Ergonoomika

Ergonoomika magistriõpingud puudutavad eelkõige inimese füüsilist ja psüühilist tööalast tegevust, töövahendeid, töökeskkonda ja tööprotsessi. Füüsiline ergonoomika keskendub inimese anatoomiast, antropomeetriast, füsioloogiast ja biomehaanikast tulenevate tegurite uurimisele. Kognitiivne ergonoomika keskendub inimese kognitiivsete funktsioonide nagu taju, mälu, õppimine, liigutuskiirus, koordinatsioon jt kesknärvisüsteemi omaduste uurimisele. Samuti omandad üliõpilasena toote- ja ergodisaini alaseid teadmisi, seda, kuidas mõjutab töövahendite disain selle kasutusmugavust, lisaks ka tööprotsessi ja tööruumide kujunduse mõju inimese tervisele ja töövõimele. Meiega õpid teaduslikel alustel ergonoomikaliste sekkumistegevuste tõhususe hindamist ning täiendad oma teadmisi vajalike inseneeria, juhtimise ja riskihindamise oskustega valikainete ja ettevõttepraktika käigus saadud kogemustega. 

 

Kas see eriala sobib sulle? 

Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:  

  • Mulle meeldib suhelda inimestega. 

  • Ma soovin muuta töökeskkonda turvalisemaks. 

  • Tunnen huvi töökoha ja töövahendite ergodisainiliste lahenduste vastu. 

  • Tahaksin nõustada ettevõtjaid ja töötajaid, et nende heaolu parandada. 

  • Mulle sobib ja meeldib meeskonnatöö. 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“  

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!  

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“  

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!  

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“  

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid! 

 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

Ergonoomikaõpe on teadusvaldkond, mis uurib inimese suhestumist tehnika, töövahendite ja töökeskkonnaga. Antud õppekavas on kaks tugevat suunda – füüsiline ja kognitiivne ergonoomika. Füüsilise ergonoomika sisuks on tutvustada erinevaid mõõtmismeetodeid, mida saab rakendada inimese ülekoormusriski hindamiseks sundasendis ja korduvliigutustega töös, samuti raskuste teisaldamisega seotud tööülesannete täitmisel. Omandatud teadmised aitavad ennetada skeleti-lihasvaevuseid – nõustada tööandjaid ja töötajaid töökohtade ergonoomikalisel hindamisel, mugandada tööasendit ja töövõtteid vastavalt töötaja kehaehitusele ja tööeripärale. Töökohtade ergonoomika alasel nõustamisel on võimalik ka väikeste muudatustega saavutada mugav tööasend ja sooritada tööülesandeid tõhusamalt. 

Kognitiivne ergonoomika uurib töö vastavust inimese kognitiivsetele võimetele ja nõustab töötajat tema kognitiivse töövõime rakendamisel vaimset pingutust nõudvatel ametikohtadel.  

Ergonoomika valdkond laiemas perspektiivis puudutab töökeskkonna riskide hindamist ja tööohutuse psühholoogilisi aspekte. Samuti õpitakse ergonoomikaliste sekkumisprogrammide teaduslikke aluseid nende edukaks rakendamiseks erinevates töökeskkondades. Ergodisaini moodul tutvustab tootedisaini aluseid, värvus-valgus-lahendusi töökeskkonnas, mugavuskriteeriumite rakendamist töökeskkonna ja töövahendite ergonoomilisemaks kujundamisel. 

 

Mida õpid?  

Õppekaval anname sulle esmalt kohustuslike ainetega põhjaliku arusaama ergonoomika põhimõistetest, kontseptsioonidest ja teguritest. Sealt edasi õpetame sulle ergodisaini, kognitiivse ja füüsilise ergonoomika eripärasid ning töökeskkonna haldust ja selle mõõtmist. Sinu ülesandeks jääb valida endale huvi pakkuvad ained ka eriala valikainete moodulist, vabaainete moodulist ning viimaks – teha ka magistritöö. 

Vaata õppekava siit.   

Vaata õppeplaani siit.   

 

Kuidas praktikat saad?  

Väga paljude meie eriala ainete raames tuleb sul teoreetilised teadmised ka praktiliste oskustega kinnistada – tegemist saab olema sinu kõige olulisemate teadmistega tööpõllul ning seepärast tahame olla veendunud, et sa teadmisi ka parimal võimalikul moel kasutada oskad. Näiteks mõõdame tööfüsioloogia aines katsealuse füsioloogilisi parameetreid (pulss, vererõhk, hapnikutarbimine) veloergomeetril jt koormuskatsetel. Tööohutuse psühholoogias analüüsime ohutusalaste ennetustegevuste ebapopulaarsuse põhjuseid ja tagajärgi töökeskkonnas. Külastame ka ettevõtteid ja viime läbi töökeskkonna riskianalüüse – mõõdame tööruumide mikrokliima parameetreid, töökohtade valgustatust, masinatelt ja seadmetelt tulenevat müra ning vibratsiooni. Ettevõtted on tellinud meie üliõpilastelt ka töökeskkonna mõõtmisi, teaduspõhiseid ergonoomikalisi sekkumistegevusi, tervisepäevi ja ohutusalast nõustamist. Seega – sinu praktilised oskused on õige pea suures hinnas. 

Erialapraktika käigus tutvud sa praktikapaigaks oleva ettevõtte tehnoloogiliste protsesside, töökeskkonna- ja ohutusolukorraga, hindad töökohtade ergonoomilisust ja selle sobivust töötajale. Sinu tööks on aidata ettevõttel paremini tuvastada ja mõõta ohutegureid töökeskkonnas, hinnata töötajate terviseriske ja nõustada ohutusjuhendite, üld- ning individuaalsete ennetusmeetmete valikul. Lisaks annad sa töötajatele töökohtade ergonoomikalisel kujundamisel nõu ning ennetad ülekoormusriske. Tihti on praktikakohas töökeskkonna või töökohtade mõõtmised ka üliõpilaste uurimistööga seotud ja tulemused kajastuvad magistritöös. Praktikabaasi kogemus on saanud tihti otsustavaks ka töökoha valikul. Populaarsemad ettevõtted, mis sagedamini valitud suvepraktika läbiviimise kohaks, on Hanza Mechanics, GVP Group, Saint Gobain, Torm Metall, ABB, Elron jt. Lisaks erinevatele tootmisettevõtetele võivad ergonoomika üliõpilased praktikakohaks valida ka Tööinspektsiooni, Töötukassa või Terviseameti või ka Sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakonna, kus saab hea praktilise ülevaate töökeskkonna sisekontrolli ja regulatsiooniaktide üle. 

 

Laborid 

Ergonoomika laboris viiakse läbi inimeste füüsiliste ja kognitiivsete funktsioonide uuringuid, mille käigus tehakse erinevaid katseid ja mõõtmisi. Näiteks kaitses Sigrit Ülper Dugin 2016. aastal oma magistritööd, mis hindas üliõpilaste skeletilihaste elektromüograafilist aktiivsust ja toereaktsioonide muutusi sõltuvalt uuritavate antropomeetrilistest näitajatest, soost, toolide disainist ja arvutitegevusest. Comformati mõõtemetoodika abil selgitati erinevate õppetoolide istemugavust, kus puutoolide toereaktsioon näitas punaseid istealasid, mis kinnitas selle tooli mudeli ebaergonoomilisemaks õppemööbliks. Samal aastal kaitses magistritöö ka Kadi Hiir Masinõmblejate luu-lihaskonna vaevuste levimuse, funktsionaalse seisundi ja töövõime võrdlemisel enne ning pärast sekkumistegevusi. Magistritöö võitis Eesti terviseteaduste magistritööde konkursil I preemia. 

Töökeskkonnalabor omab kõrgema kategooria mõõteaparatuuri, mille abil viiakse läbi ettevõtete töökeskkonna mõõtmisi ning osutatakse töökeskkonna riskihindamise teenust, eelistavalt Eesti Maaülikooli teaduslaborites, töö- ja õppe-ruumides. Toote- ja ergodisaini laboris toimub valgus- ja värvidisaini elementidega tutvumine ning lahenduste väljatöötamine praktikas. Labor võimaldab üliõpilasel saada kogemusi ruumi disainilahendustest töö- ja õpikeskkonnas. Samuti käsitletakse ruumi valgusvärvsust ja akustikat ning nende elementide mõju inimese töövõimele ja tervisele. 

 

Tutvu õppejõududega 

Eda Merisalu, Dr.Med.Sci (PhD, MD), ergonoomika ja töötehnoloogia professor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Eda õpetab inimese, kognitiivse ergonoomika ja töökeskkonna riskihindamise aineid. Populaarsemad neist on tööohutuspsühholoogia ja ergonoomikaliste sekkumistega seotud teemad, milles ta ka üliõpilaste lõputöid juhendab. Võimalusel on üliõpilased kaasatud ka rahvusvaheliste projektide teemadesse. Tema üliõpilased on võitnud Eest Teadus- ja Haridusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil esikohti ja saanud tunnustust rakenduslike uurimistööde avaldamise eest. Prof. Eda Merisalu on oma ametiperioodil koostanud tosin õppevahendit ja avaldanud Töötervishoiu e-õpiku (2016). Ta on osalenud Eesti esindajana Euroopa partnermaade raamprogrammi läbirääkimistel tööstressi juhtimisprogrammi rakendamiseks töökohtadel ning on rahvusvahelise töötervishoiu komitee (ICOH) liige ja Eesti esindaja. Ta on juhtinud ja koordineerinud hulgaliselt (28) rahvusvahelisi ja kodumaiseid uurimisprojekte ning on tihedas koostöös Euroopa riikide teadlastega töötervishoiu ja ergonoomika valdkonnas.  

 

Märt Reinvee, PhD, Eur.Erg, füüsilise ergonoomika vanemlektor, Biomajandustehnoloogiate õppetool 

Märt Reinvee on Eestis üks kahest Eur.Erg kutsetunnistusega ergonoomist. Märt keskendub eelkõige ergonoomika kehalisele küljele ning talle meeldib luua uusi asju, olgu selleks siis mõõte- või õppevahendid – paljud ergonoomikalise hindamise ankeetmeetodite emakeelsed versioonid on valminud tema osalusel. Ta on erialaseltside MTÜ ErgoEst ja Human Factors and Ergonomics Society liige. 

 

Epp Mardi, MSc, ergonoomika, külalisõppejõud, Biomajandus-tehnoloogiate õppetool  

Epp on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilieriala ning Eesti Maaülikooli ergonoomika magistrantuuri. Ta on disainer ja ettevõtja ja on osalenud arvukates näituseprojektides nii Eestis kui välismaal. 

 

Õppekeskkond 

Meie üliõpilased toovad välja, et õpingute kõige olulisemaks osaks on suurepärased õppejõud ning nende oskuslik, suunav, arvestav ning suurepärane valdkondlik teadlikkus. Samuti on üliõpilaste vaheline küünarnukitunne läbi aastate väga tugev olnud, üheskoos läbitakse selle toel keerulisemad koolitööd. Õppekavas on küll aineid, mida kergete hulka liigitada ei saa, kuid nende läbimine annab teadmisi ja väärt oskusi, mida pärast õpinguid rakendada.  

Magistriõpingute raames viiakse läbi suurel hulgal erinevaid laboratoorseid töid, külastatakse mitmeid asutusi ning ettevõtteid, kuid sageli jäävad eredamaks kogemuseks just õppereisid. Nagu meie vilistlased on öelnud – ergonoomika on kui maailma parandamine läbi väikeste ennetavate sammude. Heaolu ja ohutuse tekitamine on selle oluline osa. 

Meie magistriõppe üliõpilased ja vilistlased lõid juba 2009. aastal ergonoomikaseltsi nimega ErgoEst. Seltsi eesmärk on propageerida, väärtustada ja arendada Eestis ergonoomikat. Mõistagi oled sinagi väga oodatud seltsiga liituma. 

 

Kuhu edasi? 

Õppimisvõimalused 

  • Ülikooli sees on liikumise võimalused ühe valdkonna baka- või magistriõppest ergonoomika valdkonna magistrisse. Edasiõppimise võimalus on jätkata teadustöö tegemisega doktoriõppes ja samas töötada nooremteaduri, lektori ja vanemlektori ametikohal. 

 

Karjäär 

  • Ergonoomika magistriõppe lõpetanu saab kutse Ergonoom (tase 7) ja leiab tööd nii rahvusvahelistes kui kodumaistes ettevõtetes ning enamasti juhtivatel ametipostidel nagu kvaliteedijuht, arendusjuht, ergonoom, töökeskkonnaspetsialist või tööohutuse ekspert. Sind ootavad pikisilmi suurettevõtted, Tööinspektsioon, Töötukassa, Terviseamet ning Sotsiaalministeeriumi tööeluarengu osakond. 

Õppeaste: magistriõpe 

Õppevorm: päevaõpe/sessioonõpe 

Õppe kestus ja maht: 2 aastat, 120EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: päevaõppes 15/ sessioonõppes 15

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtunõuded õppekavale  

a) eelneva õppeastme kaalutud keskmine hinne 1 kuni 5 punkti;  

b) vastuvõtukatse (vestlus) 1 kuni 5 punkti. 

 

Asendusvõimalused 

  • vastuvõtukatse (vestlus) Täiendav info vastuvõtukatse kohta: Eda Merisalu, eda.merisalu@emu.ee  

  • eelneva õppeastme lõputöö/lõpueksami hinne 

 

Õppekavajuht:  

Eda Merisalu, professor, Biomajandussüsteemide õppetool, eda.merisalu@emu.ee  

 

Õppekorraldusspetsialist: 

Heli Mäesepp, õppekorraldusspetsialist, heli.mäesepp@emu.ee