Eesti Maaülikooli arengukava
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025
Eesti Maaülikooli akadeemiline keskus on koondunud Tähtvere linnakusse, ajakohastatud on uurimis- ja õppetööks vajalik taristu, tõusnud on teadustöö ja doktoriõppe kvaliteet. Ingliskeelsete õppekavade avamine, välisõppejõudude ja -teadurite ning vahetusüliõpilaste arvu suurenemine ning edu väliskoostööprojektide taotlemisel on loonud aluse ülikooli rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks. Järgneval perioodil on eesmärk pöörata rohkem tähelepanu ülikooli liikmeskonna arengu igakülgsele toetamisele, koostöö süvendamisele ülikooli fookusvaldkondade vahel ning ülikooli osatähtsuse suurendamisele ühiskonna ja majanduse arengu suunamisel. Demograafilised ja rahvastiku regionaalse paiknemise muutused, sisse- ja väljaränne suurendavad järgnevatel aastatel ülikooli turundustegevuste tähtsust.
Arengukava määrab kindlaks ülikooli strateegilised valdkonnad, kaugeleulatuvad sihid ja peamised eesmärgid aastani 2025. Alaeesmärgid, tegevused, mõõdikud ja sihttasemed strateegiliste valdkondade lõikes on esitatud aastani 2025.
Arengukava juhtmotiiv on ülikooli soov olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Ülikooli arengumootor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele tugineb õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel, ja ühiskonna arengut soodustav tegevus oma vastutusvaldkondades. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana, kelle arengut toetab hästitoimiv organisatsioon ning head õpi- ja töökeskkonda pakkuv ülikoolilinnak.
Arengukava keskendub ühiskonna teenimisele ja ülikooli konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö efektiivsuse tõstmisele ja ülikooli tugevuse – biomajanduse valdkondade väärtusahelapõhine käsitluse – arendamisele ja võimendamisele (joonis 1).
Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikool arendab välja võimekuse käsitleda teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös erinevaid biomajanduse valdkondi piisava sidususega ja väärtusahelapõhiselt. Kirjeldatud võimekuse suurendamine parandab akadeemilise tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendab ülikooli rahvusvahelist nähtavust ja mõju ning ettevõtetega koostöös läbiviidavate rakendusuuringute, tootearenduse ja teadmussiirde mahtu.
Ülikool edendab kuude fookusvaldkonda – põllumajandus, keskkond, metsandus, toit ja tervis, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus – koondunud akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade koostööd ja suurendab töörühmade võimekust akadeemilistes struktuuriüksustes. Nii on võimalik õppe- ja teadusraha kasutamisel paremini arvestada töörühmast kui tervikust lähtuvate vajadustega, vähendada projektipõhisuse negatiivset mõju ning tõsta vastutusvaldkondade juhtide ja akadeemiliste töötajate vastutust teadus- ja arendustegevuse ja sellel tugineva õppetöö korraldamisel ning valdkondade seisundi, konkurentsivõime ja järjepidevuse tagamisel. Teadustöötajate kaasamine õppetöösse ja õppejõudude õppetöökoormuse optimeerimine loovad eelduse teadustöö mahu suurenemiseks – paraneb kraadiõppe efektiivsus ning teadlaste ja õppejõudude järelkasv, suureneb rahvusvahelistumine ning projektide taotlemise, täitmise ja teadmusteenuste pakkumise võime.
Eesti Maaülikool kujuneb atraktiivseks, populaarsete erialadega ülikooliks, kus on piisav teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning mille lõpetajatel on hea konkurentsivõime tööturul.
Joonis 1. Eesti Maaülikooli arengusihid ja valdkondlikud seosed ülikooli tugevuse suurendamiseks
Missioon
Loome ja jagame teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.
Visioon
Maaülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool biomajanduse valdkonnas.
Põhiväärtused
Usaldusväärsus
Ülikool on oma tegevustes objektiivne, eetiline, aus, vastutustundlik, õiglane ja professionaalne. Ülikool hoolib oma üliõpilastest ja töötajatest ning hoolitseb akadeemilise järjepidevuse ja traditsioonide kestmise eest. Ülikool on säästliku ja loodushoidliku mõtteviisi kujundaja.
Akadeemiline vabadus
Ülikoolis on kõigil võimalus esitada oma seisukohti ja uurimistöö tulemusi vabana välistest piirangutest ja ettekirjutustest ning arendada parimal viisil teadmust ja teenida ühiskonda.
Avatus
Ülikool on avatud koostööle ja teadmiste edasiandmisele. Ülikool on võrdsete võimaluste, salliva õhkkonna ja sünergia looja ja hoidja.
Loovus
Ülikool on innovaatiline ja avatud uutele ideedele. Ülikool arendab akadeemilise pere ja üliõpilaste akadeemilise uudishimu toetamiseks loovat keskkonda.
Eesti keel ja kultuur
Ülikool väärtustab rahvuskultuuri säilimist ja arendamist, eesti teaduskeele loovat arendamist ja emakeelset ülikooliharidust. Ülikool annab kvaliteetse teadustöö ja haridusega ning ühiskonna teenimisega Eestimaa kestliku arengu heaks endast parima.
Strateegilised valdkonnad ning sihid ja eesmärgid aastani 2025
Ülikool on kavandanud kaugeleulatuvad sihid ja nende saavutamiseks vajalikud eesmärgid viies strateegilises valdkonnas.
1. Teadus- ja arendustegevus
Siht: Rahvusvahelisel tasemel teadustöö.
Eesmärk: Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse.
2. Õppetöö
Siht: Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad.
Eesmärk: Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides.
3. Liikmeskond
Siht: Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond.
Eesmärk: Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud.
4. Ühiskond
Siht: Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut.
Eesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondades partnerite esimene valik.
5. Organisatsioon
Siht: Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond. Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks.
Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuskava tegevused aastani 2020.
Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuskava tegevused aastani 2025.
1. Teadus- ja arendustegevus |
||
Siht: Rahvusvahelisel tasemel teadustöö | ||
Eesmärk: Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Rahvusvahelise koostöö suurendamine (ühisartiklid, rahvusvahelised seminarid, - konverentsid, loodusteaduslike kogude jt teadusandmete rahvusvaheline kättesaadavus "open data" (DOI numbrid, andmehaldusplaanid)) | Publikatsioonide arv akadeemilise töötaja koha kohta aastas | >1 (ülikooli keskmine) |
Edukuse tõstmiseks rahvusvaheliste projektikonkursside projektikirjutamise teenuse ostmise toetamine ja projektikirjutamise oskuste arendamine | Välisprojektide arv | Kasv 25% |
Alaeesmärk: Teadus- ja arendustegevuse tulu on suurenenud | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Rakendusuuringute tulemuste avaldamine ning koostöö tunnustamine ja väärtustamine Eesti ettevõtjate ja teadusasutustega | Teadus- ja arendustöö tekkepõhine tulu (kolme aasta keskmine) | Kasv algtasemest 25% |
Osalemine kõikides vastutusvaldkondades ülikoolide ja ettevõtete koostöös | Koostöö olemasolu | Iga vastutusvaldkond |
2. Õppetöö |
||
Siht: Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad | ||
Eesmärk: Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides | ||
Alaeesmärk: Haridus on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Õppekavade ajakohastamine tulevikutööd ja säästva arengu eesmärke silmas pidades | Üliõpilaste, lõpetajate, vilistlaste ja tööandjate rahulolu määr õppekavaga | Vähemalt 75% üliõpilastest, lõpetajatest, vilistlastest ja tööandjatest on rahul õppekavaga |
Õppetöös, sh iseseisev töö, kasutatavate õppe- ja hindamismeetodite mitmekesistamine ja õppijakesksemaks muutmine õppeaine ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks | Üliõpilaste rahulolu | Rahulolu õpetamise atraktiivsusega, iseseisva töö korraldusega vähemalt 4 punkti (5 punkti skaalal) |
Õppeainete õpiväljundite saavutamiseks digiõppemeetodite (e-õpe, paindõpe, põimõpe, veebiõpe) arendamine õppeainetes | Digiõppemeetodid on arendatud igale õppeainele | 100% |
Erialaainetesse üldainete integreerimisvõimaluste arendamine / üldmooduli ja erialamooduli õppeainete integreerimisvõimaluste loomine | Integreerimisvõimaluste kaardistamine ülikooli kõikides õppekavades | 100% |
Interdistsiplinaarsed õppeained | Vähemalt 50% võimalustest | |
Rahvusvahelise õpikeskkonna loomine ja üliõpilaste erialase inglise keele oskuse parendamine | Eestikeelsetel õppekavadel inglise keeles õppeaine | Igal õppekaval vähemalt üks kord õppeaja jooksul üks õppeaine ühe semestri vältel |
Õppekavade sisehindamissüsteemi rakendamine | Sisehindamise läbinud õppekavade osakaal | 100% |
Alaeesmärk: Doktoriõppe efektiivsus on vähemalt sama kõrge kui kolme efektiivsema Eesti ülikooli keskmine | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Doktorantidele nooremteaduri ametikoha ja õpetajate miinimumpalga suhtes vähemalt võrdse sissetuleku tagamine | Doktorandi-nooremteaduri kuusissetulek | Doktorandi kuusissetulek on suurem või võrdne õpetaja miinimumpalgaga |
Doktorantide läbiviidava õppetöökoormuse piiramine, et tagada paremad võimalused nominaalajaga kaitsmiseks | Õppekava nominaalkestusega (n+2) lõpetanud doktorantide osakaal | 40% (2019 oli 20,6%) |
Ettevõtlusdoktorantuuri arendamine | Ettevõtlusdoktorantide arv | Igal doktoriõppekaval vähemalt 1 ettevõtlusdoktorant |
3. Liikmeskond |
||
Siht: Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond | ||
Eesmärk: Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud | ||
Alameesmärk: Vastutusvaldkondade ja töörühmade juhid on rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja teadlased | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Palgareeglistiku loomine konkurentsivõimelise ja motiveeriva palgataseme tagamiseks | Keskmine palgatase ametikohtade lõikes | Nelja suurema avalikõiguslike ülikooli keskmine tase |
Akadeemilise järelkasvu poliitika kujundamine | Tenuurirajale sisenejate arv | ≥8 (2021-2025) |
Ülikool rahastab ETAGi uurimistoetuse taotlejaid, kes said hindamiskomisjonilt kõrge hinde, aga rahastust ei saanud | Rahastatud teadlaste/uurimisrühmade arv | ≥4 |
Alaeesmärk: Kõik töötajad on hõlmatud regulaarse ametialase enesetäiendusega | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Teaduskoostöö teadusasutustes ja ettevõtetes välismaal | Akadeemiliste töötajate arv | ≥90% tegevuskava kestel |
„Vaba semestri“ kasutamise töökorralduslik tagamine | Vaba semestrit kasutanud akadeemiliste töötajate arv aastas | ≥10% võrreldes eelneva aastaga |
Õppetöö kvaliteedi tagamiseks akadeemiliste töötajate toetamine nende karjääri edendamisel, sh enesetäiendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel | Akadeemilised töötajad osalevad pedagoogika-alastes ning juhendamise, sh doktorantide juhendamise, täienduskoolitustes | Vähemalt ühe korra atesteerimisperioodi jooksul |
Alameesmärk: Koostöövõimelisem liikmeskond | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Ülikooli liikmeskonna ühiste traditsioonide kujundamine ja hoidmine ning töötajate tunnustussüsteemi arendamine | Töötajate rahulolu määr |
≥ 80%
|
4. Ühiskond |
||
Siht: Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut | ||
Eesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondades partneritele esimene valik | ||
Alaeesmärk: Fookusvaldkondades elukestva õppe vajaduse katmine Eestis | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Avatud ülikooli teemade ringi laiendamine | Koolituste mitmekesisus | Koolitusteemasid on igast akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnast |
Töötavatele inimestele paremate õppimisvõimaluste loomiseks uute täiendusõppeprogrammide ja moodulite loomine, sh bio- ja ringmajandusega seotud moodulid ja digipädevused | Moodulite arv | Kasv 30% võrreldes 2020. a |
Koolitusel osalenute arv | ≥ 3000 | |
Toimunud koolituste arv | Kasv 30% võrreldes 2020. a | |
E-koolituste loomine | Pakutavate koolituste arv | Kasv 50% võrreldes 2020. a |
Alaeesmärk: Ettevõtluskoostöö suurenemine | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Teaduskoostöö teadusasutustes ja ettevõtetes välismaal | Meediakajastuste arv aastas | ≥ kui 2020. a |
Ülikool korraldab igas fookusvaldkonnas sektoriaalseminare ja konverentse | Ülikooliga koostööd tegevate ettevõtete arv | ≥30 |
Arvamusliidrite ja kõneisikute väljakujunemist toetavate meediakoolituste, avalike esinemiste ning koostöö arendamise koolituste korraldamine | Maineuuringud | Võrdlusnäitajad on paremad kui 2020. a |
Alameesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondade alaste avalike diskussioonide vedaja | ||
Tegevus | Mõõdik | Sihttase |
Teadliku ja organiseeritud koostöö loomine partneritega, osalemine otsustuskogude ja erialaliitude töös | Partnerite osakaal, kelle jaoks maaülikool on fookusvaldkondade lõikes esimene valik | ≥90% |
5. Organisatsioon |
||
Siht: Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond | ||
Eesmärk: Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks | ||
Tegevus | ||
Koostöö arendamine õppetoolide vahel, sh laborite ühiskasutusvõimaluste arendamine, koostööprojektide tegemine | ||
Fookusvaldkondade vahelise koostöövormi loomine | ||
Seminaride ja koostööürituste korraldamine biomajanduse, ringmajanduse ja rohemajandusega seotud tegevuste arendamiseks | ||
Akadeemilise struktuuri optimeerimine lähtuvalt riigi arengustrateegiatest ja fookusvaldkondlikest arenguvajadustest | ||
Ülikooli kvaliteedihindamise süsteemi arendamine ja rakendamine | ||
Eesmärk: Funktsionaalne ülikoolilinnak ja välibaasid. Ajakohastatud õppe- ja teadusinfrastruktuur | ||
Tegevus | ||
Linnaku ja välibaaside arendamine (välibaaside arenguplaan) · välispordi tegemise võimaluste loomine linnakus · puhkealade ning õppetöövälise aja kasutamiseks ning sotsiaalseks suhtluseks sobivate kohtade loomine · kaasaegse õppe ja töökeskkonna tagamine. Ruumid rühmatööde tegemiseks ja koosolemiseks |
||
Ühiste infosüsteemide rakendamiseks koostöö arendamine teiste ülikoolidega |
Arengukava elluviimine
Ülikooli arengukava on dokument, mille alusel töötatakse välja akadeemiliste struktuuriüksuste ja ülikooli asutuste arengukavad ja valdkondlikud strateegiad või tegevusplaanid lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks. Arengukava täitmist koordineerib teadusprorektor.
Igaks kalendriaastaks koostatakse strateegiliste valdkondade lõikes tegevusplaan, mis esitatakse koos ülikooli eelarvega ülikooli nõukogule kinnitamiseks. Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimise ja sihttasemete kohta antakse ülevaade ülikooli majandusaasta aruandes akadeemiliste struktuuriüksuste kaupa. Tegevusplaani täitmine kinnitatakse koos majandusaasta aruandega ülikooli nõukogus.
Arengukava lisa: SWOT-analüüs
Analüüsi tegemisel valiti võrdluseks maaülikoolile lähedase profiiliga ülikoolid: Sveriges lantbruksuniversitet, Helsingin yliopisto, Wageningen UR, Norges miljø- og biovitenskapelige universitet. Tugevuste ja nõrkuste leidmiseks võrreldi World University Rankings edetabelis kasutatavaid mõõdikuid ja selgitati välja need, mis põhjustavad olulisi erinevusi võrdlusülikoolide ja maaülikooli vahel. Väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi analüüsiti PESTEL (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, keskkonna ja juriidilised tegurid) raamistikus.
1. Tugevused
1.1. Võimekus erinevate biomajanduse valdkondade sidusaks ja väärtusahelapõhiseks käsitluseks.
2. Nõrkused
2.1. Keskpärasus (vähe tippe).
3. Võimalused
3.1. Rahvusvahelise turu ja finantseerimisvõimaluste olemasolu.
a) EL-i prioriteedid sobivad ülikooli profiiliga – bioteaduste eelisarendamine, säästlik energiamajandus.
b) Kolmandate riikide teadlased otsivad väljundit EL-is.
3.2. Ühiskonna stabiilsus ja usaldusväärne ning turvaline elukeskkond.
3.3. Avaliku ja erasektori nõudluse suurenemine teadustöö tulemuste järele.
4. Ohud
4.1. Riiklik poliitika.
a) Riiklik kõrghariduspoliitika ei võimalda suuremat erasektori kaasamist.
b) Teadus- ja arendustegevus on riiklikult alafinantseeritud ja projektipõhine.
4.2. Puudub teadus- ja arendustegevuse rahastuse võimekuse ja huviga erakapital.
4.3. Rahvastiku vähenemine.
4.4. Ebamõistlik konkurents Eesti ülikoolide vahel.
SWOT-analüüsi ja planeeritud tegevuste paremaks seostamiseks koostati strateegiate maatriks. Enamus kavandatud tegevusi on seotud nõrkuste vähendamisega kasutades võimalusi või vähendades ohte. Tugevuse puhul on tegemist potentsiaaliga, mis vajab lähitulevikus väljaarendamist.
Arengukava perioodi 2021-2025 eel viidi läbi uus SWOT analüüs, mille tulemusi arvestati arengukava tegevuskava 2021-2025 planeerimisel.
Arengukava täistekst .pdf versioonis
Tegevuskava 2016. aastaks .pdf versioonis
Tegevuskava 2017.aastaks .pdf versioonis