Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Hanza stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- Saaremaa stipendium
- LandCredit stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- PetCity stipendium
- Reginett stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Doktoritöö uurib reoveesette mõjusid toiduohutusele
Reedel, 16. septembril kell 12 toimub Eesti Maaülikoolis Merike Lillenbergi filosoofiadoktori väitekirja “Mõnede ravimijääkide sisaldus Eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse” kaitsmine. Merike Lillenberg uuris oma doktoritöös reoveesette kasutamist väetisena ning selle mõjusid toiduohutusele.
„Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Samas on jäetud Eesti seadustest välja kohustus kontrollida ravimijääkide sisaldust mullas, mis mõjutab aga meie toidu kvaliteeti,“ rääkis Merike Lillenberg.
Kaitsmisele tuleva doktoritöö raames uuris Merike Lillenberg täpsemalt ravimijääke, mis läbi kanalisatsiooni reoveesettesse satuvad ning sealt edasi kompostihunnikutesse liiguvad. Teema uurimine on Lillenbergi sõnul oluline just seetõttu, et mullast liiguvad mõned ravimijäägid edasi taimedesse ning jõuavad ka inimeste söögilauale. „Kasvuperioodi lõpuks võib ravimi kontsentratsioon taimes olla mulla omast isegi kõrgem,“ selgitas Lillenberg.
Lillenberg uuris oma doktoritöös Eesti reoveesetet ja hindas, kuidas oleks erinevate tehnoloogiatega võimalik komposti ohutumaks muuta. Teatud antibiootikumide jääkide uurimine näitas, et nii Tartus kui Tallinnas oli kasutusvalmis reoveesettes ja kompostis liiga kõrge ravimjääkide sisaldus. Eriti kõrged olid teatud tüüpi ravimi – fluorokinoloonide – näitajad, mis Tartus ületasid normi 2-4 korda ja Tallinnas mõnedes proovides isegi 2-15 korda.
Lillenberg seab paika ravimijääkide sisalduse piiri kompostis ning soovitab, et turbaga kompostimisel peaks töötlemiseks ja hoiustamiseks mõeldud aeg olema umbes aasta, puukoore puhul kaks aastat.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Veski 4 (Karl Ernst von Baeri maja) seminariruumis. Doktoritöö juhendajad on prof. Lembit Nei ja prof. Kalev Sepp ning oponent prof. Sergey V. Mikhalovsky (Brightoni Ülikool, Suurbritannia).
Link väitekirja PDF failile EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas: http://dspace.emu.ee/jspui/bitstream/10492/146/3/Thesis_Lillenberg_2011.pdf