Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Võrus katsetatakse ökoloogilisi sadeveesüsteeme
Eesti Maaülikooli teadlased osalevad Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi raames projektis, mille eesmärgiks on uuenduslikke sademeveesüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine. Üheks projektalaks on Tartu tänava, Vabaduse tänava ning nende vaheline rannaäärne ala Võrus.
30. augustil algusega kell 10 Võru Linnavalitsuse suures saalis toimuval seminaril, millest võtavad osa omavalitsuste ja erialaorganisatsioonide esindajad, kõneletakse Skandinaaviamaades levinud säästlike sademeveesüsteemide (Sustainable Urban Drainage Systems, SUDS) lahendustest. Seminar keskendub projektalale Võrus ning SUDS-süsteemide lahenduste rakendamisele suures osas vett mitte läbilaskvatel aladel.
Eestis veel vähetuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse, vaid immutatakse ning juhitakse läbi erinevate looduslike filtrite veekogudesse ja kasutatakse taimkatte niisutamiseks,“ selgitab Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator. Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises.
Projekt, millesse on kaasatud nii väliseksperdid kui Eesti Maaülikooli teadlased - maastikuarhitektid ja hüdroloogid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Võrus ning Pärnus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse. Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.