Loodusfestival
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilule ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilule ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.
„Elu aia” avastusraja avamine Eesti Maaülikooli dendropargis
Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 5, Metsamaja esine lipuväljak
Avastusrada avatakse 7. juunil ja see jääb avatuks kuni hooaja lõpuni (oktoobrini).
Mine veebilehele avastusrada.ee, sealt tuleb klõpsata "Mängima", registreerida ennast (ja teisi, kui grupiga minek) mängu ning saabubki e-mailile personaalne link, mis viib rajale. Kaardirakendus töötab veebilehitsejas, ehk et midagi seadmesse installeerime ei pea. Selleks, et rajapunktides olevaid küsimusi või infot näha, tuleb sinna kohale minna – neid saab avada alles siis, kui jõutakse lähemale kui 30 m. Seega nutiseadmel peab olema mobiilne internet ning sisselülitatud GPS.
Avastusrada on loodud projekti „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ raames, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust „Kliimateadlikkuse suurendamine“.
16.00 veebiloeng „Putukad koduaias – kasurid ja kahjurid”*
Eesti Maaülikooli lektor Riina Kaasik tutvustab aias elavaid putukaid. Kes neist on aiapidajale kasulik, kes kahjulik ja kes neutrlaane? Kestus orienteeruvalt 1,5 tundi.
Osalemislink saadetakse registreerunud osalejatele.
Pane ennast kirja https://forms.gle/sjHsAK7twpzvMrLv6
Loeng toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektiga “Kasvades oma toiduga”.
Loengust saab avalikult osa võtta Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seminarialal.
* Pärast koduaia putukate loengut toimub samas kohas sääskede teemaline loeng.
17.30 Töötuba „Kuidas valida ja paigutada taimi lilleamplitesse, rõdukastidesse ja konteineritesse?”
Eesti Maaülikool, Metsamaja, D-korpuse haljasala
Eelregistreerimisega, piirarv 15 inimest
Saab teada, kuidas paigutada suvelilli konteinerisse nii, et taimed sobiksid värvi poolest (kasutame kontrast- ja nüanssharmooniat), proportsioonidelt ja sobiksid ka taimenõuga. Arutame läbi ka erinevate taimede hooldusvajaduse ja võimalused „virgale“ ja „laisale“ aednikule.
Töötuba on mõeldud täiskasvanutele, kellel pinda, kus saab taimi kasvatada või konteinerhaljastust luua. Seega sobilik nii korteri- kui majainimestele.
17.30 Loeng „Šokolaadist surmani ehk sissevaade sääskede salapärasesse maailma”*
Tartu Ülikooli loodusmuuseum, seminariala
Eesti sääski tutvustab meile Eesti Maaülikooli professor, entomoloog Olavi Kurina.
Maailma elurikkusest tervelt ~12% moodustavad sääsed ja kärbsed, kes biosüstemaatikas koondatakse seltsi kahetiivalised (Diptera). Eestis on teadmised nendest harilikult väikestest putukatest kaunis kesised: oletatavast ~2500 siinsest sääseliigist on ainult poolte esinemine meil tõendatud. Kuigi tunneme sääski eelkõige nende valusate "hammustuste" poolest, siis tegelikult ründavad või võivad inimesi rünnata kõigest poolsada Eesti sääseliiki. Lisaks pistesääsklastele teevad seda veel kihulased ja osad habesääsklased. Oma eluviisilt on sääsed väga mitmekesised, nende seas leidub omajagu tolmeldajaid, orgaanika lagundajaid ning neil on asendamatu roll ökosüsteemis ja aineringes.
Juttu tuleb sääskede mitmekesisusest, nende vormirikkusest ja bioloogiast nii Eestis kui maailmas. Saab teada, mis seob sääski šokolaadiga ja kuidas levitavad pistesääsed mitmesuguseid haigusi. Saab kuulda, kuidas leiti 2022. aasta juunis loodusvaatluste maratoni käigus Eestile uus sääseliik, aga samuti kuidas toimub päris uute liikide avastamine ja kirjeldamine ning kas selleks on lootust ka Eestis.
* Loengule eelneb ühine Zoomi loengu jälgimine koduaia putukate teemal, mistõttu võib algus nihkuda varasemaks.
16.00 Loeng-ringkäik „Elu kalade loomaaias”
EMÜ Võrtsjärve õppekeskus, Limnoloogia tee 1, Vehendi küla, Tartumaa
Järvemuuseum tutvustab elu „kalade loomaaias” ja ka Järvemuuseumi kõrval olevas Võrtsjärves. Räägime järvest kui ökosüsteemist, selle elurikkust mõjutavatest teguritest ning kalade elust nii järves kui ka muuseumis eksponaadina. Iga liik järves on eripärane ja täidab oma kohta ökosüsteemis, iga kala Järvemuuseumis on eriline ja oma iseloomuga. Tule külla ja saa meie kaladega ja Võrtsjärvega tuttavaks!
16.30 Tutvumine Tähtvere dendropargi puittaimedega
Eesti Maaülikool, algus Metsamaja A-korpuse sissepääsu juures
Eesti Maaülikooli lektor ja arborist Liina Jürisoo juhendab ringkäiku läbi lopsaka dendropargi, tutvustades seal kasvavaid põnevaid kultuurliike.
LAUPÄEV, 10. JUUNI
6.45 Hommik lindudega Tähtvere dendropargis
Eesti Maaülikool, kogunemine Metsamaja peasissekäigu ees
Võimalusel kaasa võtta binokkel, mõned binoklid on kohapeal kasutamiseks olemas. Retke kestus kaks tundi, kõnnime mööda teeradu.
11.00 Metsikute söödavate taimede ekskursioon inglise keeles „Wild edible plants”
Emajõe Aed (Lodjakoja taga)
Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Emajõe Aed kutsuvad metsikute söödavate taimedega tutvuma. Kuidas metsikuid söödavaid taimi ära tunda? Millal on parim aeg neid korjata ja mida neist valmistada saab?
Jekaterina Balicka avab maailma, kus toitu ei peagi kasvatama.
Gruppi mahub 15 inimest. Kui huvi on suur, siis avame ka teise grupi. Vajalik etteregistreerimine (vorm).
Ekskursioon on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektist „Kasvades oma toiduga“.
Emajõe Aias on samal päeval avatud metsik aiakohvik, kus saab proovida roogade sees mitmeid ekskursioonil kohatud taimi.
13.00 Avalik juhendamine liikide määramiseks Eesti Maaülikooli linnakus (üle-eestilise loodusvaatluste maratoni raames)
Eesti Maaülikool
Juhendatud vaatlus toimub EMÜ loodusvaatluste maratoni vaatluspunkti alal, juhendajad Liina Jürisoo jt. Juhendajad on kohapeal vahemikus 13–16.
Samal ajal tehakse loodusvaatlusi üle Eesti paiknevatel vaatlusaladel, sisestades andmed e-Elurikkuse andmebaasi, kasutades PlutoF GO nutirakendust või veebilehte https://plutof.ut.ee/go.
PÜHAPÄEV, 11. JUUNI
12–15 saab Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel valmistada maitsetaimede seemnelindi. Tegevusega saab liituda jooksvalt Loodusfestivali perepäeval Aparaaditehases. Seemnelintide valmistamine toimub siseruumides Armastuse saalis.
Maitsev aed! Tule ja tee endale maitsetaimede seemnetega külvilint, mille saad hiljem kodus aknalauale potti panna või peenrasse kasvama torgata. Seemnelindi valmistamine võtab aega 10–20 minutit.
Juhendavad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti "Kasvades oma toiduga" eestvedajad Elen Peetsmann ja Triin Nõu.
Vaata kogu programmi: http://loodusfestival.ee/programm-2023