Loomakasvatus
Kvaliteetne, kohalik ja mitmekesine toit ei teki iseenesest – just loomakasvataja on see, kes tagab põllumajandusloomade heaolu ja tervise. Loomakasvatuse õppekava annab sulle teoreetilised teadmised ja praktilised oskused loomakasvatuse valdkonna jätkusuutlikuks majandamiseks ja arendamiseks. Eriala lõpetajana ootavad sind pikisilmi nii Eesti kui Euroopa farmid ja kontrollorganisatsioonid. Loomakasvatus on mitmekesine, põnev ja oluline eriala, kust saadud teadmised teenivad sind kogu elu.
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
-
Mulle meeldivad loomad
-
Tahan loomade kohta rohkem teadmisi saada
-
Tahan omandada rohkem praktilisi kogemusi loomadega
-
Soovin põllumajandusloomade pidamistingimusi paremaks muuta
-
Soovin töötada või õpinguid jätkata loomakasvatusega seotud valdkonnas
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
Aretus ja geneetika. Pärast selle teemaploki läbimist tunned sa loomageneetikat ja tõuaretust ning oskad läbi viia jõudluskontrolli ja koostada aretusplaane.
Loomade söödad ja söötmine. Pärast selle teemaploki läbimist tunned sa põllumajandustaimi, söödatootmist, loomade söötmist ning oskad koostada söötmisplaane ja söödaratsioone erinevas vanuses põllumajandusloomadele ja lindudele.
Loomade heaolu ja pidamine. Pärast selle teemaploki läbimist omad sa teadmisi põllumajandusloomade ja -lindude käitumisest, heaolust, tervishoiust, veterinaarprofülaktikast ja sigimisbioloogiast. Samuti on sul teoreetilised teadmised ja praktilisi oskused erinevate põllumajandusloomade ja -lindude aretuse, söötmise ja pidamise planeerimisest ja korraldamisest loomakasvatusettevõttes. Samuti oskad sa määrata loomsete saaduste kvaliteeti ja tunned selle töötlemise põhialuseid. Viimaseks saad sa ka teadmised maaettevõtlusest, põllumajandusökonoomikast ja loomakasvatusettevõtte majandamisest tervikuna.
Mida õpid?
Aretus ja geneetika
Loomageneetika
Aretusõpetus
Loomade söödad ja söötmine
Põllumajandustaimed
Agronoomia alused ja söödatootmine
Söötmisõpetus
Loomade heaolu ja pidamine
Loomade käitumine, heaolu ja kaitse (vaata ka selleteemalist videoloengut)
Loomatervishoid ja veterinaaria alused
Maheloomakasvatus
Maaettevõtlus
Maaettevõtluse alused
Põllumajandusökonoomika
Ideest äriplaanini
Kuidas praktikat saad?
Juba esimesel kursusel omandavad tudengid praktilisi kogemusi Eerika katsefarmis.
Erinevate ainekursuste jooksul omandatakse praktilisi oskusi ka mitmetes tunnustatud laborites. Saadakse esmane ettevalmistus ja praktilise töö kogemus tööks biokeemia laboris.
Ka tibud hautatakse munadest välja.
Erialapraktika eesmärgiks on loomakasvatussaaduste tootmise õppesuundades omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine, süvendamine ja arendamine. Praktika käigus omandatakse töökogemusi ja oskusi iseseisvaks ametialaseks tööks. Lisaks konkreetsete tööülesannete täitmisele tutvutakse ettevõtte tegevuse erinevate külgedega ja saadakse detailne ülevaade kogu ettevõtte toimemehhanismidest.
Uuringute ja õpingute läbiviimist toetavad õppetooli juures olevad laboratooriumid – genoomika-, loomageneetika-, embrüo- ja hormoonanalüüsilabor. Meie loomageneetika labor on tunnistatud ka Rahvusvahelise Loomageneetika Ühingu (ISAG) poolt korraldatavate erinevate loomaliikide (veised, sead, hobused) genotüpiseerimise võrdlustestide tulemuste põhjal 1. kategooria laboriks.
Praktikabaasid:
Rakvere Farmid, EKSEKO seafarm
Tutvu õppejõududega
Prof Haldja Viinalass on Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli juht, kes õpetab aineid: loomageneetilised analüüsi meetodid, loomageneetika, veterinaargeneetika, hobusekasvatus.
Tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetool on ainus oma valdkonna kompetentsikeskus Eestis, kus õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid nii bakalaureuse-, magistri-, integreeritud õppe kui doktoriõppe tasemel. Lisaks tehakse alus- ja rakendusuuringud põllumajandusloomade tõuaretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise, loomageneetika, genoomika, transgeense tehnoloogia, loomade sigimise ja sigimishäirete ning sigimise biotehnoloogia valdkonnas. Haldja on ka edukas konverentsikorraldaja, suhtleb aktiivselt loomakasvatajatega ja osaleb mitmetes hindamiskomisjonides.
Prof Meelis Ots vastutab söötmisteaduse õppetooli igapäevase juhtimise eest, õpetab söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia aineid.
Söötmisteaduse õppetool vastutab oma akadeemilises tegevuses vastutusvaldkondade eest nagu põllumajandusloomade söödad, söötmine, söötmise tehnoloogiad, toitumisfüsioloogia ja ainevahetus, loomakasvatussaaduste tootmine ja toodangu kvaliteet, põllumajandusloomade käitumine, heaolu ja pidamiskeskkond, loomakasvatuse mõju keskkonnale õppetöö, teadus ja areng.
Prof David Arney on loomade heaolu ja käitumise uurimisrühma vedaja, kes on tudengitele loomade heaoluga seonduvat õpetanud juba palju aastaid. Ta on väga karismaatiline õppejõud, kellel on väga suured kogemused ja tihe rahvusvaheline võrgustik. Arney korraldas enam kui kolmesaja osalejaga rahvusvahelise loomade käitumise uurimisele pühendatud teaduskonverentsi ISAE 2023, oli raamatu „Loomade heaolu. Õpik kõrgkoolidele" põhikoostaja ning pakkus koos kolleegidega välja uue metoodika lambakarja heaolu hindamiseks vähem kui tunniga.
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Paljud lõpetanud jätkavad oma õpinguid loomakasvatuse eriala magistriõppes, mis toimub sessioonõppena, võimaldades paindlikult jätkata samal ajal ka töötamist. On ka neid tudengeid, kes on otsustanud jätkata õpinguid veterinaarmeditsiini erialal või magistriõpinguid muudel erialadel nagu põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, keskkonnakorraldus ja -poliitika. Mõningad on jätkanud õpinguid ka mõnes välisülikoolis.
Karjäär
Need, kes jätkavad õpinguid magistriastmes ja osalevad mõnes teadusuuringus oma lõputöö andmete kogumisel, on üldjuhul EMÜs tööle võetud katsetehnikuna. Tudengid on õpingute ajal leidnud tööd ka EMÜ loomakliinikutes. Peale lõpetamist on tudengid töötanud erinevates loomakasvatusettevõtetes (nt Rakvere Farmid ja Mangeni PM OÜ), aga ka ametiasutustes (nt PRIA ja PTA) või erialaorganisatsioonides nagu ETKÜ või ETSAÜ. Loomakasvatusest Eestis saad rohkemgi lugeda Põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimehe ja loomakasvatuse eriala vilistlase Tanel Bulitko ettekanne Coop Foorumil 2022: Eesti on piimatootmises Euroopas esikohal. Sellele on tugevalt kaasa aidanud ühistuline majandamine.
Aasta Põllumees 2023 ja parim lihaveisekasvataja, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige, MTÜ Liivimaa Lihaveis asutajaliige ja BovINE Eesti eestvedaja on Puutsa talu perenaine ja meie eriala vilistlane Airi Külvet. Video: Kuidas maitseb kliimamuutus: veised.
Loomakasvatuse eriala vilistlane Ragne Liigia Hiir jätkas magistriõpinguid Inglismaal ja töötab nüüd Eesti suurimas seakasvatusettevõttes söötmisspetsialistina.