Uudised
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
- Uus arengukava
Doktoritöö: eostaimed on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste poolest sarnased seemnetaimedele
Sõnajalad metsas
4. juunil tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub eostaimede lehtedele.
Wuyuntana kaitsmisele tulevast doktoritööst „Leaf structure-function relationships and responses to plant hormones in non-seed plants" ("Eostaimede lehtede struktuur, füsioloogia ja hormoonvastused") selgub, et lehtede tihedus on oluline lehestruktuuri tunnus, mis aitab avastada lõivsuhteid taimede funktsionaalsete tunnuste vahel.
Eostaimed on Maal levinud, kuid neist teatakse palju vähem kui seemnetaimedest. Käesolevas lõputöös uuriti eostaimi tava- ja stressitingimustes.
Optimaalsetes tingimustes uuriti eostaimede lehtede struktuurseid, keemilisi ja fotosünteetilisi tunnuseid, et mõista nende taimede elustrateegiaid. Võrreldes seemnetaimedega kasutasid evolutsiooniliselt vanad maismaataimed konservatiivsemat strateegiat, investeerides rohkem ressursse tugeva lehestruktuuri ülesehitamiseks ja andes seejuures järelefotosünteesivõimekuses.
Leiti, et lehtede tihedus on oluline lehestruktuuri tunnus (klassikalise tunnuse “lehe mass pindalaühiku kohta” asemel), mis aitab avastada lõivsuhteid taimede funktsionaalsete tunnuste vahel. Fütohormoonide kasutamisega simuleeritud stressis aktiveerusid eostaimedes erinevad kaitsereaktsioonid.
Üldjuhul käitusid eostaimed nii gaasivahetuse omaduste kui ka lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste poolest sarnaselt seemnetaimedega. Siiski leiti töös ka erinevusi. Esiteks, ainult neli sõnajalaliiki üheksast sulgesid oma õhulõhed abstsiishappe toimel, mis näitab, et sellele hormooniline reageerimine on liigispetsiifiline tunnus.
Teiseks, metüüljasmonaadi toimel eraldas selaginell Selaginella martensii seemnetaimedega võrreldes kiiremini tavaliselt aeglaselt eritatavat lenduvühendit linalooli. Lisaks kasutas see selaginell stressivastuses seemnetaimedes levinud jasmonaadi raja asemel alternatiivset signaalirada.
Wuyuntana kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 4. juunil kell 14.15 veebis siin. Doktoritöö juhendaja on professor Ülo Niinemets ja oponent professor Riikka Rinnan (Kopenhaageni Ülikool). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.