Metsateadus
- Teadus- ja arendustegevus
- EMÜ teadussaated Delfi raadios
- Ettevõtjale
- Loodusteaduslikud kogud
- Tehnoloogia arenduskeskused
- Tippkeskus EcolChange
- Teadmistepõhise ehituse tippkeskus
- ERA õppetool VALORTECH
- ERA õppetool COMBIVET
- Eesti Maaülikooli arengufond
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus"
- Projekt "Väärtusahelapõhine biomajandus 2"
- Teaduse populariseerimine ja auhinnakonkursid
- Projekt CIRCLE – bioressursside kasutuse koostöö edendamine
- ResTa
- AdaptEST
- Kontakt
Kiirekasvulised lehtpuud taastuvenergia ressursina
Metsapatogeenide määramine ning puidukvaliteedi hindamine
Puiduliikide ja nende omaduste määramine
Puidu katsetamine mittepurustavate meetoditega
Puitkütuste omaduste määramine
Puitkütuste ressursside analüüs
Konsultatsioonid puittoorme tootmise ja töötlemise tehnoloogiate valdkondades
Õppepäev: kasvavate puude laasimine
Väikemetsandusse sobivad metsavarumistehnika ja -tehnoloogiad
Karjala ehk maarjakase kasvatamine
Puude-põõsaste sanitaarse seisundi hindamine aedades, haljasaladel ja metsas
Metsa ja puidu kvaliteedi määramine ja mahu hindamine
Vääriselupaikade inventeerimine ja kaardistamine
Kasvutrendide analüüs aastarõngaste meetodil
KIIREKASVULISED LEHTPUUD TAASTUVENERGIA RESSURSINA
Märksõnad: alternatiivne maakasutus ja metsamajandus.
Energiametsa kasvatamise tehnoloogia või konsultatsioon:
* metsakasvatajatele;
* erametsa omanikele.
Lepad, kased ja haavad on kiirekasvulised ja produktiivsed puuliigid.
- Kultiveerimine on enamasti lihtne ja odav.
- Võimaldab kasutusele võtta mahajäetud põllumaid.
- Leppade kasvatamisega kaasneb mulla lämmastikusisalduse suurenemine.
Hardi Tullus
Tel 731 3157
E-post hardi.tullus@emu.ee
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
METSAPATOGEENIDE MÄÄRAMINE NING PUIDUKVALITEEDI HINDAMINE
Märksõnad: puude haigusetekitajate ja puidukahjustuste tuvastamine, molekulaarne diagnostika, metsapatoloogiline hinnang.
Kaasaegsete laborimeetodite kasutamine meie igapäevatöös võimaldab teile pakkuda:
- (varjatud) haigusetekitajate määramist haljastuse, metsa-, taimla- ja iluaiapuudelt, samuti puidulaos olevalt metsamaterjalilt;
- puidu kahjustuste (nt värvimuutus ja mädaniku tekitajad) hindamist;
- haigusetekitajate tõrje meetodite võimaluste analüüsimist.
Kellele suunatud: metsaomanikud, metsataimlad, puukoolid, puidutöötlejad, linnahaljastus, arboristid.
Rein Drenkhan
Tel 731 3169
E-post rein.drenkhan@emu.ee
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
http://mi.emu.ee
PUIDULIIKIDE JA NENDE OMADUSTE MÄÄRAMINE
Märksõnad: erinevate puuliikide puidu varujad, töötlejad, transportijad.
Anname konsultatsiooni ja teeme laboratoorseid uuringuid:
- erinevate puuliikide puidu määramine nii ümar- kui saematerjalil;
- puidu ja puiduliste materjalide omaduste (tihedus, niiskuse sisaldus, surve- ja paindetugevus) määramine.
Regino Kask
Tel 731 3106
E-post regino.kask@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
PUIDU KATSETAMINE MITTEPURUSTAVATE MEETODITEGA
Kasutusvaldkond: erinevate puuliikide puidu varujad, töötlejad.
Anname konsultatsiooni ja teeme laboratoorseid uuringuid:
- erinevate puuliikide puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste katsetamine mittepurustavate elektriliste ja ultrahelimeetoditega;
- mittepurustavate metoodikate jaoks matemaatiliste mudelite väljatöötamine.
Valdek Tamme
Tel 731 3108
E-post valdek.tamme@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
PUITKÜTUSTE OMADUSTE MÄÄRAMINE
Märksõnad: puitkütuste varujad, töötlejad, transportijad ja kasutajad (katlamajad, koostootmisjaamad), teadusuuringud.
Anname konsultatsiooni ja teeme laboratoorseid uuringuid:
- erinevate biokütuste omaduste määramine (niiskusesisaldus, kütteväärtus, tuhasus, tuha sulamiskarakteristikud jt.);
- biokütuste koostise analüüs.
Linnar Pärn
Tel 731 3157
E-post linnar.parn@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
PUITKÜTUSTE RESSURSSIDE ANALÜÜS
Märksõnad: puidusortimentide varujad, töötlejad, transportijad ja kasutajad (saeveskid, puidurafineerimisettevõtted, katlamajad, koostootmisjaamad, pelletivabrikud jt).
Anname konsultatsiooni ja teeme puidu sortimentide ressursside paiknemise analüüse.
Allar Padari
Tel 731 3107
E-post allar.padari@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
KONSULTATSIOONID PUITTOORME TOOTMISE JA TÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIATE VALDKONDADES
Märksõnad: puidu varujad, töötlejad ja kasutajad.
Anname konsultatsiooni ja teeme analüüse:
- puidu varumise tehnoloogiad;
- puitkütuste tootmise tehnoloogiad;
- puidu töötlemise tehnoloogiad;
- puidu kuivatamine;
- puidu kuivatamise kontrolli meetodid.
Peeter Muiste
Tel 731 3101
E-post peeter.muiste@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
ÕPPEPÄEV: KASVAVATE PUUDE LAASIMINE
Märksõnad: metsamajandus.
Eesmärk: suurendada teadmist kasvava metsa tulususe tõstmisest.
Kasvavate puude laasimine latiealises metsas suurendab tunduvalt puidu väärtust lõppraiel hinnalise oksavaba tüvepalgi näol. Sellisest palgist toodetud saematerjal on tunduvalt kallim oksakohtadega saematerjali omast ja sobib paljude selliste puitdetailide tootmiseks, kus oksakohad ei ole lubatud (aknaraamid, liistud jne). Lisaks vähendab kõrglaasimine ka tuleohtu metsas ja hõlbustab liikumisvõimalusi.
Antakse ülevaade kõrglaasimise tehnikatest, kasutatavatest töövahenditest ja laasimise tasuvusest.
Vahur Kurvits
Tel 731 3102
E-post vahur.kurvits@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
VÄIKEMETSANDUSSE SOBIVAD METSAVARUMISTEHNIKA JA
-TEHNOLOOGIAD
Märksõnad: metsamajandus, erametsaomanikud.
Eesmärk: propageerida loodussäästliku tehnika ja tehnoloogia kasutamist väikemetsanduses, samuti ohutute töövõtete kasutamist puidu varumisel.
Väikemetsade raiel ei ole sageli suure spetsiaaltehnika kohaletoomine majanduslikult õigustatud ja selle kasutamine mõjuks metsakeskkonnale kahjulikult. Puitu saab varuda, kasutades langetamiseks mootorsaagi, kokkuveoks hobukokkuvedu, väikemasinaid (ATV, raudhobu, väikeforvarderid) ja põllumajandustraktorit erinevate haakeseadmetega. Väga palju tööõnnetusi metsaraiel juhtub just mootorsae väära kasutamise ja turvavarustuse mittekasutamise tõttu.
Anname konsultatsiooni väikemetsandusse sobivate metsavarumistehnikate ja -tehnoloogiate, nende kasutamise majanduslike aspektide ja võimaluste kohta, samuti ohutu töötamise kohta mootorsaagidega.
Vahur Kurvits
Tel 731 3102
E-post vahur.kurvits@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
KARJALA EHK MAARJAKASE KASVATAMINE
Märksõnad: alternatiivne maakasutus, metsamajandus, väärispuidu kasvatamine.
Võsastunud ning madalaboniteediliste põllumajandusmaade tasuvuse tõstmiseks on kõige otstarbekam kasvatada endistel põllu- ja karjamaadel lühikese raieringiga, suhteliselt kiirekasvulist ning väga väärtusliku puiduga karjala ehk maarjakaske.
Maarjakase salmiline ja kirimustriline puit kuulub kümne maailma kalleima väärispuidu hulka. Kui enamik väärispuitusid saadakse troopiliste vihmametsade raiumisel, siis maarjakase kasvatamine on keskkonnasäästlik tegevus, sest maarjakase väärtuslik kvaliteetpuit pärineb peamiselt metsamaale või endistele põllumajanduskõlvikutele rajatud kultuurpuistutest.
Anname praktilisi soovitusi maarjakase kultuuri rajamisel (istutusmaterjali ja kasvukoha valik jne) ja hooldamisel (puude laasimine, hooldusraied, ulukikaitse jne) ning abistame puidu turustamisel. Teostame maarjakaasikute inventeerimist ja tagavara hindamist ning sortimentide mahu, kvaliteedi ja turuhinna määramist. Korraldame temaatilisi koolitusi, ekskursioone ning õppepäevi, pakume nii individuaal- kui ka rühmanõustamist ning teostame ekspertiise.
Ivar Sibul
Tel 731 3113, 50 84 929
E-post ivar.sibul@emu.ee
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
PUUDE-PÕÕSASTE SANITAARSE SEISUNDI HINDAMINE AEDADES, HALJASALADEL JA METSAS
Märksõnad: metsakaitse, entomoloogia, pargindus, linnametsandus, aiandus.
Putukkahjurid või seennakkused võivad tekitada olulist kahju nii aia-, pargi- kui metsapuudele. Õigeaegselt avastamata kahjur või seenpatogeen võib ohustada kogu puistut. Kahjustuse mõju ja tagajärgi saab vähendada ning leevendada ainult kahjustuse kiire avastamise ja sobiliku tõrjemeetodi õigeaegse rakendamise korral.
Hindame pargipuude tervislikku seisundit, teostame metsakaitselisi ekspertiise ning anname nõu puude sanitaarse seisundi parandamiseks.
Ivar Sibul
Tel 731 3113, 50 84 929
E-post ivar.sibul@emu.ee
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool
METSA JA PUIDU KVALITEEDI MÄÄRAMINE JA MAHU HINDAMINE
Märksõnad: looduskasutus- ja looduskaitseametkonnad, Riigimetsa Majandamise Keskus, kinnisvaraettevõtted, turismifirmad, talupidajad, koolid.
Konsultatsioon, koolitus ja praktilised teenused nii kasvava metsa kui ümarmaterjali hindamiseks, arvestuse pidamiseks, metsamajanduslike tööde kvaliteedi hindamiseks ja ostu-müügitehingute tegemiseks. Erapooletu eksperthinnangu koostamine osapoolte-vaheliste vaidluste lahendamiseks.
Pakutavad konsultatsioonid ja koolitused:
· ümarmaterjali koguse mõõtmine ja kvaliteedi hindamine;
· saematerjali koguse mõõtmine ja kvaliteedi hindamine;
· kasvava metsa inventeerimise ja tagavara hindamise metoodikad;
· metsamaterjalide mahu hindamine ja kvaliteedi määramine;
· kasvava metsa turuhinna määramine.
Pakutavad teenused:
· raiutud puidu koguse või ümarmaterjali koguse mõõtmine;
· kasvava metsa tagavara hindamine;
· puistu raiejärgse seisundi hindamine;
· metsamaterjalide mahu hindamine;
· metsamaterjalide kvaliteedi määramine;
· saematerjalide mahu hindamine;
· saematerjalide kvaliteedi määramine;
· kasvava metsa turuhinna määramine;
· kasvava metsa, parkide jt objektide üksikpuude asukohtade geograafiline kaardistamine ja puude kirjeldamine.
Ahto Kangur
Tel 731 3152
E-post ahto.kangur@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
VÄÄRISELUPAIKADE INVENTEERIMINE JA KAARDISTAMINE
Märksõnad: metsaomanikud.
Aitame inventeerida ja kaardistada vääriselupaiku ja hinnata metsa loodusväärtusi.
Vääriselupaik on majandamisel erilist tähelepanu vajav metsaosa, kus ohustatud või haruldaste liikide esinemistõenäosus on suur. Et oluline elupaik säilitada, tuleb sellistel aladel rakendada tavapärasest erinevaid metsamajanduslikke töid või majandamisest loobuda.
Henn Korjus
Tel 51 40 550
E-post henn.korjus@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool
KASVUTRENDIDE ANALÜÜS AASTARÕNGASTE MEETODIL
- Kasvuprognooside koostamine;
- puu vanuse määramise täpsus;
- produktiivsuse hindamine;
- metsa loodusväärtuste hindamine;
- ehitiste dateerimine:
- häiringute analüüsimine;
- metsade kuivendusefektiivsuse hindamine;
- antropogeensete saasteainete hindamine;
- raiete mõju hindamine.
Aastarõngaste laiuste muutumine annab informatsiooni pikkade ajaperioodide jooksul toimunud muutustest puude kasvukeskkonnas. Ristdateerimisel ehk mitme aastarõngalaiuste rea kõrvutamisel on võimalik kindlaks teha puude iga aastarõnga moodustumise täpne kalendriaasta või määrata puude geograafilist päritolu. Puistu taastumine ja areng seoses suurema või väiksema häiringuga (raie, tulekahju, kuivendus, putukarüüste jms) on võimalik rekonstrueerida dendrokronoloogiliste meetoditega (idanemis- ja hukkumisaegade, järskude kasvumuutuste kaardistamine jms).
Okaspuude ja mitmete lehtpuude juurdekasvu on võimalik uurida aastarõngaste alusel. Aastarõngaste laiuse mõõtmine võimaldab määrata aastase juurdekasvu ühel puul ja koos puistu seisundi andmetega arvutada ka puistu juurdekasvu. Puistu juurdekasvu alusel planeeritakse harvendus- ja uuendusraied.
Maris Hordo
Tel 731 3105
E-post maris.hordo@emu.ee
Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool