Eesti Maaülikooli auvahtkond Kadrioru kunstimuuseumis
31. detsembril lahkus igavikuteele meie ülikooli endine rektor, president Arnold Rüütel.
Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal, Laimjala vallas. Pärast Jäneda põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas Rüütel Saaremaal vanemagronoomina ning seejärel oli ta Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.
1957. aastal sai Arnold Rüütlist Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel, aastail 1963–1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.
1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks. Lisaks rektori ülesannete täitmisele jätkas ta aktiivselt ka teadustööga tegelemist.
1977. aastast alates töötas Arnold Rüütel mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel oli aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees. 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest ja juba 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Arnold Rüütel kui Eesti riigijuht etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.
Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. 1991. aastal omistas Eesti Maaülikool Arnold Rüütlile audoktori kraadi.
Aastatel 2001–2006 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi president.
Arnold Rüütel hoidis kogu oma elu jooksul tihedat sidet meie ülikooliga, külastades ülikooli tähtpäevadel ja osaledes vilistlaselus. Ta on Eesti Maaülikooli auvilistlane.
Oma kindlameelsuse, rahulikkuse, hoolivuse ja austusega maaelu ning isamaa vastu pälvis ta kogu rahva ja meie ülikoolipere austuse. Arnold Rüütli tervitustes Maaülikooli perele rõhutas ta alati teadmiste ja teaduspõhise lähenemise tähtsust. Ta rõhutas, et teadus ja õpe peavad käsikäes käima, sest iseseisva riigi arengumootoriks on teaduse- ja tehnikasaavutuste juurutamine. Rüütel pani meile südamele, et meie kätes on suurel määral Eesti maapiirkondade tulevik.
Jääme alati Arnold Rüütlit tänutundega mäletama. Sügav kaastunne kõigile tema lähedastele ja sõpradele.
2. jaanuari keskpäevast oli maaülikoolis avatud mälestusteraamat, kuhu sai jätta kaastundeavaldusi ja mälestusi kuni matusepäevani. President Arnold Rüütli riiklikud matused algasid 10. jaanuaril avaliku hüvastijätuga Kadrioru kunstimuuseumis. 11. jaanuaril toimus president Arnold Rüütli ärasaatmistseremoonia Estonia kontserdisaalis. Kunstimuuseumis osales ka Eesti Maaülikooli auvahtkond ja Estonia Kontserdisaalis olid esindatud mitmed meie töötajad. Rektor Ülle Jaakma pidas Estonia Kontserdisaalis kõne.
Arnold Rüütli mälestusteraamat