadur, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool  

Maarja õpetab maastikuhooldust. Ta on pool oma elust olnud seotud Eesti Maaülikooliga. Bakalaureuseastmel õppis ta maastikuhoolduse ja magistriastmes keskkonnakaitse erialal. Ülikoolis õppides innustus oma maastikuhoolduse õppejõust niivõrd, et hakkas ise maastikuhoolduse ainet õpetama juba magistriõpingute ajal. Viimased kümme aastat on ta pühendunud maastikumuutuste uurimisele Eesti rahvusparkides ja maastikukaitsealadel. Tänaseks on akadeemiline töö viinud Maaria ka doktoriõppesse. Tema teaduslikud huvid on seotud sooviga mõista ja mõtestada tänapäevaste maastike kujunemist, ajaloolist maakasutust ja looduslikke protsesse selle taga, samuti ruumiandmete kasutamise võimalusi looduskaitse kavandamisel. Vabal ajal meeldib talle tegeleda praktilise maastikuhooldusega oma Põlvamaa suvekodus.  

Uuri Maaria mõtete kohta lähemalt:  

 

Ivar Ojaste, vanemlektor, PhD, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool 

Erialalt on Ivar ornitoloog ning doktoritöö kaitses ta Eesti Maaülikoolis uurides sookurgede pesitsus- ja rändeökoloogiat. Ivar õpetab keskkonnaökoloogiat ning koordineerib keskkonnakaitse ja maastikuhoiu erialapraktikat. Ta on aktiivselt tegelenud looduskaitsega Silma Looduskaitseala Administratsioonis ning hiljem olnud liigikaitse vastutav korraldaja Riiklikus Looduskaitsekeskuses ja Keskkonnaametis. Ivar on ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse komisjoni liige, Eesti esindaja AEWA European Goose Management Platform ja European Crane Working Group juures ning IUCN Crane Specialist Group liige. Tema uuringud on seotud lindude rände ja elupaigakasutusega.   

 

Õppekeskkond 

Iga semestri lõpus korraldame ümarlaua meie õppekava üliõpilastega, et kõikide kursuste tudengid saaksid anda tagasisidet semestri õppetöö korralduse, õppejõudude töö ja ainete sisu kohta. Nii saavad tudengid panustada õppekava pidevasse kaasajastamisse. Iga kursuse esindajad osalevad jaanuaris ka õppekava haldava Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppekava arenguseminaril ning teevad seal ettekande.  

Praktilised tööd õppeaines „Saasteained keskkonnas“ toimuvad keskkonnakaitse laboris, kus tudengid õpivad, kuidas vee peamisi kvaliteedinäitajaid määrata. Nad saavad analüüsida näiteks joogivee karedust, lämmastiku ja fosfori sisaldust looduslikus vees ning reovee keemilist ja biokeemilist hapnikutarvet. Laboris saab vee peamiste kvaliteedinäitajate määramiseks kasutada pH-meetrit, elektrijuhtivuse mõõturit, spektrofotomeetrit, bürette tiitrimiseks ning teisi seadmeid ja laboritarvikuid. Kui sa siin osadest sõnadest veel aru ei saanud, siis õppimise käigus saad teada, mida need kõik tähendavad.  

Meie Järvselja õppe- ja katsemetskonna (https://jarvselja.ee/) territooriumil teevad tudengid peamiselt praktikat metsaökoloogia ja majandamise, Eesti taimestiku ja taimkatte ning selle kaitsmisega seotud ainetes. Mõnel nädalal on seal praktikumis korraga üle 100 üliõpilase.  

Keskkonnakaitse erialal õpitakse kasutama kaasaegseid teholoogilisi lahendusi. Näiteks geoinformaatika kursusel kasutatakse ruumiandmete (asukohaga seotud andmete, kaartide) analüüsiks professionaalset GIS tarkvara, et leida muuhulgas vastused järgmistele küsimustele: "Kui palju ja millist tüüpi soid jääb kuivenduse mõjualasse?", "Kui suur on tänapäeval rahvastiku tihedus ajaloolistel Tartu tiheasustusaladel linnaosade kaupa?" Lisaks tabelitele ja graafikutele, mis võimaldavad antud küsimustele vastata, koostatakse ka kaardid, kus on näha objektide ruumiline paiknemine ja seosed teiste objektidega.  

 

Meie üliõpilased on koondunud aktiivselt tegutsema Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi, kelle tegevustel saad silma peal hoida:  

  •     

 

Kuhu edasi? 

Õppimisvõimalused 

Meie ülikoolis saad edasi õppida:  

  • magistriõppe õppekaval „Keskkonnakorraldus ja -poliitika“, kus õpe toimub sessioonidena 

  • magistriõppe õppekaval "Keskkonnajuhtimine kliimamuutuse tingimustes", mis on rahvusvaheline inglisekeelne ühisõppekava Tartu Ülikooliga ning annab loodusteaduste magistrikraadi. Lõpetaja saab ühisdiplomi Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist. 

  • magistriõppekavas „Loodusturism“, kus õpe toimub sessioonidena 

 

Karjäär

Tööd on meie vilistlased leidnud näiteks Keskkonnaametis, Keskkonnaagentuuris, RMK-s, Kliimaministeeriumis, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaühendustes ja erinevates erasektori asutustes.  

 

Vilistlased Eesti Maaülikoolis õppimisest 

Triin Viiber, Keskkonnaamet  

„Eesti Maaülikooli linnak on väga kompaktne ning kõik oli käe-jala juures, mis aitas ülikooli õppima asudes end kiiremini sisse seada. Lektorid on oma ala täielikud professionaalid, kõik loengud ning seminarid olid kaashaaravad, aga samas ei tundnud loengud liigselt formaalsed. Kogemus oli positiivne ning hea meelega tuleksin siia tagasi magistrisse!  

Ülikooli ajal tehtud erialapraktika aitas mind väga töökoha leidmisel. Käisin praktikal nii kohalikus omavalitsuses kui ka Keskkonnaametis. Tuleb välja, et peale lõpetamist olen ka ise mõlemas kohas päriselt tööl olnud!“  

  

Maigi Säinas, Keskkonnaamet, keskkonnateadlikkuse spetsialist  

„Minu üldine kogemus oli Maaülikoolis üle keskmise huvitav. Võtsin osa erinevatest üritustest. Jõudsin olla keskkonnakaitse üliõpilaste seltsis tavaliikmena kui ka juhatuses. Osalesin Rohelise ülikooli kokkusaamistel. Eredalt jäi meelde ka tärkava idu konkurss, kus oma liikmetega saavutasime esimese koha.   

Läksin peale keskkonnakaitse eriala lõpetamist otse tööle, kuid kindlasti on plaanis ka edasi õppida. Tööle saamisel aitas väga ka õppekava raames tehtud erialapraktika, tänu millele sain uusi kontakte mis aitasid mind oma praegusele töökohale. Praeguseks jälgin EMÜ ja ka KÜSi tegemisi sotsiaalmeedias ning käin ka piilumas kooli kodulehel, et olla kursis õpingute võimalustega.“  

  

Helen Lepisk, Eesti Maaülikool, Bio- ja keskkonnakeemia labor  

„Minu kogemus Maaülikoolis oli väga maailmapilti avardav. Tegelikult valisin antud eriala, teadmata, kas see on see millega tegelikult edasi tahan tegeleda. Õnneks selgus juba esimesel aastal, et see on täpselt minu eriala. Õpe oli mitmekesine, oli nii teooriat kui ka praktikat ning mitme õppeaine juures sai ka ise käed külge panna. Kõige toredamad, nagu alati, olid aga väljasõidud ja välipraktikumid. Nii erialapraktika kui ka lõputöö praktilise osa tegin ma samas laboris, kus hetkel ka töötan, seega peab ütlema et ka see kogemus tõi palju positiivset.“  

 

Õppeaste: bakalaureuseõpe

Õppevorm: päevaõpe

Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP

Õppekeel: eesti keel

Õppekohtade arv: 34

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused:

  • eesti keele riigieksam vähemalt 20 punkti (2-10 konkursipunkti);

  • kitsa matemaatika riigieksam vähemalt 20 punkti(2-10 konkursipunkti);

  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne(3-5 konkursipunkti);

  • vastuvõtukatse: motivatsioonikiri (esitatakse digiallkirjastatult SAISis) vähemalt 3 punkti (3-5 konkursipunkti).

 

Asendusvõimalused: 

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti; 

  • kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud keemia või bioloogia riigieksam (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatse. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on kuus:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  6. kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti).

  

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate.

 

Õppekavajuht 

Pille Tomson 
vanemlektor, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool 
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut 
pille.tomson@emu.ee  

 

Õppekorraldusspetsialist 

Lagle Lõhmus, lagle.lohmus@emu.ee, 731 3533; 508 1787