Uudised

Maaülikooli teadurid esindasid Eestit mainekal IX Rahvusvahelisel Piimanduskongressil Kiievis

Maaülikooli teadlased Kalle Kask ja Are Selge esindasid Eestit 2.-4. märtsil Kiievis toimunud IX Rahvusvahelisel Piimanduskongressil, kus arutati piimatootmises majanduslanguse tingimustes taastumise võimalusi ning Ida-Euroopa piimatootjate toetamist.

IX Rahvusvahelisel Piimanduskongressil olid esindatud kõik kolm Balti riiki ja ühtekokku 12 Ida-Euroopa riiki 19 organisatsiooni kaudu ning lisaks olid esinejad ka Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Kongressi läbivaks teemaks oli majanduslanguse tingimustes taastumise võimalused piimatootmises ning samuti arutleti teemal, kuidas aidata Ida-Euroopa piimatootjaid ühendava ühtse platvormi EEDI kaudu. EEDI (East European Dairy Initiative) on piimatootjaid ühendav ühtne platvorm, kus jagatakse Ida-Euroopa riikide piimandussektoris tegutsevate tootjate vahel kogemusi, teadmisi ja tutvustatakse uusimaid teaduse rakendamise võimalusi piimatootmises, et kasvatada sektori konkurentsivõimet.

Osavõtvate riikide spetsialistid koostasid piimatootmise efektiivsuse võrdlusanalüüsi (benchmarking), mille eesmärgiks oli kaardistada piimatootmise efektiivsus erinevates Ida-Euroopa riikides. Võrdlusanalüüsis osalesid Poola, Serbia, Eesti, Gruusia ja Ukraina testfarmid (igast riigist 6-7 heade tootmisnäitajatega farmi), milliste tulemused kanti ette kongressil.

Kongressil pälvis suuremat tähelepanu Eesti piimatootjate näitajatele tuginenud ettekanne. “Kuna Eesti tootjad on suutnud oma piimatoodangut märkimisväärselt tõsta viimastel aastatel ja samuti on tootmise efektiivsuse näitajad paremad kui teistel Ida-Euroopa riikide piimatootjatel, pälvis meie ettekanne suurt tähelepanu,” selgitas Maaülikooli dotsent Kalle Kask. “Lisaks esinesime kongressil ka ettekandega Eesti piimatootmise ja loomakasvatuse hetkeseisust ning piimaturu olukorrast Eestis. Koos Are Selgega osalesime ka ekspertidena võrdlusanalüüsile pühendatud sektsiooni  ja ümarlaua töös,” lisas Kask.

“Vaatamata sellele, et Ukraina on väga suure põllumajandusliku potentsiaaliga maa ja seda ka piimatootmise valdkonnas, ollakse arengus Balti riikidest maas siiski 4-5 aastat  – Ukraina-teemalistes ettekannetes ja diskussioonides arutletavad probleemid olid sellised, millest räägiti Eestis ca 4 – 5 aastat tagasi. Peamised arutelude teemad olid erinevad silotootmise ja söötmise strateegiad lüpsikarjadele, samuti karja tervisekontrolli programmide rakendamine, millistest strateegiatest enamik on Eestis rakenduses juba vähemalt viimased 5 aastat,” kommenteeris Maaülikooli dotsent Are Selge. “Ent sellegipoolest on äärmiselt positiivne näha Ukraina piimatootjate sihti jõuda samale tasemele parimate tootjatega Ida-Euroopas, olles avatud uute teadmiste omandamisele ja parimate kogemuste rakendamisele oma piimatootmises,” lisas Selge.

Kiievis korraldatud IX Rahvusvaheline Piimanduskongress tõi Ukraina piimatootjatele juhtivate spetsialistide kogemusi ja nõuandeid Ida-Euroopast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest tõstmaks Ukraina konkurentsivõimet piimatootmises, aidates samaaegselt luua silda Ukraina suuremaks sidususeks Euroopa Liidu riikidega.

Eesti Maaülikooli teadurite osavõtt kongressist toimus Eesti-Ukraina arengukoostööprogrammi projekti raames, mille eesmärgiks on konkurentsivõimelise ja keskkonnasõbraliku piimakarja jätkusuutliku majandamismudeli rakendamine Tšernigovi oblasti põllumajandusettevõtetes. 

Projekti Ukrainapoolne partner on mittetulundusühing „Narodna Rada Tšernigovsinõ“. Projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengu-ja humanitaarabi vahenditest. Kongressil osaleti Ukraina piimatootjate Ühingu DYKUN kutsel.