Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Meie elukeskkond tähendab rohkemat, kui vaid ruumid, kus me viibime. Inimesi mõjutavad lisaks majadele ka teed, rohealad, veekogud ja teisedki, pealtnäha ebaolulised, detailid. Keskkonna planeerimise ja maastikukujunduse bakalaureuseõppekaval õpid sa justnimelt neid detaile märkama, ühisesse süsteemi paigutama ning nende süsteemide koos toimimist juhtima. Sinu tööriistadeks on nii paber ja pliiats kui geoinfo- ja graafikasüsteemid. Sind ootab ühtehoidev kollektiiv, loominguline eriala ja võimalus ise kujundada meid ümbritsev keskkond. 

Kas see eriala sobib sulle?  

Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad: 

  1. Mulle meeldib avastada ja kogeda erinevaid väliruume 

  1. Mind huvitab, kuidas saaks linnasid elamisväärsemaks muuta 

  1. Mulle meeldib leida viise, kuidas kombineerida teadust ja kunsti 

  1. Mulle meeldib rakendada oma loovust uute ideede loomiseks 

  1. Soovin panustada keskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“  

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!   

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“  

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!  

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“  

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid! 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised? 

  • Kuidas loodus- ja tehiskeskkond on aja jooksul arenenud ning tänapäevast maastikku loonud. 

  • Erinevat tüüpi avaliku ruumi planeerimine ja kujundamine inimestele. 

  • Mitmesuguste graafiliste tehnikate kasutamine, alates käsitsi joonistamisest kuni arvutigraafika ja CAD-joonestamiseni. 

  • Kuidas erinevaid taimi maastikul praktilistel ja esteetilistel eesmärkidel kasutatakse. 

  • Loodus- ja kultuurmaastike säilitamine, taastamine ja kaitse. 

  • Teadmised maastikuarhitektuuriga tegeleva ettevõtte toimimise ja erialaspetsialistiks olemise kohta. 

 

Mida õpid?  

  • Loodusteaduslikud ained, mis aitavad selgitada, kuidas maastik on arenenud, näiteks geoloogia, mullateadus ja ökoloogia. 

  • Kuidas kujundada inimestele nautimiseks erinevat tüüpi ja suurusega avalikke ruume (linnas), nagu pargid ja väljakud. 

  • Maastikuarhitektuuri ajalugu läbi aegade, ulatudes laiemast maastikukäsitlusest kuni parkide ja aedadeni. 

  • Maastiku analüüsimist visuaalsete tööriistade, visandamise, modelleerimise, makettide ja välitööde abil. 

  • Karjääride ja kaevandusalade taastamine ja rekultiveerimine. 

  • Arvutipõhine vektortarkvara (CAD), geograafilised infosüsteemid (GIS) ning pilditöötluse ja graafika tarkvara (näiteks Adobe) kasutamine. 

  • Erialane praktika ja ettevõtlus. 

Vaata õppekava siit. 

Vaata õppeplaani siit. 

 

 

Kuidas praktikat saad? 

  • Ligikaudu pool õppetööst viiakse läbi stuudiotes, kus toimub erinevate juhendajate konsultatsioonidega praktiline planeerimis- ja kujundustöö, kas gruppides või individuaalselt. Näiteks, projektikursusel "Linna rohe- ja sinialade planeerimine ja kujundamine" käsitletakse väiksemat linnaliku kontekstiga projektala, eesmärgiga parandada selle toimimist rohelise või sinise ruumina kohalike elanike ja linnalooduse hüvanguks. Kursus "Tehnogeensed maastikud" kasutab reaalset suuremõõtmelist liiva- ja kruusakarjääri, kus kaevanduse sulgemise ajaks tuleb erinevate lõppkasutuse viiside võimaldamiseks ala taastada, hõlmates pinnavormi ja veekogude kujundust ning ala taimestiku arengu kavandamist aja jooksul. Individuaalne bakalaureusetöö projekt on see, kus kõik õpitu ühendatakse suureks ja terviklikuks projektiks. 

  • Kõik stuudioprojektid põhinevad reaalsetel asukohtadel, olles sageli väliste organisatsioonide soovitatud või aktiivselt töös olevate projektide teemad. Need võimaldavad teil töötada realistlikes tingimustes ning saada kasu väliste sidusrühmade seisukohtadest ja tagasisidest teie töö kohta. 

  • Toimub palju väljasõite, et uurida erinevaid maastikke ja koguda materjale stuudioprojektide jaoks. Ekskursioonid toimuvad üle Eesti, sealhulgas ajaloolistes parkides ja aedades, kaevandusmaastikel, metsades ja loodusaladel ning erinevates linnapaikades. Need võimaldavad näidata teoreetilisi aspekte kohapeal reaalsetes tingimustes ning selgitada, kuidas erinevad teemakäsitlused koos annavad maastikust rikkalikuma ülevaate. 

  • Erialapraktika eraettevõttes, riigiametis või kohaliku omavalitsuse juures on kohustuslik kõigile üliõpilastele ning see aitab tagada, et koolis õpitut saab rakendada reaalsetes olukordades. Praktikat pakkuvad organisatsioonid toetavad sisukat õpet ning annavad teile ja õppetoolile tagasisidet, kui edukas see kogemus oli. 

  • Maastikuehituse praktiline õpe sisaldab töötuba, mis toimub koos Läti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna tudengitega, kus veedate nädala pargis kasutatavate puitelementide projekteerimisel ja ehitamisel. 

  • Õppetooli ruumides on arvutiklass, kus on kõigi vajalike programmide ajakohased versioonid, mida saate vabalt kasutada ka väljaspool ametlikku õppeaega. 

 

Tutvu õppejõududega 

Professor (dr) Simon Bell on õppetooli juhataja. Tal on pikk karjäär õpetamises, uurimistöös ja praktikas. Ta on kirjutanud mitmeid maastikuarhitektuuri koolide raamatukogudes olevaid õpikuid, sealhulgas "Elements of Visual Deign in the Landscape" ning on olnud raamatu "Urban Blue Spaces: Planning and Design for Water, Health and People" peatoimetaja. Sellel õppekaval õpetab ta tehnogeensete maastike ainet. 

 

Mana Taheri Talesh (MSc) on õppetöö koordinaator ning õpetab ka bakalaureusetöö kursust ja tehnogeenseid maastikke. Oma teadustöös uurib ta, kuidas Iraani naised kasutavad avalikku ruumi. 

 

 

 

Peeter Vassiljev (MSc) õpetab elamurajoonide planeerimist ja maastikuehitust. Teda huvitab virtuaalreaalsuse kasutamine maastikuarhitektuuris ja ta haldab õppetooli maastikusimulaatorit. 

 

 

 

Kadri Maikov (PhD) õpetab CAD kursusi ning aiakujundust. Tal on suur huvi tervendavate aedade vastu ning ta on teinud kaastööd mitmele selleteemalisele eestikeelsele raamatule, näiteks „Roheteraapia toas ja õues“. 

 

 

 

Anna Maria Järvsalu (MSc) õpetab sissejuhatavaid kursusi ja ka maastikuehitust. Ta töötab samal ajal ka projekteerimisbüroos ning toob selle praktikakogemuse oma õpetusse.  

 

 

 

 

Liisi Tamm (MSc) õpetab sissejuhatavatel kursustel, keskendudes joonistamisele ja digitaalsele graafikale. 

 

 

 

 

Õppekeskkond  

  • Igal kursusel on oma stuudio, mis on varustatud suurte laudadega stuudiotööks. Lisaks on kasutada arvutiklass kõigi vajalike tarkvaravõimalustega. Tudengitele on olemas ka oma köök, sotsiaalne ala ning seminariruum raamatukoguga. Seda kõike saab kasutada ka pärast tunde. 

  • EMÜS, Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts on väga aktiivne ning korraldab palju üritusi ja sündmusi. 

 

Kuhu edasi?  

Õppimisvõimalused 

  • Maastikuarhitektuur on Eestis kutsetunnistusega reguleeritud eriala, seepärast tasub kaaluda jätkamist EMÜ maastikuarhitektuuri magistriõppes.  Bakalaureuseõpingutel omandatule tuginedes pakume täiendavat haridust, mis on vajalik täieõiguslikuks maastikuarhitektiks saamisel. Magistriõppes on õppeained koondatud plokkidesse, korraga tegeldakse vaid mõne ainega, kuid intensiivselt. See lihtsustab kaugemalt või osakoormusega õppimist. 

  • Meil on palju partnerülikoole, kus saab õppida ERASMUS vahetuse kaudu ning samuti võtame me vastu ka palju tudengeid nendest ülikoolidest, andes õppetoolile üsnagi rahvusvahelise õhkkonna. 

 

Karjäär 

  • Lisaks magistriõppes jätkamisele, et saada professionaalseks maastikuarhitektiks, on võimalik leida tööd projekteerimisega tegelevates büroodes ja omavalitsustes ka õpingute ajal. Sageli tekivad tööalased kontaktid juba erialapraktikal viibides. 

 

Õppeaste: bakalaureuseõpe

Õppevorm: päevaõpe 

Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP 

Õppekeel: eesti keel 

Õppekohtade arv: 20 

  

Vastuvõtt 2024 

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused: 

  • eesti keele ja kitsa matemaatika riigieksamite summa: kahe riigieksami peale kokku vähemalt 40 punkti (4-20 konkursipunkti);

  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti);

  • vastuvõtukatse: joonistuskatse vähemalt 3 punkti 10-st (3-10 konkursipunkti).

 

Asendusvõimalused: 

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti; 

  • kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud füüsika, keemia või bioloogia riigieksam (nimetatuist parim tulemus) või matemaatika vastuvõtukatse. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on seitse:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  6. kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti);
  7. kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee) kantud (3 lisapunkti).  Arvestatakse järgmiste kutsete tunnistusi:

  • Maastikuehitaja, tase 4;  

  • Maastikuehitaja, tase 5;  

  • Meisteraednik, tase 5;  

  • Maakorraldaja, tase 6;  

  • Arborist, tase 4;  

  • Meisterarborist, tase 5. 

 

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate;
  6. kutsekeskharidusasutuse keskhariduse omandanud ning aianduse, arboristi, linnaaedniku või maastikuehitaja eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,0.