Helis Kann: loodusturism ei tähenda ainult giidindust – see õpetab mõistma loodust tervikuna

Helise tee loodusturismini ei olnud sirgjooneline. „Kui aus olla, siis ma ei teadnud alguses õppekavast suurt midagi. Arvasin, et see on seotud ainult giidindusega – aga see osutus palju mitmekesisemaks,“ meenutab ta. Just õppekava ainete nimekirja mitmekesisus köitis teda: „Sa ei õpi ainult taimi, linde või loomi – saad teadmisi maapõuest, veesügavikest, looduskaitsest ja majandusest. Lisaks õpid veel juurde arvutioskusi ja matkaplaneerimist.“ 

Eriti eredalt on meelde jäänud välipraktikumid Järvseljal ja Puhtus. „Seal juhtus alati midagi – näiteks Järvseljal ärkasime enne päikesetõusu, et kuulata linnulaulu. Meil oli tunne, et linnud laulsid ekstra valjusti ja otse akna taga – nagu neil oleks meist kahju ja tulnud meile meelega lähemale,“ naerab ta. „Seal sai ka sääski tundma õpitud – või hoopis nemad õppisid tundma meid. Neid oli palju ja nad olid väga sihikindlad, seega tulevastele loodusturistidele – ära unusta sääsetõrjet, pikki dressipükse ja kupuleevendit!“ 

Loodusturismi õppekava aitas Helise veendumusi toetada. „Kuigi see ei muutnud minu maailmapilti, kinnitas see minu senist veendumust, et loodus toimib tervikuna,“ selgitab Helis. „Töökohta valides otsisin ametit, mis ühendaks vaheldusrikka sisu ja praktilise poole – just seda pakkuski loodusturismi õppekava.“ 

Magistriõppesse suundus ta soovist süvendada teadmisi. „Bakalaureuses saad põhiteadmised, aga magistris saad minna süvitsi – see on ideaalne neile, kes tahavad edasi uurida või teadust teha,“ ütleb Helis. Tema jaoks täiendavad bakalaureuse- ja magistriõpe teineteist suurepäraselt: esimene loob vundamendi, teine annab tööriistad põhjalikumaks keskendumiseks oma spetsiifilise huvi vastu. 

Praktilised oskused on tema praeguses töös väga olulised. „Üllataval kombel on kõige rohkem kasu olnud lõputööde ja suuremate kirjatükkide kirjutamisest. Doktorantuuris kulub neid oskusi iga päev,“ märgib ta. „Samuti andmete analüüs ja teadustöö läbiviimine – need on oskused, mis ei vanane.“ 

Projektidest meenub talle eriti selgelt magistriõpingute ajal tehtud turismianalüüs, kus koos kursusekaaslastega tuli kaardistada üks piirkond ja seejärel tutvustada analüüsi nii ettevõtjatele kui ka vallavalitsusele. „See ei olnud lihtne, pigem närvesööv, aga me saime hakkama – ja see kogemus jääb meelde.“ 

Õppejõude ja juhendajaid peab Helis toetavateks ja kaasatuks. „Kui ise aktiivne oled, siis on ka juhendajad olemas. Minu juhendajad – ja ka kaastudengite omad – on olnud väga toetavad ja positiivsed. Nende tagasiside, ka kriitiline, on mind väga palju edasi aidanud.“ 

Rahvusvahelise koostöö osas leiab ta, et võiks olla rohkem võimalusi. „Loodusturismi õppekava kaudu neid väga ei olnud – ise sai minna ERASMUS+ kaudu, aga see pole päris sama. Kui oleks olnud rohkem projekte, oleks saanud ka rahvusvahelisi kontakte ja laiema silmaringi. Usun, et nende võimaluste arendamisega juba ka tegeletakse.“ 

Kokkuvõttes usub Helis, et loodusturism on suurepärane valik. „See on just neile, kes tahavad mõista loodust tervikuna ning teada, kuidas erinevaid valdkondi – ökoloogiat, majandust, turismi – omavahel siduda. See ei ole lihtsalt haridus – see on mõtteviis,“ ütleb ta. 

Eesti Maaülikooli saab sisse astuda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse 3. juulini läbi SAIS-i keskkonna.  Vaata lähemalt ja kandideeri: www.emu.ee/vastuvottlink opens in new page