Uudised

Nikolai Koslov sündis 1928. aastal Karinu külas Võhmuta vallas Järva maakonnas. Keskhariduse sai ta Rakke gümnaasiumis. 

Eesti Maaülikoolis möödus peamine osa Nikolai Koslovi tööelust, kokku 28 aastat. 1954. aastal lõpetas Nikolai Koslov Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) veterinaariateaduskonna veterinaararstina ning juba ülikooliõpingute lõpuaastatel 1952–1954 praktiseeris ta Tartu rajoonis veterinaarvelskrina. Pärast ülikooli lõppu töötas Koslov Ahja veterinaarjaoskonna juhatajana, kuid juba 1955. aastal tõi töö ta ülikooli tagasi. Nikolai Koslov asus siis tööle EPA veterinaariateaduskonna patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia kateedri vanemlaborandina ning jätkas sealsamas assistendi ja aspirandina. Aspirantuuriõpingute ajal 1957–1960 süvenes Nikolai Koslov aspergilloosi teemasse.

Sellele järgnes riigiteenistuja karjäär. Aastail 1960 – 1965 oli ta ametis Eesti NSV Ministrite Nõukogu kõrgema ja kesk-erihariduse komitee vaneminspektorina, kus ta kureeris nii EPA kui ka Tartu Riikliku Ülikooli õppekorralduslikku tööd. Siia perioodi jäi ka bioloogiakandidaadi kraadi kaitsmine 1962. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures.

1965. aastal leidis Nikolai Koslov tagasitee koduülikooli juba teadusprorektorina. Teadusprorektorina vastutas ta ka õppejõudude järelkasvu eest ning andis paljudele noortele võimaluse minna sihtaspirantuuri parimatesse ülikoolidesse Moskvasse ja Leningradi. Endised kolleegid meenutavad, et pärast välisõpingutelt naasmist oli noortele töökoht EPA-s tagatud. Sel perioodil, 1969. aastal valiti ta dotsendiks. EPA teadusprorektori rolli täitis Koslov 12 aastat.

Kuigi Nikolai Koslov on ise paar aastat tagasi antud intervjuus meenutanud, et rektoriks saamine ei olnud tema unistus, suunas ta rektorina Eesti Põllumajanduse Akadeemia käekäiku enam kui kümnendi – aastail 1977–1988. Ta meenutas rektoriks saamist nii: „Kui Arnold Rüütel 1977. aasta naistepäeva paiku ära läks, jäin mina rektori kohusetäitjaks. Ma ei tahtnud rektoriks hakata. Teadsin, mis amet see on ja mille eest tuleb vastutada. Töö on kergem kui prorektoril, aga vastutus palju suurem. Ka oli raske ennast Rüütli jälgedes kujutada. Lõpuks tuli amet ikkagi vastu võtta. Tuleb välja, et mõnest soldatist saab kindral, mina jõudsin laborandist rektoriks," meenutas Koslov.

Arvestades, kui oluline oli põllumajanduse osakaal ühiskonna- ja majanduselus Nõukogude Liidu aastatel, oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori roll vägagi kaalukas ja ülikooli jaoks võib seda perioodi pidada omamoodi tähelepanu keskpunktis olemise ajastuks.

Selle aja tudengid meenutavad, et tal oli eriti südamelähedane arendada ja edendada Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja Ühiskondlike Erialade Teaduskonna tegevust. Ta soovis, et EPA lõpetaja oleks loova ja otsiva mõtlemisega, küllaldaste teoreetiliste teadmisega ja praktiliste kogemustega spetsialist – Maa sool.

Nikolai Koslov oli sõbralik, heatahtlik, kuid nõudlik nii üliõpilaste kui ka kolleegide suhtes. Loomult on teda kirjeldatud ka tagasihoidlikuna, kuid alati valmis EPA huvide eest seisma, ka Moskvast rahade taotlemisel.

1980. aastal omistati Nikolai Koslovile Eesti NSV teenelise veterinaararsti tiitel. 1984. aastal anti talle Moskva Üleliidulises Eksperimentaalveterinaaria Instituudis veterinaariadoktori kraad ning aasta hiljem valiti ta EPA professoriks.

Vastutusrikka administratiivse töö kõrval ei jätnud Nikolai Koslov ülikoolis unarusse ka õppe- ning teadustööd. Ta õpetas põllumajandusloomade anatoomiat, parasitoloogiat, patoloogilist anatoomiat, ja lahanguõpetust.

Nikolai Koslov on avaldanud töid patoloogilisest anatoomiast, mikrobioloogiast, epizootoloogiast ja veterinaarmeditsiini ajaloost. Ta on uurinud lindude aspergilloosi ja salmonelloosi, sigade mükobakterioosi ning loomade klamüdioose. Tema algatusel moodustati 1972–1989 tegutsenud mükobakteriooside uurimisgrupp.

Ülikooli rektori rollist 1988. aastal taandudes oli ta kuni 1994. aastani patoloogilise anatoomia ja loomatervishoiu kateedri juhataja. Aastail 1994–1995 oli ta juba uue nimega Eesti Põllumajandusülikooli morfoloogia, füsioloogia ja patoloogia instituudi professor ning aastast 1995 emeriitprofessor. 2006. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2013. aastal anti talle Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia. 

Kolleegidele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist jääb Nikolai Koslov meelde kui väga vitaalne ja tegus inimene. Ta hoidis ülikooliga sidet, elas kaasa ülikooli tegemistele ja osales ülikooli pidulikel üritustel kuni viimaste aegadeni. Alles eelmisel aastal saime teda õnnitleda tema 95. sünnipäeval. Tal oli ka kõrges eas erakordselt hea mälu ja väga hea huumorimeel.

Kes soovib jagada oma meenutusi Nikolai Koslovist, saab teha sissekande mälestusteraamatusse. Mälestusteraamat on ülikooli peahoones ülikooli akadeemilise sekretäri juures. 

Nikolai Koslovi ärasaatmine on pühapäeval, 15. septembril kell 13 Raadi kalmistu kabelis.

 

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Eesti Maaülikooli vilistlaskogu