Eesti Maaülikooli arengukava

Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025

Eesti Maaülikooli akadeemiline keskus on koondunud Tähtvere linnakusse, ajakohastatud on uurimis- ja õppetööks vajalik taristu, tõusnud on teadustöö ja doktoriõppe kvaliteet. Ingliskeelsete õppekavade avamine, välisõppejõudude ja -teadurite ning vahetusüliõpilaste arvu suurenemine ning edu väliskoostööprojektide taotlemisel on loonud aluse ülikooli rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks. Järgneval perioodil on eesmärk pöörata rohkem tähelepanu ülikooli liikmeskonna arengu igakülgsele toetamisele, koostöö süvendamisele ülikooli fookusvaldkondade vahel ning ülikooli osatähtsuse suurendamisele ühiskonna ja majanduse arengu suunamisel. Demograafilised ja rahvastiku regionaalse paiknemise muutused, sisse- ja väljaränne suurendavad järgnevatel aastatel ülikooli turundustegevuste tähtsust.

 

Arengukava määrab kindlaks ülikooli strateegilised valdkonnad, kaugeleulatuvad sihid ja peamised eesmärgid aastani 2025. Alaeesmärgid, tegevused, mõõdikud ja sihttasemed strateegiliste valdkondade lõikes on esitatud aastani 2025.

 

Arengukava juhtmotiiv on ülikooli soov olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Ülikooli arengumootor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, millele tugineb õppetöö kõigil kõrghariduse astmetel, ja ühiskonna arengut soodustav tegevus oma vastutusvaldkondades. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana, kelle arengut toetab hästitoimiv organisatsioon ning head õpi- ja töökeskkonda pakkuv ülikoolilinnak.  

 

Arengukava keskendub ühiskonna teenimisele ja ülikooli konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö efektiivsuse tõstmisele ja ülikooli tugevuse – biomajanduse valdkondade väärtusahelapõhine käsitluse – arendamisele ja võimendamisele (joonis 1).

 

Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Ülikool arendab välja võimekuse käsitleda teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös erinevaid biomajanduse valdkondi piisava sidususega ja väärtusahelapõhiselt. Kirjeldatud võimekuse suurendamine parandab akadeemilise tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust, suurendab ülikooli rahvusvahelist nähtavust ja mõju ning ettevõtetega koostöös läbiviidavate rakendusuuringute, tootearenduse ja teadmussiirde mahtu.

 

Ülikool edendab kuude fookusvaldkonda – põllumajandus, keskkond, metsandus, toit ja tervis, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus – koondunud akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade koostööd ja suurendab töörühmade võimekust akadeemilistes struktuuriüksustes. Nii on võimalik õppe- ja teadusraha kasutamisel paremini arvestada töörühmast kui tervikust lähtuvate vajadustega, vähendada projektipõhisuse negatiivset mõju ning tõsta vastutusvaldkondade juhtide ja akadeemiliste töötajate vastutust teadus- ja arendustegevuse ja sellel tugineva õppetöö korraldamisel ning valdkondade seisundi, konkurentsivõime ja järjepidevuse tagamisel. Teadustöötajate kaasamine õppetöösse ja õppejõudude õppetöökoormuse optimeerimine loovad eelduse teadustöö mahu suurenemiseks – paraneb kraadiõppe efektiivsus ning teadlaste ja õppejõudude järelkasv, suureneb rahvusvahelistumine ning projektide taotlemise, täitmise ja teadmusteenuste pakkumise võime.

 

Eesti Maaülikool kujuneb atraktiivseks, populaarsete erialadega ülikooliks, kus on piisav teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning mille lõpetajatel on hea konkurentsivõime tööturul.

 

Joonis 1.  Eesti Maaülikooli arengusihid ja valdkondlikud seosed ülikooli tugevuse suurendamiseks


 

 

Missioon

Loome ja jagame teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.

Visioon

Maaülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool biomajanduse valdkonnas.

Põhiväärtused

Usaldusväärsus

Ülikool on oma tegevustes objektiivne, eetiline, aus, vastutustundlik, õiglane ja professionaalne. Ülikool hoolib oma üliõpilastest ja töötajatest ning hoolitseb akadeemilise järjepidevuse ja traditsioonide kestmise eest. Ülikool on säästliku ja loodushoidliku mõtteviisi kujundaja.

Akadeemiline vabadus

Ülikoolis on kõigil võimalus esitada oma seisukohti ja uurimistöö tulemusi vabana välistest piirangutest ja ettekirjutustest ning arendada parimal viisil teadmust ja teenida ühiskonda.

Avatus

Ülikool on avatud koostööle ja teadmiste edasiandmisele. Ülikool on võrdsete võimaluste, salliva õhkkonna ja sünergia looja ja hoidja.

Loovus

Ülikool on innovaatiline ja avatud uutele ideedele. Ülikool arendab akadeemilise pere ja üliõpilaste akadeemilise uudishimu toetamiseks loovat keskkonda.

Eesti keel ja kultuur

Ülikool väärtustab rahvuskultuuri säilimist ja arendamist, eesti teaduskeele loovat arendamist ja emakeelset ülikooliharidust. Ülikool annab kvaliteetse teadustöö ja haridusega ning ühiskonna teenimisega Eestimaa kestliku arengu heaks endast parima.

 

Strateegilised valdkonnad ning sihid ja eesmärgid aastani 2025

Ülikool on kavandanud kaugeleulatuvad sihid ja nende saavutamiseks vajalikud eesmärgid viies strateegilises valdkonnas.

1. Teadus- ja arendustegevus

Siht: Rahvusvahelisel tasemel teadustöö.

Eesmärk: Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse.

 

2. Õppetöö

Siht: Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad.

Eesmärk: Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides.

 

3. Liikmeskond

Siht: Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond.

Eesmärk: Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud.

 

4. Ühiskond

Siht: Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut.

Eesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondades partnerite esimene valik.

 

5. Organisatsioon

Siht: Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond. Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks.

 

Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuskava tegevused aastani 2020.

Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevuskava tegevused aastani 2025.

 

1. Teadus- ja arendustegevus

Siht: Rahvusvahelisel tasemel teadustöö
Eesmärk: Ülikool jõuab vähemalt ühte rahvusvaheliselt aktsepteeritud ülikoolide edetabelisse
Tegevus Mõõdik Sihttase
Rahvusvahelise koostöö suurendamine (ühisartiklid, rahvusvahelised seminarid, - konverentsid, loodusteaduslike kogude jt teadusandmete rahvusvaheline kättesaadavus "open data" (DOI numbrid, andmehaldusplaanid)) Publikatsioonide arv akadeemilise töötaja koha kohta aastas >1 (ülikooli keskmine)
Edukuse tõstmiseks rahvusvaheliste projektikonkursside projektikirjutamise teenuse ostmise toetamine ja projektikirjutamise oskuste arendamine Välisprojektide arv Kasv 25%
Alaeesmärk: Teadus- ja arendustegevuse tulu on suurenenud  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Rakendusuuringute tulemuste avaldamine ning koostöö tunnustamine ja väärtustamine Eesti ettevõtjate ja teadusasutustega Teadus- ja arendustöö tekkepõhine tulu (kolme aasta keskmine) Kasv algtasemest 25%
Osalemine kõikides vastutusvaldkondades ülikoolide ja ettevõtete koostöös Koostöö olemasolu Iga vastutusvaldkond

 

2. Õppetöö

Siht: Kõrgelt hinnatud ülikooliharidus, tööturul nõutud lõpetajad​
Eesmärk: Üliõpilaste ja vilistlaste rahulolu on vähemalt sama kõrge kui teistes Eesti ülikoolides
Alaeesmärk: Haridus on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud
Tegevus Mõõdik Sihttase
Õppekavade ajakohastamine tulevikutööd ja säästva arengu eesmärke silmas pidades Üliõpilaste, lõpetajate, vilistlaste ja tööandjate rahulolu määr õppekavaga Vähemalt 75% üliõpilastest, lõpetajatest, vilistlastest ja tööandjatest on rahul õppekavaga
Õppetöös, sh iseseisev töö, kasutatavate õppe- ja hindamismeetodite mitmekesistamine ja õppijakesksemaks muutmine õppeaine ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks Üliõpilaste rahulolu Rahulolu õpetamise atraktiivsusega, iseseisva töö korraldusega vähemalt 4 punkti (5 punkti skaalal)
Õppeainete õpiväljundite saavutamiseks digiõppemeetodite (e-õpe, paindõpe, põimõpe, veebiõpe) arendamine õppeainetes Digiõppemeetodid on arendatud igale õppeainele 100%
Erialaainetesse üldainete integreerimisvõimaluste arendamine / üldmooduli ja erialamooduli õppeainete integreerimisvõimaluste loomine Integreerimisvõimaluste kaardistamine ülikooli kõikides õppekavades 100%
Interdistsiplinaarsed õppeained Vähemalt 50% võimalustest
Rahvusvahelise õpikeskkonna loomine ja üliõpilaste erialase inglise keele oskuse parendamine Eestikeelsetel õppekavadel inglise keeles õppeaine Igal õppekaval vähemalt üks kord õppeaja jooksul üks õppeaine ühe semestri vältel
Õppekavade sisehindamissüsteemi rakendamine Sisehindamise läbinud õppekavade osakaal 100%
Alaeesmärk: Doktoriõppe efektiivsus on vähemalt sama kõrge kui kolme efektiivsema Eesti ülikooli keskmine  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Doktorantidele nooremteaduri ametikoha ja õpetajate miinimumpalga suhtes vähemalt võrdse sissetuleku tagamine Doktorandi-nooremteaduri kuusissetulek Doktorandi kuusissetulek on suurem või võrdne õpetaja miinimumpalgaga
Doktorantide läbiviidava õppetöökoormuse piiramine, et tagada paremad võimalused nominaalajaga kaitsmiseks Õppekava nominaalkestusega (n+2) lõpetanud doktorantide osakaal 40% (2019 oli 20,6%)
Ettevõtlusdoktorantuuri arendamine Ettevõtlusdoktorantide arv Igal doktoriõppekaval vähemalt 1 ettevõtlusdoktorant

 

3. Liikmeskond​

Siht: Arenev, motiveeritud ja ühtne liikmeskond​
Eesmärk: Motiveeritud ning pädevad üliõpilased ja töötajad, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased ja õppejõud
Alameesmärk: Vastutusvaldkondade ja töörühmade juhid on rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja teadlased
Tegevus Mõõdik Sihttase
Palgareeglistiku loomine konkurentsivõimelise ja motiveeriva palgataseme tagamiseks Keskmine palgatase ametikohtade lõikes Nelja suurema avalikõiguslike ülikooli keskmine tase
Akadeemilise järelkasvu poliitika kujundamine Tenuurirajale sisenejate arv ≥8 (2021-2025)
Ülikool rahastab ETAGi uurimistoetuse taotlejaid, kes said hindamiskomisjonilt kõrge hinde, aga rahastust ei saanud Rahastatud teadlaste/uurimisrühmade arv ≥4
Alaeesmärk: Kõik töötajad on hõlmatud regulaarse ametialase enesetäiendusega  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Teaduskoostöö teadusasutustes ja ettevõtetes välismaal Akadeemiliste töötajate arv ≥90% tegevuskava kestel
„Vaba semestri“ kasutamise töökorralduslik tagamine Vaba semestrit kasutanud akadeemiliste töötajate arv aastas ≥10% võrreldes eelneva aastaga
Õppetöö kvaliteedi tagamiseks akadeemiliste töötajate toetamine nende karjääri edendamisel, sh enesetäiendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel Akadeemilised töötajad osalevad pedagoogika-alastes ning juhendamise, sh doktorantide juhendamise, täienduskoolitustes Vähemalt ühe korra atesteerimisperioodi jooksul
Alameesmärk: Koostöövõimelisem liikmeskond  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Ülikooli liikmeskonna ühiste traditsioonide kujundamine ja hoidmine ning töötajate tunnustussüsteemi arendamine Töötajate rahulolu määr

≥ 80%

 

 

4. Ühiskond

Siht: Maaülikool on oma fookusvaldkondades arengu suunaja. Maaülikool toetab majanduse, kultuuri ja sotsiaalset arengut
Eesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondades partneritele esimene valik
Alaeesmärk: Fookusvaldkondades elukestva õppe vajaduse katmine Eestis
Tegevus Mõõdik Sihttase
Avatud ülikooli teemade ringi laiendamine Koolituste mitmekesisus Koolitusteemasid on igast akadeemilise tegevuse vastutusvaldkonnast
Töötavatele inimestele paremate õppimisvõimaluste loomiseks uute täiendusõppeprogrammide ja moodulite loomine, sh bio- ja ringmajandusega seotud moodulid ja digipädevused Moodulite arv Kasv 30% võrreldes 2020. a
Koolitusel osalenute arv ≥ 3000
Toimunud koolituste arv Kasv 30% võrreldes 2020. a
E-koolituste loomine Pakutavate koolituste arv Kasv 50% võrreldes 2020. a
Alaeesmärk: Ettevõtluskoostöö suurenemine  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Teaduskoostöö teadusasutustes ja ettevõtetes välismaal Meediakajastuste arv aastas ≥ kui 2020. a
Ülikool korraldab igas fookusvaldkonnas sektoriaalseminare ja konverentse Ülikooliga koostööd tegevate ettevõtete arv ≥30
Arvamusliidrite ja kõneisikute väljakujunemist toetavate meediakoolituste, avalike esinemiste ning koostöö arendamise koolituste korraldamine Maineuuringud Võrdlusnäitajad on paremad kui 2020. a
Alameesmärk: Ülikool on oma fookusvaldkondade alaste avalike diskussioonide vedaja  
Tegevus Mõõdik Sihttase
Teadliku ja organiseeritud koostöö loomine partneritega, osalemine otsustuskogude ja erialaliitude töös Partnerite osakaal, kelle jaoks maaülikool on fookusvaldkondade lõikes esimene valik ≥90%

 

5. Organisatsioon

Siht: Liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, tänapäevane ja atraktiivne õpi- ja töökeskkond
Eesmärk: Optimaalne akadeemiline struktuur ülikooli eesmärkide saavutamiseks
Tegevus
Koostöö arendamine õppetoolide vahel, sh laborite ühiskasutusvõimaluste arendamine, koostööprojektide tegemine
Fookusvaldkondade vahelise koostöövormi loomine
Seminaride ja koostööürituste korraldamine biomajanduse, ringmajanduse ja rohemajandusega seotud tegevuste arendamiseks
Akadeemilise struktuuri optimeerimine lähtuvalt riigi arengustrateegiatest ja fookusvaldkondlikest arenguvajadustest
Ülikooli kvaliteedihindamise süsteemi arendamine ja rakendamine
Eesmärk: Funktsionaalne ülikoolilinnak ja välibaasid. Ajakohastatud õppe- ja teadusinfrastruktuur
Tegevus

Linnaku ja välibaaside arendamine (välibaaside arenguplaan)

· välispordi tegemise võimaluste loomine linnakus

· puhkealade ning õppetöövälise aja kasutamiseks ning sotsiaalseks suhtluseks sobivate kohtade loomine

· kaasaegse õppe ja töökeskkonna tagamine. Ruumid rühmatööde tegemiseks ja koosolemiseks

Ühiste infosüsteemide rakendamiseks koostöö arendamine teiste ülikoolidega

 

Arengukava elluviimine

 

Ülikooli arengukava on dokument, mille alusel töötatakse välja akadeemiliste struktuuriüksuste ja ülikooli asutuste arengukavad ja valdkondlikud strateegiad või tegevusplaanid lühema ajavahemiku või kitsamate tegevusvaldkondade jaoks. Arengukava täitmist koordineerib teadusprorektor.

Igaks kalendriaastaks koostatakse strateegiliste valdkondade lõikes tegevusplaan, mis esitatakse koos ülikooli eelarvega ülikooli nõukogule kinnitamiseks. Sihtide ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimise ja sihttasemete kohta antakse ülevaade ülikooli majandusaasta aruandes akadeemiliste struktuuriüksuste kaupa. Tegevusplaani täitmine kinnitatakse koos majandusaasta aruandega ülikooli nõukogus.

 

Arengukava lisa: SWOT-analüüs

Analüüsi tegemisel valiti võrdluseks maaülikoolile lähedase profiiliga ülikoolid: Sveriges lantbruksuniversitet, Helsingin yliopisto, Wageningen UR, Norges miljø- og biovitenskapelige universitet. Tugevuste ja nõrkuste leidmiseks võrreldi World University Rankings edetabelis kasutatavaid mõõdikuid ja selgitati välja need, mis põhjustavad olulisi erinevusi võrdlusülikoolide ja maaülikooli vahel. Väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi analüüsiti PESTEL (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, keskkonna ja juriidilised tegurid) raamistikus.

 

1. Tugevused

1.1. Võimekus erinevate biomajanduse valdkondade sidusaks ja väärtusahelapõhiseks käsitluseks.

 

2. Nõrkused

2.1. Keskpärasus (vähe tippe).

 

3. Võimalused

3.1. Rahvusvahelise turu ja finantseerimisvõimaluste olemasolu.

a) EL-i prioriteedid sobivad ülikooli profiiliga – bioteaduste eelisarendamine, säästlik energiamajandus.

b) Kolmandate riikide teadlased otsivad väljundit EL-is.

3.2. Ühiskonna stabiilsus ja usaldusväärne ning turvaline elukeskkond.

3.3. Avaliku ja erasektori nõudluse suurenemine teadustöö tulemuste järele.

 

4. Ohud

4.1. Riiklik poliitika.

a) Riiklik kõrghariduspoliitika ei võimalda suuremat erasektori kaasamist.

b) Teadus- ja arendustegevus on riiklikult alafinantseeritud ja projektipõhine.

4.2. Puudub teadus- ja arendustegevuse rahastuse võimekuse ja huviga erakapital.

4.3. Rahvastiku vähenemine.

4.4. Ebamõistlik konkurents Eesti ülikoolide vahel.

 

SWOT-analüüsi ja planeeritud tegevuste paremaks seostamiseks koostati strateegiate maatriks. Enamus kavandatud tegevusi on seotud nõrkuste vähendamisega kasutades võimalusi või vähendades ohte. Tugevuse puhul on tegemist potentsiaaliga, mis vajab lähitulevikus väljaarendamist.

Arengukava perioodi 2021-2025 eel viidi läbi uus SWOT analüüs, mille tulemusi arvestati arengukava tegevuskava 2021-2025 planeerimisel.

SWOT analüüs 2021

Arengukava täistekst .pdf versioonis
Tegevuskava 2016. aastaks .pdf versioonis
Tegevuskava 2017.aastaks .pdf versioonis