Loodusturism

Seal, kus teised näevad puid, näed sina metsa, metsarada ja rikkalikku keskkonda. Loodusturismi magistriõppes saad laiapindsed teadmised loodus-, seiklus- ja maaturismist, samuti õpid tundma igaüheõiguse printsiipidel põhinevaid külastusvaldkondi. Kõik need teemad on nii Eesti kui globaalses loodusturismis järjest rohkem fookuses kui osa puhkemajandusest, tervelt elatud elust ja kestlikust arengust. Eriala lõpetanuna oskad sa kestliku arengu põhimõtetest lähtuvalt planeerida, arendada, juhtida ja korraldada loodus- ja maapiirkondade turismimajandust. Samuti oskad planeerida külastusi nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises kontekstis. 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

1. Turismivaldkonna ja külastuskorralduse strateegiline planeerimine, juhtimine, korraldamine ja arendamine loodus- ja maapiirkondades 

Loodus- ja maapiirkondade külastamine on saamas järjest populaarsemaks ajaveetmise vormiks. See trend on positiivne, sest võimaldab muuhulgas luua uusi töökohti, tuua investeeringuid, turgutada inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning tõsta kaugemate piirkondade atraktiivsust nendes peituvate loodus- ja kultuuriväärtuste tutvustamise näol. Teisest küljest vajab nende piirkondade külastamise korraldamist ja pidevat planeerimist, et külastused ei ületataks koormustaluvusi ning ei kahjustataks kohapealsed väärtuseid. 

 

2. Kestliku turismi ja külastuskorralduse mõju ja rolli mõtestamine sotsiaalses, majanduslikus, kultuuri ja keskkonna kontekstis nii Eestis kui globaalselt 

Euroopa Liidu rohe-eesmärkidest ja turismi üldistest trendidest lähtuvalt peab kogu turismi- ja külastusmajandus vastama kestliku arengu printsiipidele. Selle saavutamiseks tuleb sügavuti mõista turismi- ja külastusvaldkonna loogikat ja eripärasid, et sellest lähtuvalt teha planeerimise ja arendamise otsuseid, mis teeks kogu valdkonna edendamise ka päriselt kestlikuks. Kestlikkus on oma olemuselt pidevalt muutuv, nagu ka turismimajandus ja külastuskorraldus, mille arendamist määravad paljuski trendid ning valdkonna keerukuse tõttu on eesmärkide saavutamiseks oluline mõista selle rolli ühiskonnas tervikuna. 

  

Mida õpid?  

  • Erialamoodul annab erialased süvendatud ja süsteemsed teadmised kestliku loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturismi, teadliku reisimise ning külastuskorralduse valdkondades, mis keskenduvad teenuse/toodete arendamisele, protsesside, sihtkohtade ja organisatsioonide juhtimisele, monitooringule ning planeerimisele ja oskused nende teadmiste rakendamiseks uurimistöös ning praktikas. Selle mooduli edukalt läbinuna oled pädev nii ökoloogilise kui ka sotsiaalse koormustaluvuse hindamise metoodikates, loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturismi ja külastuse ruumilises planeerimises, Baltoskandia elustiku ja suuremate koosluste rühmade tundmises, rahvusvahelise turismi ja külastuskorralduse ajaloolise kujunemise, arengutrendide ja organisatsioonide rolli mõistmisel, turismi ja külastuskorralduse kultuurilistes erinevustes kui ka kestliku reisimise põhimõtetes. 

  • Erialamoodulile lisandub valikainete moodul, milles omandad teadmised loodus-, maa-, seiklus-, alternatiiv- ja ökoturism ning külastuskorralduse toimimispõhimõtete kohta, oskused hinnata keskkonnakaitselisi ja turismimajanduslikke mõjusid, vaadeldakse turismimajanduse arengulugu, trende ja toimimiseks vajalikke elementide süsteemi turismiettevõtete, sihtkoha juhtorganisatsiooni ja muude seotud organisatsioonide toimimise kontekstis. 

  • Eriala lõpetab magistritöö kaitsmine, milles uurid lähemalt mõnda valdkonnale iseloomulikku uurimisprobleemi, mille lahendamine annaks uut praktilist ja teoreetilist teadmist. Uurimustöö kvaliteedi tõstmiseks ja sinu igakülgseks toetamiseks on osa lõputööst seotud magistritööde laagriga, kus paari õppejõududega koosveedetud päeva jooksul on võimalik lõputööd intensiivselt edasi arendada. 

 

Vaata õppekava siit.   

Vaata õppeplaani siit.   

 

 

Kuidas praktikat saad?  

  • Magistriõppes on mitmed õppeained seotud erinevate individuaalsete ja grupis tehtavate praktiliste ülesannetega. Näiteks teeme õppeaines Loodusturismi ja külastuskorralduse ruumiline planeerimine ühele turismisihtkohale planeerimiskava, mis on iga kord erinev. Kavu oleme teinud muuhulgas Mulgimaal, Hiiumaal, Muhu ja Kihnu saarel, Harku vallas ning ka Tallinna loomaaias. Õppeaines Baltoskandia loodus saad väljasõidu vormis tutvuda Eesti erinevate kooslustega. Teistes õppeainetes on sul võimalik hinnata külastusest tekkivat sotsiaalset ja looduslikku koormustaluvust, külastusest tekkivat mõju ning kuidas seda hallata meie külastustaristul. Magistritaseme tudengina on sul alati võimalus, näiteks ERASMUSega, käia erinevatel põnevatel praktilistel õppetegevustel üle Euroopa. 

Põhja-Soomes turismiteenuseid testimas

Põhja-Soomes turismiteenuseid testimas

Ida-Eestis praktika käigus matkarada testimas

  • Loodusturismi erialapraktika sõltub väga palju tudengi enda huvidest ja edasitegutsemise soovidest. Paljud kasutavad võimalust teha eriala praktika mõne turismiettevõtte juures kui on soov ka ise ettevõtlusega tegeleda ja selles vallas kogemusi saada. Käiakse ka erinevates riiklikes organisatsioonides nagu Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus või siis asutustes, mis tegelevad loodus- või keskkonnaalase haridusega. Kellel on tõsisem teadustöö huvi või kel nõuab seda magistritöö, on võimalik erialapraktika käigus koguda andmeid oma lõputöö jaoks. Meil on väga hea koostöövõrgustik ja kaasame tudengeid erinevatesse ettevõtmistesse nii palju kui võimalik. Samuti ka erialaste ürituste korraldamisesse nagu näiteks iga-aastane konverents. 

  • Koostöös Lahemaa rahvuspargi ettevõtjatega oleme loonud sinna praktikabaasi, mis toimib suvel mobiilse infokohvikuna. Oleme Lahemaal koos tudengitega toetanud turismivaldkonna arendamist innovatiivse inkubatsioonilabori näol, mis aitas palju kaasa Lahemaa Turismiühingu tekkele. 

Lahemaa rahvuspargis ettevõtjatega turismi arendamas

 

Tutvu õppejõududega 

Tarmo Pilving, PhD, lektor/õppekava juht, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool. Tarmo on nii loodusturismi ettevõtja, kutseline giid, kui ka loodusturismi eriala vilistlane. Teda leiab tihti jooksuradadelt ning ka muid rekreatiivseid tegevusi harrastamas. 

  1. Eramets kui loodusturismiressurss 
  2. Delfi: Loodusturismi mõjutab aina enam tehnoloogia 
  3. EMÜ Loodusturismi konverents 2024 
  4. Tarmo Pilving loodusturismist 

Marika Kose, PhD, vanemlektor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool.  

Marika on meie õppetooli Hunt Kriimsilm, kellel on palju erinevaid ameteid ja tegemisi nii oma kodukandis Häädemeestel kui Pärnumaal tervikuna. Teda võib leida ka Eesti Giidide Liidu juures tegutsemas ning nõu ja jõuga abistamas MTÜ-s Eesti Maaturism. Lisaks turismile ja rekreatsioonile huvitab teda kõik, mis toimub looduses ja ka keskkonnakaitses, sest need valdkonnad on tihedalt omavahel seotud. 

  1. Delfi: Loodusturism õpetab loodust tundma 
  2. Marika Kose. Soovitusi ja nõuandeid uurimuslikuks õppeks märgaladel 
  3. Marika Kose. Matkarajad E9 ja E11, MATKaTV 
  4. Räätsaturism. Kadri Erit ja Marika Kose. Rabaraadio 

Tiiu Kull, PhD, emeriitprofessor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool 

Tiiu on loodusturismi õppele alusepanija ja selle kauaaegne eestvedaja. Kõige rohkem huvitab teda looduses ja eriti botaanikas toimuv. Ta teeb väljapaistvat teadustööd, mille eest on ta ka teenetemärgi pälvinud ning on paljudele akadeemilises valdkonnas eeskujuks. Lisaks akadeemilisele tööle on ta ka pikalt toimetanud Eesti Orhideekaitse Klubis. 

  1. Delfi: Elurikkus ehk biodiversity. Kui hästi on Eesti loodus kaitstud? 
  2. Maaleht: Riiklikud teenetemärgid: botaanik Tiiu Kulli suurimaks armastuseks on ikkagi orhideed 
  3. Keskkonnahariduse konverents 2022: Linnaroheluse värvivarjundid, Tiiu Kull 
  4. Taimepopulatsioonide suuruse ja geneetilise mitmekesisuse tähendusest liigikaitses 
  5. Orhidee - Kas kooselu sümbol? Tiiu Kull 

Lea Sudakova, MA, lektor, Elurikkuse ja loodusturismi õppetool. 

Lead võib kindlasti pidada Eesti turismi raudvaraks, kes on selles valdkonnas aastakümneid tegutsenud. Tema peamiseks fookuseks on olnud turismiharidus ja õpetamine aga ka lugematud koostöö- ja turismiprojektid, mis on edendanud koostööd paljude ülikoolide, teadusasutuste ja erialaorganisatsioonide vahel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Lea on ka üks alusepanijatest Eesti Maaturismi ühingule. 

  1. Maainfo: Loodusturismi õppetooli koostöö teeb Balti riike tuntumaks 
  2. Võrumaa Teataja: Tarkade külade koostööseminar 

 

Õppekeskkond 

Loodusturismi magistriõppe läbi on Maaülikool seotud ka mitme erialaorganisatsiooniga, millest peamised on: Eesti Maaturism, Eesti Loodusturismi Ühing, Matkaliit, Eesti Giidide Liit 

 

 

Kuhu edasi?  

Õppimisvõimalused 

  • Magistriõppe läbinutel on võimalik jätkata oma õpinguid ja teadustegevust doktorantuuris nii Maaülikoolis kui ka mujal. Läbi aegade on mitmed lõpetajad seda võimalust kasutanud ja nendest on saanud tublid õppejõud ja teadlased. 

 

Karjäär 

  • Loodusturismi magistriõppe lõpetanuid võib leida nii era, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Mitmed neist toimetavad edukalt ettevõtluses nii Eestis kui ka välismaal, olles tihti ühendanud töö ja hobi. Meie vilistlastest paljud on selle valdkonna eestvedajad, näidates teistele teed tublide ettevõtjatena, vedades eest piirkondlikke turismiarendusorganisatsioone, toimetades riiklikes organisatsioonides (nagu Keskkonnaamet, erinevad ministeeriumid või Riigimetsa Majandamise Keskus) ning annavad oma panuse ka kaitsestruktuurides, nt Päästeametis. Paljud lõpetajad on seotud ka erinevate loodus- ja keskkonnahariduse organisatsioonidega ning ka traditsiooniliste haridusasutustega. 

 

 

Õppeaste: magistriõpe 

Õppevorm: sessioonõpe 

Õppe kestus ja maht: 2 aastat, 120EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: 15

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtunõuded õppekavale  

  • eelneva õppeastme kaalutud keskmine hinne 1 kuni 5 punkti; 

  • eelneva õppeastme lõputöö/lõpueksami hinne 1 kuni 5 punkti; 

  • vastuvõtukatse (vestlus) vähemalt 3 punkti 5-st. 

 

Asendusvõimalused 

Vastuvõtus nõutut millegagi siin õppekavas asendada ei saa, arvesse lähevad kõik kolm ülalnimetatut.  

 

Õppekavajuht:  

Tarmo Pilving PhD, lektor, tarmo.pilving@emu.ee, 56602911 

 

Õppekorraldusspetsialist:  

Maire Vatsar, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, maire.vatsar@emu.ee, 5259565