Uudised

3. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub veiste emakavedelikule ja seeläbi embrüo kasvule. 

Johanna Piibori kaitsmisele tulevast doktoritööst "Proteome profile of bovine uterine extracellular vesicles during the oestrous cycle and in endometritis” („Lehma emaka ekstratsellulaarsete vesiikulite proteoomiprofiil innatsükli vältel ja endometriidi puhul") selgub, et endometriit mõjutab lehmade embrüo arengut. 

Emakavedeliku koostis määrab kinnitumiseelse embrüo kasvukeskkonna ning embrüo ja emaka vahelise rakusuhtluse kvaliteedi. Optimaalne suhestus toetab embrüo kasvu ja emakale kinnitumist, kuid häiritud või mitteoptimaalne rakusuhtlus võib põhjustada viljatust või tiinuse kaotust.

Rakusuhtluses osalevad ka rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV-d). Need on lipiidmembraaniga ümbritsetud nanosuuruses osakesed, mis sisaldavad mitmesuguseid biomolekule. Rakud suudavad omavahel EV-sid vahetada ning selle kaudu mõjutada üksteise füsioloogilisi ja patoloogilisi protsesse.

Piimalehmade poegimisjärgsetest emakapõletikest on endometriit kõige levinum pikaajalist viljatust põhjustav haigusseisund. See on endomeetriumi süsteemsete haigusnähtudeta põletik, mis tekib kolm või enam nädalat pärast poegimist.

Antud väitekirjas uuriti tervete ja endometriidiga veiste emakavedeliku EV-de proteoomiprofiile. Selgus, et follikulaar- ja luteaalfaasis loomulikult indlevatel lehmadel, östraaltsükli päevadel sünkroniseeritud lehmadel ning kliinilise (CLE) ja subkliinilise endometriidiga (SE) lehmadel on emakavedeliku EV-de kontsentratsioon, suurus ja proteoomiprofiil erinev.

CLE- ja SE-lehmade emakavedeliku EV-de lisamine embrüokultuuri vähendas blastotsüstide arvu ja/või kvaliteeti. See näitab, et endometriit mõjutab embrüo arengut. Lisaks tuvastati, et serüülpeptidaas HtrA1 on potentsiaalne biomarker SE diagnoosimiseks.

Tulevased uuringud, mis tuginevad selle väitekirja tulemustele, võivad lahendada SE diagnoosimisega seotud küsimusi ja parendada in vitro viljastamistehnoloogiaid (nt suurendada blastotsüstide määra ja parandada embrüo kvaliteeti), muutes nende tehnoloogiate kasutamise farmides teostatavamaks.

Johanna Piibor kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 3. detsembril kell 10 F. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A124 ja BBB veebiruumis https://videosild.emu.ee/b/and-anf-kdy. Doktoritöö juhendaja on professor Andres Valdmann ja oponent professor Niamh Forde Leedsi Ülikoolist Suurbritanniast. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.