AdaptEST
LIFE SIP AdaptEst projekt
Eesti Maaülikool osaleb LIFE integreeritud projektis „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia), LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566. Perioodil 01.01.2023-31.03.2032 elluviidava projekti kogueelarve on 18,8 miljonit eurot.
Partnerid
Projekti juhtpartneriks on Kliimaministeerium.
Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiateenistus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Erametsaliit, Tartu Jahindusklubi, OÜ Ilvesmaa.
Eesmärgid
Projekti peamine eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks (ilmaprognoosimudelite ja kliimastsenaariumide ajakohastamise kaudu) ning tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu, kasutades selleks mitmeid häid tavasid, näidis- ja katseprojekte ning suutlikkuse suurendamise meetmeid.
Alameesmärgid:
• Liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisuse säilitamine.
• Eesti jaoks jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste biomajanduse sektorite toetamine.
• Majandussektori toetamine kohanemisprotsessis.
• Ametiasutuste ja kodanike ettevalmistamine kliimamuutustega kaasnevate ohtude ja võimalustega toimetulekuks.
Eesti Maaülikooli roll projektis
Maaülikool koordineerib tööpaketti:
„Tervete, kohanemisvõimeliste ja mitmekesiste metsade tagamine muutuvas kliimas“
Tööpaketi tegevused on jagatud kaheks:
1. Geograafiliste katsekultuuride rajamine ning sega, sh. laialehiste ja vähem levinud metsapuuliikidega puistute näidisalade loomine. Geograafiliste katsekultuuride rajamine tähendab eelkõige ilmastikutingimustele ja haigustele vastupidavamate puude järglaste otsinguid ning ühtlasi ka uute, rajatavate puistute kiiremat kasvu ja kvaliteetsemat puitu. Eesti metsa uuendamisel kasutatakse valdavalt kodumaise päritoluga metsaistutusmaterjali. Samas ei ole teada väljastpoolt Eestit pärit istutusmaterjali päritolu tegelik mõju rajatavate puistute kasvuomadustele, sest olemasolevatest või olemas olnud geograafilistest katsekultuuridest saadud informatsioon on olnud väga lünklik. Katsealad rajatakse hariliku kuuse, arukase ja hariliku männi ning kolmele võõrpuuliigile. Päritolu piirkonnad, kust seemned (taimed) hangitakse, lepitakse kokku projekti esimese tegevusena. Katsetulemused võimaldavad hinnata, kas ja millisest päritolu piirkondadest pärit liike saaksid metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada.
2. Teise tegevuse eesmärk on katsetada erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi üle Eesti, panustades läbi selle metsa mitmekesisuse suurenemisse. Selleks rajatakse metsaomanikele ja metsa majandajatele näidisalad, et välja selgitada milliseid puuliike ja nende erinevaid kombinatsioone oleks majanduslikult mõttekas tulevikus kultiveerida, arvestades kliimamuutustega kaasnevat. Lisaks koostatakse metsaomanikele praktilised juhendmaterjalid.
Tööpaketi kontaktisikud on:
Tiit Maaten (tiit.maaten@emu.ee)
Argo Orumaa (argo.orumaa@emu.ee)
Maaülikool osaleb partnerina tööpakettides:
Alam-Pedja terviklik planeerimine
Tööpaketi eesmärk on leida kliima- ja ressursisõbralikud lahendused kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ning seeläbi ka parima võimekuse tagamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis leida ja rakendada keskkonnasõbralikumad lahendused pool-looduslike koosluste hooldamiseks (karjatamine, sobivaimad hooldusrežiimid ja -võtted, biomassi transport ja komposteerimise) ning sealse biomassi kasutamiseks (EMÜ uurimistöö). Lisaks taastatakse ja parandatakse vee-elupaikasid ning vee-elustiku elutingimusi ning muudetakse looduslikumaks märgalade veerežiimi. Samuti tegeletakse väikekiskjate ja kopra asurkondade ohjamise ning võõrliikide (kähriku) eemaldamisega, eelnimetatud tegevuste tulemuslikkuse seirega ning tulemuste levitamisega. Tegevustesse kaasatakse talgulaagrite vahendusel ka vabatahtlikke, korraldatakse koolitusi ja seminar ning koondatakse infomaterjale. Projekti tulemustele tuginevat koostatakse kaitsealale ka uus kaitsekorralduskava järgnevaks 10-aastaseks perioodiks.
Kontaktisik:
Timo Kikas (timo.kikas@emu.ee)
Vee taaskasutusstrateegia koostamine
Tööpaketi tegevuste eesmärgiks on välja selgitada sobivaid lahendusi heitvee taaskasutuseks. Tulenevalt Eesti eripäradest (meil vajab põllumaa sageli kuivendamist ning seetõttu ei saa veepuudust siin probleemina välja tuua) katsetatakse alternatiivseid lahendusi (nt, mikrovetikate kasvatamine loomasöödaks) heitvee taaskasutamiseks põllumajandussektoris. Tegevuse käigus võetakse täpsema vaatluse alla ka Ida-Virumaa probleemistik - joogivee varustuskindluse nõrkus ning surve keskkonnale. Pilootkatsete tulemusena pakutakse välja alternatiivseid lahendusi tööstusettevõttele heitvee taaskasutamiseks jahutusveena (nt Konsu järvele surve vähendamine) ning selgitatakse välja nii tehnilised võimalused kui ka sotsiaalmajanduslik perspektiiv Sirgala-Viivikonna alale tekkiva tehisjärve pinnavee kasutamiseks kas otseselt või kaudselt (Vasavere põhjavee varude toitmise abil) täiendava joogivee allikana, võttes samaaegselt arvesse ka tekkiva märgala CO2 sidumise potentsiaali. Töö tulemusena töötatakse välja meie tingimustesse sobivaim strateegia heitvee taaskasutamiseks.
Kontaktisikud:
Mait Kriipsalu (mait.kriipsalu@emu.ee)
Toomas Tamm (toomas.tamm@emu.ee)
Härmo Hiiemäe (harmo.hiiemae@emu.ee)
Muutuvas kliimas kalavarude jätkusuutlikkuse tagamine
Tööpaketi tegevused on jagatud kaheks: inimtekkeliste rajatiste mõju likvideerimine prioriteetsetel jõgedel ning kaitsealuste liikide asustamine.
NATURA aladel asuvatel lõheliste jõgedel likvideeritakse rändetakistused või ehitatakse kalapääsud vähemalt 10 objektil ning taastatakse 1000 m2 ulatuses kudepaiku. Tegemist on üle-euroopaliselt prioriteetse tegevusega ja lahendused leitakse ka avaliku huvi pakkuvatel objektidel. Kooskõlas harjuse kaitsekorralduskavaga (KTK) kasvatatakse ja asustatakse üle 90 000 harjuse noorkala (loodusdirektiiv V lisa, LKS III kaitsekategooria) ning üle 120 000 HELCOM-i poolt kliimamuutustele Läänemeres kõige tundlikumaks kalaliigiks nimetatud merisiia noorkala. Kooskõlas tõugja KTK-ga kasvatatakse ja asustatakse Põltsamaa, Pärnu ja Kasari jõkke üle 90 tuhande noorkala (LKS II kaitsekategooria, loodusdirektiiv II ja V lisa). Projektipartner EMÜ püüab RMK-le sugukalad harjuse taastootmiseks ning ümber asustab Loobu, Rannapungerja ja Kullavere jõkke vähemalt 540 noor- ja täiskasvanud kala. TÜ püüab RMK-le sugukalad merisiia taastootmiseks ja Eesti Loodushoiukeskus korraldab tõugja taastootmist.
Kontaktisik:
Rein Järvekülg (rein.jarvekylg@emu.ee)
