Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Toit on miski, mille olemasolu me tänapäeval suuresti elementaarseks peame. Siiski käib toidu kasvatamise juurde hulk rasket tööd, nutikat ja plaanipärast tegutsemist ning jätkusuutlikku strateegiat. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava keskendub kaasaegsete teadmiste ja oskustele andmisele. Õppekava annab sulle ülevaate põllumajandusliku tootmise protsessidest, turundusstrateegiatest ning toidutootmise alustest. Üliõpilasena omandad sa praktilisi oskusi, mis aitavad sul edukalt põllumajandussektoris töötada või oma ettevõte luua. Õppekava lõpetanuna oled sa valmis edukaks karjääriks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel põllumajandusturgudel.
Kas see eriala sobib sulle?
Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:
-
Tahan põllumajandusest rohkem teada – kuidas käib taimede kasvatamine ja põlluharimine?
-
Mulle meeldib olla taimede keskel ja tahaksin teada, millised taimekultuurid Eesti kliimasse sobivad.
-
Mind huvitab, kuidas saada saaki ka muutuvates kliimatingimustes.
-
Tahaksin teada, kuidas saaksin olla tark põllumajandaja.
-
Minu jaoks on oluline teada, kuidas tagada Eestile piisava toiduvaru.
18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“
Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!
13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“
Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!
0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“
Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
-
Meie õppekaval saad süvendatud teadmised peamiselt kolmest valdkonnast: taimekasvatusest ja mullateadusest, taimegeneetikast ning sordiaretusest, ning taimekahjustajate tõrjest ja maaviljeluse tehnoloogiatest. Iga teemavaldkond pakub nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi, mis kõik on vajalikud edukaks tööks põllumajandussektoris.
Mida õpid?
-
Meiega õpid tundma taimekasvatuse põhimõtteid, sealhulgas mullateadust ja taimefüsioloogiat. See annab sulle oskused mõista ja rakendada parimaid praktikaid põllumajanduses, mis toetavad jätkusuutlikku saagikust.
-
Saad põhjalikud teadmised taimegeneetikast ja sordiaretusest, mis on aluseks uute, haiguskindlamate ja saagikamate sortide aretamisel. See valdkond on innovatsiooni ja tootlikkuse tõstmise seisukohalt oluline.
-
Õpid tundma taimehaigusi ja kahjureid ning nende tõrjemeetodeid. Samuti ka kasulikke liike kasutama, mis taimearengut toetavad. Lisaks saad teadmised maaviljeluse ja masintehnoloogiatest, mis aitavad optimeerida põllumajandustootmist ja ressursside kasutust.
-
Vaata õppekava siin.
-
Vaata õppeplaani siin.
Kuidas praktikat saad?
-
Õpingutes on teooria kõrval väga olulisel kohal praktika meie praktikabaasides, ettevõtetes ja riigiasutustes, soovi korral ka välismaal. Õpingud teeb mõnusaks moodne ja mugav ülikoolilinnak, spordihoone, spordirajad ja jõerand. Sulle on loodud on sõbralik õpikeskkond, mida kannab roheline mõtteviis.
Tutvu õppejõududega
Alar Astover on Eesti Maaülikooli mullateadlane ja professor, kes on tuntud oma põhjalike teadmiste ja panuse eest mullateaduse valdkonnas. Ta on õpetanud mitmeid kursusi, sealhulgas mullateadust, maaparanduslikku mullateadust ning geoinfosüsteemide rakendusi põllumajanduses.
Delfi: Alar Astover: Muld on jäetud tähelepanuta
Evelin Loit-Harro on põllumajandusteadlane ja lektor, kes keskendub oma teadustöös ning õpetamises taimede kasvu ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse uurimisele. Lisaks on ta aktiivselt seotud teadusmahuka ettevõtluse edendamisega, pakkudes koolitusi ja mentorlust.
Innovaatika: Kuidas läheb Eesti taimekasvatusel?
Uudishimu tippkeskus: sordiaretus (alates 2:55)
Indrek Keres keskendub peamiselt põllumajanduse ja keskkonna reguleerimisele Euroopa Liidus ning põllumajandussektori riiklikule reguleerimisele. Tema töö hõlmab erinevaid põllumajandust puudutavaid teemasid, rõhutades eriti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika mõju ja kohalikke regulatsioone.
Liina Talgre peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad mullateadust ja jätkusuutlikku põllumajandust, eriti katmiskultuuride ja rohumaade mõju uurimisega seoses pinnase viljakuse ja süsiniku sidumisega. Tal on kogemus ja teadmised taimekasvatusest, mis toetavad keskkonnasõbralike ja ressursitõhusate põllumajanduspraktikate arendamist ning edendamist.
Roheline ülikool | Looduslikud leotised ja tõmmised putukatõrje vahenditena
Merrit Shanskiy on spetsialiseerunud taimekasvatusele ja keskkonna- ja mullateadustele. Ta on aktiivne osaleja rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja teadustöödes, mis keskenduvad säästvale põllumajandusele ja keskkonnakaitsele. Tema uurimisteemad on seotud mulla elurikkuse, mulla omaduste parandamise ning bioressursside väärindamise ja tootearendusega.
Merrit Shanskiy nomineeritakse edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet
Muld ja kliimamuutused – kliimatarkused
Õppekeskkond
Tutvu meie õppekavaga läbi video.
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
-
Sul on võimalik jätkata õpinguid magistri- ja hiljem ka doktoriõppes ning teha akadeemilist karjääri õppejõu ja teadlasena ülikoolis või õpetada kutseõppeasutuses. Iga järgmine õppeaste annab sulle sügavamad teadmised ja võimaluse just ennast paeluvale valdkonnale keskenduda.
Karjäär
-
Eesti tööturu prognoos näitab, et Eesti põllumajanduses napib kõrgharidusega töötajaid. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala lõpetajana leiad sa tööd kas taimekasvatusjuhi, tootmis- või turustusspetsialisti või konsulendina põllumajandusettevõtetes ja -ühistutes. Samuti on sulle valla tootmis-, turustus-, ostuspetsialisti või müügijuhi positsioonid erasektoris, samuti ka põllumajandustarvikute edasimüüjate, vahendajate ja kokkuostjate juures.
-
Mõistagi ootab sind ka kindel tulevik ettevõtja või talunikuna oma ettevõttes, arenduseksperdi või spetsialistina põllumajanduse, maaelu ning keskkonnaga seotud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes ja MTÜdes.
-
"Maaülikoolile omaselt on põllumajanduserialal väga suur osakaal praktilisel õppel, seda nii laborites, põldudel kui ettevõtetes. Õppejõud on innovaatilised ja hoiavad end kursis valdkonna olukorra ja uudistega." Diana Salf, vilistlane, Kraavihalli Agro omanik, Scandagra Eesti ostuspetsialist, Põlvamaa Põllumeeste Liidu tegevjuht.
Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli tutvustus
Õppeaste: bakalaureuseõpe
Õppevorm: päevaõpe
Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP
Õppekeel: eesti keel
Õppekohtade arv: 40
Vastuvõtt 2024
Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal.
Vastuvõtutingimused:
-
eesti keele ja kitsa matemaatika riigieksamite summa: kahe riigieksami peale kokku vähemalt 40 punkti (4-20 konkursipunkti);
-
keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti);
-
vastuvõtukatse: motivatsioonikiri (esitatakse digiallkirjastatult SAISis) vähemalt 3 punkti (3-5 konkursipunkti).
Asendusvõimalused:
-
eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti;
-
kitsas matemaatika – laia matemaatika riigieksam või enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või eelnimetatute puudumisel enne 2014. aastat sooritatud bioloogia riigieksam või matemaatika vastuvõtukatse.
Lisakonkursipunktid:
Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on seitse:
- kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
- kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
- kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
- kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
- kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
- kui sooritasid laia matemaatika riigieksami, enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksami või matemaatika vastuvõtukatse vähemalt 20 punktile (16 lisapunkti, arvestusega, et suurim matemaatika riigieksami tulemus koos lisapunktidega võib olla 100 punkti);
- kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee) kantud (3 lisapunkti). Arvestatakse järgmiste kutsete tunnistusi:
-
Aednik, tase 4;
-
Meisteraednik, tase 5;
-
Põllumajandustootja, tase 5;
-
Põllumajandustöötaja, tase 4;
-
Taimekasvataja, tase 4;
-
Taimekasvatustootja, tase 5.
Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:
- kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;
- kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;
- gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;
- gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;
- noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate;
- kutsekeskharidusasutuses keskhariduse omandanud ning põllumajandusliku eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,0.
Õppekavajuht:
Merrit Shanskiy, kaasprofessor, Mullateaduse õppetool, merrit.shanskiy@emu.ee
Õppekorraldusspetsialist:
Maire Vatsar, maire.vatsar@emu.ee +372 731 3886