Keskkonnakorraldus ja -poliitika
Eesti Maaülikoolil on keskkonnaspetsialistide koolitamisel Eestis kõige pikem kogemus. Magistriõpingud keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal on praktilised ning annavad sulle laiapõhjalise arusaama keskkonnapoliitikast. Meie juures omandad teadmised keskkonnaõigusest, institutsioonidest ning keskkonnakorralduse meetmetest, mis on suunatud keskkonnaressursside kestlikule majandamisele ja haldamisele. Saad selge arusaama, kuidas keskkonnapoliitika kujuneb, kuidas seda erinevatel tasanditel ellu viiakse ja kuidas see reaalset keskkonda mõjutab.
Mida ja kuidas õpid?
Milles saad põhjalikumad teadmised?
Anname sulle süvendatud teadmised keskkonnakorraldusest ja -poliitikast, keskkonnakaitse arengusuundadest ja keskkonnakaitse aktuaalsetest probleemidest. Samuti ka säästva arengu põhimõtetest ning keskkonnakorralduse põhisuundadest nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Lisaks saad teadmisi ja praktilisi oskusi ka geoinformaatikas, kaugseires ja keskkonnauuringute läbi viimisel.
Mida õpid?
Meie erialal omandad sa teadmisi ka ruumilisest planeerimisest, keskkonnamõju hindamisest, üldsuse kaasamisest ja osalusest keskkonnakorralduses ning teaduslikest uurimismeetoditest. Sulle saab tuttavaks ringmajandus, ettevõtlusega seonduv, looduse hüved elukeskkonnas, looduspõhised lahendused keskkonnakorralduses, kliimamuutustega kohanemine, ruumianalüüsi ning kaugseire rakendused.
Õppereis
Kaugseire võimaluste aines antakse ülevaade satelliitpiltide kui ka mehitamata õhusõidukitelt (UAV) kogutud andmete töötlemisest ja kasutamisest. Magistritöö raames on võimalik kaugseire võimalusi süvendatult tundma õppida. Geoinformaatika ainete raames õpitakse looma ja kasutama ruumiandmeid ning läbi viima ruumianalüüsi ning kujundama kaarte. Ruumianalüüsi tarbeks kasutatakse peamiselt programmi ArcGIS Pro, soovi korral on võimalik õppida lisaks kasutama vabavaralist GIS programmi QGIS. Järgnev pilt on reaalne foto koos drooni soojuskaamera ülekattega.
Eksperimentaalset uurimistööd magistritöö raames saab teha keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli bio- ja keskkonnakeemia laboris.
Vaata õppekava siit.
Vaata õppeplaani siit.
Kuidas praktikat saad?
Kohustuslik erialapraktika tagab sulle vajalikud kogemused tööks keskkonnaspetsialistina riigi, omavalitsuse või ettevõtte tasandil. Sageli omandatakse praktilist kogemust näiteks Keskkonnaametis, omavalitsustes, RMKs, muudes riigiasutustes või keskkonna valdkonna ettevõtetes.
Tutvu õppejõududega
 |
Peep Mardiste Peep Mardiste lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli teadusmagistri kraadiga maastikuökoloogias ja keskkonnakaitses. Tema teaduslik huvi on uurida, millisest infost ja huvidest lähtudes keskkonnapoliitikas olulisi valikuid tehakse. Loengud on ta üles ehitanud oma pikast ja kirevast praktikast lähtudes – Peep on muuhulgas töötanud keskkonnanõunikuna Brüsselis, diplomaadina ÜROs ja juhtinud aktivistina kodanikuühendusi Eestis ja Euroopas. Olles käinud tööasjus 50 riigis, on tal alati teooria toetuseks tuua põnevaid näiteid eri maailmajagudest. Peep Mardiste sadu tekste saab lugeda ka tema kodulehelt. |
 |
Monika Suškevičs, kaasprofessor Monika on käinud läbi kõik Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse erialade astmed bakalaureuses, magistris ja doktoris. Samuti stažeeris ta doktoriõpingute ajal ka mitmes Euroopa ülikoolis. Uurimis- ja õppetöös käsitleb ta osalusdemokraatiat keskkonnaküsimustes, eeskätt looduskaitse, taastuvenergeetika ja ruumilise planeerimise valdkondades. Õppetöös naudib ta koostööd inspireerivate üliõpilastega, mis pakuvad mõlemale osapoolele huvipakkuvaid ja uudseid vaatenurki uuritavale teemale. |
 |
Andres Rõigas, peaspetsialist, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool Andres Rõigas on erialalt inimgeograaf, kes on algselt uurinud üleminekuühiskondi ja nende ettevõtluskeskkondi. Sekka on sattunud ka veidi ettevõtlusõppega seotud teemasid. Tänased uurimisvaldkonnad on seotud loomemajanduse, maakogukondade kujunemise ja laiemalt pärandkultuuriga. Igapäevases töös õpetab Andres keskkonnaga seotud erialasid. Postimees: Ikka kihutame siin maal ühes suunas: vananeme ja kahaneme Postimees: Korjame maaelu ja regionaalpoliitika killud kokku |
 |
Anne Kull Anne Kull on geoinformaatika lektor, kes on. 2002. a. lõpetanud (MSc) Tartu Ülikooli Geograafia osakonna geoinformaatika erialal. Keskkonnakorraldus ja - poliitika õppekaval õpetab ta geoinformaatika ning droonide ja kaugseirega seotud kursuseid ning juhendab geoinformaatikaga seotud teemadel tehtavaid bakalaureuse- ja magistritöid. Tema teadustööd on seotud mullaerosiooni ja mulla ning vee toitainete (N, P) sisalduse modelleerimisega peamiselt masinõppemeetoditega. |
 |
Valdo Kuusemets Valdo Kuusemets lõpetas Tartu Ülikooli loodusgeograafina 1986. aastal ja kaitses samas doktorikraadi 1999 aastal. Viimastel aastatel on tema põhihuvi olnud looduslähedaste lahenduste kasutamine sademeveega seotud probleemide leevendamiseks linnakeskkonnas. Teine seotud teema on süsinikuringe uurimine. Eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni uurimine ja nende vähendamine prügilates looduslähedaste meetoditega, samas ka süsinikujalajälje hindamine ettevõtetes. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele on talle alati huvi pakkunud keskkonnamõju vähendamine põllumajanduses ja sedagi looduse enda abil, kasutades elurikkuse suurendamiseks ära poollooduslikke kooslusi. |
Õppekeskkond
Mitmete kursuste raames annavad loenguid oma eriala spetsialistid väljastpoolt ülikooli.
Eesti Maaülikoolis tegutseb Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, mis ootab enda sekka ka Keskkonnakorralduse ja poliitika üliõpilasi.
Kuhu edasi?
Õppimisvõimalused
Teadusest rohkem huvitatud magistrantidel on võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes. Pärast filosoofiadoktori kraadi omandamist keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia erialal võib jätkata teadlase või õppejõuna ülikoolis või teha karjääri tippjuhina keskkonna valdkonnas.
Karjäär
Eesti Maaülikooli keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala lõpetajad on hinnatud eksperdid ja keskkonnaspetsialistid riigi-, kohaliku omavalitsuse, ettevõtlus- või mittetulundussektoris. Magistriõpingute lõpetajad töötavad Kliimaministeeriumis ja selle allasutustes (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, RMK), Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis ja selle allasutustes, kohalikes omavalitsustes, keskkonnaorganisatsioonides, loodushariduskeskustes ning teistes riiklikes ja eraettevõtetes.
Vilistlaste kogemused
Laura-Anett Kreevald
Olles läbinud keskkonnakaitse bakalaureuseõppe, oli loomulik ja ainuõige otsus jätkata keskkonnakorralduse- ja poliitika magistrantuuris samas ülikoolis, kus ma juba olin omandanud tugevad teadmised ja alused keskkonnakaitsest. Minu teekond magistriõppekava läbimisel oli täis avastusi, väljakutseid ja enesearengut. Need õpingud ei kujundanud mitte ainult minu arusaama keskkonnaküsimustes, vaid muutsid ka minu lähenemist neile. Üha enam mõistsin, kuidas keskkonnapoliitika kujundamine ja rakendamine mõjutab meie igapäevaelu ning keskkonda meie ümber.
Võrreldes bakalaureuseõppega võimaldas magistriõpe lisaks õpingutele keskenduda ka rohkem koolivälistele tegevustele. Õppekava hõlmab laialdaselt erinevaid keskkonnateemasid, mistõttu ei pea koheselt valima valdkonda, millele keskenduda, vaid saab osa kõigest. Samuti on võimalik valik- ja vabaainetega omandada teisi huvipakkuvaid teemasid.
Üks meeldejääv hetk minu õpingute ajal oli osalemine erialapraktikal, mille raames sai juurde omandada spetsiifilisemaid teadmisi erinevate saasteainetega seotud teemadel. Lisaks võimaldasid erinevad välitööd ja projektid rakendada omandatud teoreetilisi teadmisi tegelike keskkonnaprobleemide lahendamisel. Magistriõpingute käigus tehtud uurimistöö aitas süveneda konkreetsesse keskkonnaprobleemi ja selle lahendustesse ning see kogemus on olnud hindamatuks ressursiks minu töös, kus ma saan neid teadmisi ka täna rakendada. Tänu magistriõppest saadud teadmistele ja kogemustele olen leidnud meeldiva töökoha ning saanud alustada oma karjääri keskkonna valdkonnas.
Kelli Seppel (Kliimaministeerium, Ringmajanduse osakonna nõunik)
Asusin Eesti Maaülikooli keskkonnakorraldus ja -poliitika magistriõppesse 2020. aastal ja pean seda siiani elu parimaks otsuseks. Õpingute jooksul omandasin teadmisi ja oskusi väga erinevatel keskkonnateemadel. Õppisime süvitsi Eestis ja maailmas rakendatavaid keskkonnakorralduse ja -poliitika praktikaid koos nende põhjuste, ajaloo ja tulevikuvõimalustega.
Õpingute vältel muutus olukord seoses COVID-19 levikuga pidevalt, kuid Maaülikool oli väga paindlik: õppejõud viisid läbi hübriidloenguid ja korraldasid ka eksamid ja arvestused vajadusel veebiplatvormidel. Loengute jooksul tekkis mitmeid põnevaid arutelusid ning võrdlusmomente erinevatest praktikatest.
Nüüdseks rakendan omandatud teadmisi ja oskusi Kliimaministeeriumis, andes oma panuse ringmajandusele üleminekul Eestis.
Merily Müürsepp
Hetkel töötan Briti Saatkonnas Balti regiooni kliima ja energia nõunikuna. Olen väga rahul oma otsusega omandada magistrikraad EMÜ Keskkonnakorralduse ja poliitika erialal. Õpingute raames käsitleti täpselt neid teemasid, mis olid õpiväljundites kirjeldatud ning mulle meeldis, et õpitavaid teemasid seletati alati aktuaalses kontekstis. Pärast magistrikraadi omandamist tunnen ennast enesekindlalt, kuna mul on lai ja põhjalik ülevaade keskkonnast ja sellega seotud küsimustest. Leian, et õpingute raames käsitletud teemad olid asjakohased, kuna olen saanud omandatud teadmisi rakendada nii tööl kui ka isiklikus elus. Minu jaoks oli boonus ka see, et õpperühm oli väike ning õppejõududel oli võimekust tegeleda iga üliõpilasega individuaalselt. Lisaks oli õpingutes piisavalt paindlikkust, et sain keskenduda teemadele, mis mind just kõnetasid.