Territoriaal-ruumiline arengukava
- Üldinfo
- Juhtimine
- Akadeemiline eetika
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- Avalik teave
- Roheline ülikool
- SA Joosep Tootsi Fond
- Baltic Agro stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Eesti Suurpõllumeeste Klubi stipendium
- Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Jõudluskontrolli stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- PetCity stipendium
- Raefondi preemia ja stipendium
- Reginett stipendium
- Riigi Kinnisvara AS stipendium
- Soutwestern Advantage stipendium
- Tallinna Vesi ALUSTAJA stipendium
- Tallinna Vesi EDASIPÜRGIJA stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- Vilistlaskogu stipendium
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
VASTU VÕETUD Eesti Maaülikooli nõukogu 26. oktoobri 2020 määrusega nr 1-5/5
Territoriaal-ruumiline arengukava
Vastu võetud Eesti Maaülikooli seaduse § 4 lõike 1 punkti 8 ja Eesti Maaülikooli põhikirja § 9 lõike 2 punkti 2 alusel.
1. Üldosa
Territoriaal-ruumiline arengukava aastani 2025 toetab ja täpsustab Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 ning on aluseks Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) kinnistute ja hoonete kasutusotstarbe määramiseks, investeeringute kavandamiseks ja võõrandamisotsuste tegemiseks.
Ülikooli eesmärk on arendada välja liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon ning tänapäevane, otstarbeka mahuga ja atraktiivne õpi- ning töökeskkond.
Ülikooli arengukava tegevuskava aastani 2025 näeb ette luua linnakus võimalused aktiivseks ja sisukaks õppetöövälise aja kasutamiseks ning sotsiaalse suhtlemise arendamiseks igas õppehoones.
Territoriaal-ruumilise arengu üldpõhimõtteks on sarnast infrastruktuuri vajavate struktuuriüksuste paiknemine samas hoones või hoonekompleksis, multifunktsionaalsus ning optimaalne ruumiressursi kasutamine.
Välibaaside arendamine toetab õppe- ja teadustööd ning ülikooli visiooni saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks biomajanduse valdkonnas.
Õppe- ja koosolekuruumide, sh auditooriumide ja arvutiklasside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks ning halduskulude optimeerimiseks täiendatakse üleülikoolilist ruumide broneerimise süsteemi ning luuakse koosolekuruumide, üldauditooriumide ja arvutiklasside nimistu, mille kasutamist ja ülalpidamiskulude katmist hakatakse korraldama keskselt.
Ülikoolile on vajalikud kinnistud ja hooned, mis võimaldavad välja arendada kompaktse ja kaasaegse ülikoolilinnaku Tartus Tähtvere linnaosas.
Ülikool võõrandab kinnistud või kinnistuosad, mis ei ole tarvilikud tema eesmärkide saavutamiseks ning kasutab saadud vahendeid ülikooli strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Kõikide ülikooli omandis ja kasutusvalduses olevate kinnistute ning korteriomandite andmed on määruse lisades 1–5.
Tartu linnas on ülikooli omandis 11 kinnistut kogupindalaga 312 671 m2 (lisa 1).
Tartu maakonnas (v.a Tartu linn) on omandis 17 kinnistut (sh 1 kinnistu hoonestusõiguse alusel) kogupindalaga 105 173 456 m2 (lisa 2). Sellest on rendile, kasutusvaldusse ja tasuta kasutusse antud 104 554 645 m2 (sh SA-le Järvselja Õppe- ja Katsemetskond 104 254 458 m2, OÜ-le Eerika Farm 300 187 m2). Lisaks eelnimetatututele valdab ülikool 12 kinnistut Tartu maakonnas kogupindalaga 1 221 000 m2 kasutusvalduse alusel. Viimati nimetatutest on 9 kinnistut kogupindalaga 1 019 800 m2 antud rendile OÜ-le Eerika Farm.
Viljandi maakonnas Mulgi vallas on ülikooli omandis 12 kinnistut kogupindalaga 2 788 615 m2, sellest on rendile antud 42 100 m2 (lisa 3).
Lääne maakonnas Lääneranna vallas on ülikooli omandis üks kinnistu pindalaga 644 762 m2 (lisa 4).
Ülikooli kinnistutel on kokku 108 hoonet, sh garaažid, hallid, hoidlad, kuurid jms.
Kahes omavalitsuses – Elva vallas ja Mulgi vallas – on ülikooli omanduses kokku 10 korteriomandit kogupindalaga 467,4 m2 (lisa 5). 10-st eluruumist 7 on asustatud üürnikega.
2. Ülikooli kinnistud ja hooned
2.1. Tartu linnas asuvad kinnistud ja hooned
2.1.1. Kinnistul nr 172503 Fr. R. Kreutzwaldi 1 // 1a on kaks hoonet.
2.1.1.1 Mõisahoones Fr. R. Kreutzwaldi 1 on suletud netopinda 1199 m2. Hoone on ehitatud 1901. aastal ja selle üldine seisukord on rahuldav, lähiajal aga vajab renoveerimist katus. Hoones paiknevad keelekeskus ja haldusteenistus.
Hoone arendatakse administratiivkeskuseks, kus hakkavad paiknema haldusteenistus, rahandusosakond, üliõpilasesindus ja keelekeskus. Hoone I korrusel paiknev saal ja selle kõrval asuvad ruumid renoveeritakse multifunktsionaalse ruumikasutuse põhimõttel.
2.1.1.2 Hoone Fr. R. Kreutzwaldi 1a (suletud netopind 5772 m2) on ülikooli peahoone ja üleülikooliline esindushoone. Hoone renoveeriti 2007. aastal.
Hoones asub aula koos fuajeega; hoones paiknevad rektoraat, teadus- ja arendusosakond, õppeosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, personaliosakond, majandus- ja sotsiaalinstituut, raamatukogu, ülikooli kantselei, arhiiv ja kohvik.
2.1.2. Kinnistul nr 4612303 Fr. R. Kreutzwaldi 3 asub ülikooli spordihoone, milles on suletud netopinda 4631 m2. Hoone valmis 2009. aastal. Kinnistul paiknevad spordirajatised ja parkla. Kinnistu on antud rendile MTÜ-le EMÜ Spordiklubi.
2.1.3. Kinnistul nr 4612103 Fr. R. Kreutzwaldi 3b on parkla ja esindus-haljasala.
2.1.4. Kinnistul nr 165703 Fr. R. Kreutzwaldi 5 paikneb nelja korpusega hoone. Suletud netopinda on kokku 19 558 m2, sh A korpuses 4 102 m2, B korpuses 3 085 m2, C korpuses 3 178 m2, D korpuses 9 193 m2. Kahekorruselise õppehoone A, B ja C korpused on valminud 1983. aastal ning D korpus 2012. aastal.
Hoones tegutsevad põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning metsandus- ja maaehitusinstituut. Hoone A, B ja C korpus on valdavalt remonditud ja uuendatud, teatud osa vajab veel kaasajastamist. Hoone katusele on võimalik rajada päikeseelektrijaam.
2.1.5. Kinnistul nr 4883503 Fr. R. Kreutzwaldi 5a hooneid ei ole, sellel asuvad parkla ning haljas- ja puhkeala. Kinnistu jääb ülikooli reservmaaks.
2.1.6. Kinnistul nr 170403 Fr. R. Kreutzwaldi 62 on hoone suletud netopinnaga 10 593 m2. Kahekorruseline 1992. aastal valminud ja 2005. aastal juurdeehituse saanud hoone on veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi käsutuses.
Hoone on osaliselt renoveeritud ning viidud vastavusse bioohutuse nõuetega.
Kinnistule tuleb koostada uus detailplaneering. Pärast detailplaneeringu kinnitamist alustatakse hoonele III korpuse projekteerimist ja ehitust, millega tagatakse teadus- ja õppetööks ning teenuste osutamiseks vajalikud tingimused ja ruumiressurss. Uue ruumiprogrammiga lahendatakse vesiviljeluse, loomageneetika ja tõuaretuse ning söötmisteadusega seotud üksuste ümberpaigutamine hoonetest Fr. R. Kreutzwaldi 46 ja 46a ja luuakse tingimused kliiniku efektiivsemaks toimimiseks. Kinnistule rajatakse katseloomade (piimaveised, lambad, sead, küülikud, kanad) pidamise kompleks koos vajalike abihoonete ja -ruumidega. Metsloomade ja lindude raviks rajatakse kinnistule väliaedikud ja hooned.
Hoone lähedusse rajatakse parkla, sh kaetud rattaparkla. Suurloomakliiniku poolne ala piiratakse piirdeaiaga.
Hoone katusele on võimalik rajada päikeseelektrijaam.
2.1.7. Kinnistu nr 4635903 Fr. R. Kreutzwaldi 62c ja 62d jääb ülikoolilinnaku arendamise reservmaaks.
2.1.8. Kinnistu nr 165903 Fr. R. Kreutzwaldi 56 koosneb 8 katastriüksusest, hoonestuse moodustavad üheksa korpusega õppe- ja majandushoone (suletud netopind kokku 18 846 m2),
2 kuuri ja 4 halli.
2.1.8.1 Fr. R. Kreutzwaldi 56/1 on renoveeritud 2014. aastal (suletud netopind 6029 m2). Korpuses töötab tehnikainstituut, siia on koondunud tehnika ja tehnoloogiaga seotud õppetoolid, samuti tegutseb siin avatud ülikool. Perspektiivis paigutub korpusesse ka keelekeskus.
2.1.8.2 Fr. R. Kreutzwaldi 56/2 on tehnikainstituudi laborite korpus. Korpuse suletud netopind on 2510 m2. Korpus renoveeriti 2011. aastal.
2.1.8.3 Fr. R. Kreutzwaldi 56/3 (suletud netopind 4226 m2) ja 56/5 (suletud netopind 1522 m2) on renoveeritud aastatel 2017–2019 toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia ning toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolidele. Renoveerimist jätkatakse pärast rahandusosakonna väljakolimist. Rahandusosakonna ruumid kohandatakse maastikuarhitektuuri õppetoolile. Hoonest Fr. R. Kreutzwaldi 62 ümberpaigutuva toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli koosseisu kuuluva keemiaüksuse jaoks renoveeritakse maastikuarhitektuuri poolt vabanevad ruumid. Hoone II korrusel ehitatakse välja nõuetekohane ventilatsioon.
2.1.8.4 Fr. R. Kreutzwaldi 56/4 on renoveeritud 2012. aastal, suletud netopinda 2288 m2. Korpuses on vesiehituse, puidutöötlemise ja ehitusmaterjalide katselaborid. Perspektiivis tehakse osaline ümberehitus, et suurendada puidutehnoloogia laborite mahtu.
2.1.8.5 Korpust Fr. R. Kreutzwaldi 56/6 (suletud netopind 1 323 m2) ei ole renoveeritud. Selles paiknevad haldusteenistuse ruumid – garaažid, töötoad, ladu, töökoda jms.
2.1.8.6 Hoone Fr. R. Kreutzwaldi 56 korpuste 7, 8, 9 suletud netopind on kokku 948 m2, need jäävad rendipindadeks tehnika ja tehnoloogiaga seotud organisatsioonidele ja äriühingutele.
2.1.8.7 Kinnistu Fr. R. Kreutzwaldi 56 katastriüksused Fr. R. Kreutzwaldi 56 ja 56a, millel paikneb punktides 2.1.8.1–2.1.8.6 kirjeldatud õppe- ja majandushoone, on ülikooli põhitegevuseks vajalikud. Kinnistu koosseisu kuuluvad maaüksused Fr. R. Kreutzwaldi 56g kuuridega, Fr. R. Kreutzwaldi 56b, 56c, 56d ja 56e hallidega ning hoonestamata Fr. R. Kreutzwaldi 56f ülikoolile vajalikud ei ole ning kuuluvad võõrandamisele.
2.1.9. Kinnistul nr 172403 Fr. R. Kreutzwaldi 52 // F. Tuglase 7 paikneb kaks ühiselamut ja alajaam.
Ühiselamu "Torn" (suletud netopind 8334 m2) on valminud 1977. aastal ja renoveeritud 2005. aastal. Hoones paiknevad ka Torni Hostel OÜ ja üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse jaoks planeeritakse remontida uued ruumid hoonesse Fr. R. Kreutzwaldi 1 (mõisamaja).
Ühiselamu "Betton" (suletud netopind 6970 m2) on valminud 1965. aastal ja renoveeritud 2003. aastal.
Ühiselamud on konstruktsioonilt heas seisukorras; kaasajastamist vajab ventilatsioon, aknad ja tuletõrjesignalisatsioon. Ümberehitust vajab Torni peasissekäik ja fuajee. Kinnistul paikneb Tartu linna rattaringluse parkla.
Ühiselamute haldamine antakse perspektiivis üle OÜ-le Torni Hostel.
2.1.10. Kinnistul nr 4114303 Veski 4 // Veski 4a asuvad K. E. von Baeri majamuuseum ja elamu. Majamuuseumi hoones on üldpinda 748 m², sellest on rendile antud 339 m2. Katusekorrusega puithoone on valminud 1860. aastal ja see on muinsuskaitse all. Ruumides kasutatud viimistlusmaterjalid vastavad hoone ehitamise ajastule ning nende seisukord on hea.
Hoones paiknevad teadusajalooliste uuringutega seotud struktuuriüksused. Hoone ei ole ülikooli põhitegevuseks vajalik.
Kolme eluruumiga elamus Veski 4a on üldpinda 274 m², korteriomandeid ei ole moodustatud. Elamu vajab renoveerimist, sh akende vahetamine, fassaad ja elektripaigaldis.
Kinnistu Veski 4 kohandatakse perspektiivis ümber majutusüksuseks ja haldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel.
2.1.11. Kinnistul nr 208903 Fr. R. Kreutzwaldi 46 // 46a asub kaks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi käsutuses olevat laborihoonet. Kolmekorruselises hoones on suletud netopinda 1 592 m2 ja kahekorruselises laborihoones 489 m2. Kinnistu on vajalik kuni Fr. R. Kreutzwaldi 62 III korpuse valmimiseni, pärast instituudi üksuste väljakolimist (p 2.1.6) kinnistu võõrandatakse.
2.2. Ülikooli õppe- ja teadustegevuse baasidena kasutatavad kinnistud ja hooned
2.2.1. Kinnistutel nr 2704204 (Limnoloogiajaama 1) ja 2704304 (Limnoloogiajaama 2) Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas asub limnoloogiakeskus. Limnoloogiakeskuses tehakse limnoloogia- ja kalandusalast teadustööd ning keskus on üliõpilaste praktikabaas. 2006. aastal avati Võrtsjärve järvemuuseum. Hoone on renoveeritud 2013. aastal, üldpinda on 1 489,6 m2, sellest limnoloogiakeskuse peahoone üldpind 959,7 m2 ja järvemuuseum 529,9 m2.
Mõlemal kinnistul on maa-alasid, mis pole ülikooli tegevusega seotud ning kuuluvad lahtikruntimisele ja otsustuskorras võõrandamisele: üldkasutatav tee, elanike aiamaad kinnistul Limnoloogia tee 2 ja korterelamute läheduses asuvad kuurid kinnistul Limnoloogia tee 1. Tee ja aiamaad võõrandatakse otsustuskorras tasuta omavalitsusele, kuurid otsustuskorras tasu eest korteriühistule.
Muud mittevajalikud alad nimetatud kinnistutel krunditakse lahti ja võõrandatakse enampakkumise teel.
Kinnistul Limnoloogiajaama 1 paiknevat muuli tugevdatakse ning parkla remonditakse. Vehendi külas on ülikoolil 7 korteriomandit:
- Limnoloogia tee 2/2-2, kasutuses üürilepingu alusel,
- Limnoloogia tee 2/2-4, kasutuses üürilepingu alusel,
- Limnoloogia tee 9/2-1, kasutatakse üliõpilaste majutamisel,
- Limnoloogia tee 9/2-4, kasutatakse üliõpilaste majutamisel,
- Limnoloogia tee 9/2-7, kasutuses üürilepingu alusel, Limnoloogia tee 9/3-2, üürileping lõpeb 31.12.2020, Limnoloogia tee 9/3-3, kasutuses üürilepingu alusel.
Üliõpilaste majutusega seotud korterite haldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel. Ülejäänud
korteriomandid võõrandatakse.
2.2.2. Kinnistul nr 2183704 Tartu maakonnas Tartu linnas Rõhu külas asub Rõhu aiandusliku ja taimekasvatusliku uurimistöö katsekeskus, mis on üliõpilaste praktikabaas.
Kinnistule ehitatakse vastavalt Rõhu Katsekeskuse maa-ala kehtivale detailplaneeringule tehnika hoiustamiseks plats suurusega kuni 1870 m2, millele paigaldatakse tenthall suurusega kuni 700 m2 koos remondi- ja aiasaaduste jahutusruumiga. Renoveeritakse sissesõidutee, rajatakse kinnistule uus värav koos läbipääsusüsteemiga. Vajalikud on uus puurkaev ja pumbajaam.
Tehnika hooldus- ja remondiruumi valmimisel võõrandatakse maaüksus Aiakaare tee 5, millel paikneb vananenud garaaž-katlamaja.
2.2.3. Viljandi maakonnas Mulgi vallas Pollis ja lähiümbruses asuvad kinnistud nr 2358039 (Morna-Liivaku), 2358139 (Põllutöökooli), 2360439 (Kaubi-Pille), 2363639 (Morna-Putniku), 2363539 (Polli Põllutöökooli III), 2363739 (Morna Riigitalu), 2379139 (Polli Instituut), 2379239 (Polli vasikalaut), 2379339 (Polli Õunahoidla), 2682039 (Polli Autogaraaž), 3089539 (Juksiaia), 3089439 (Polli Põllutöökooli II).
Polli Aiandusuuringute Keskus on puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretuse ning tootearenduse keskus ja üliõpilaste praktikabaas.
Võimalusel omandab ülikool kinnistuga 2358139 piirnevat maad, mis liidaks kinnistute 2360439 ja 2358139 haritava maa tervikuks.
Pollis asuvad Polli Aiandusuuringute Keskus ja Polli Kompetentsikeskus. Polli Kompetentsikeskuse hoone renoveeriti 2013. a, hoone pindala 1 519,4 m2.
Peahoonele kavandatakse perspektiivis juurdeehitust praktikantide ühiselamu ja kontoriruumide jaoks. Hoone katusele on võimalik paigaldada päikeseelektrijaam.
Õunahoidla/säilitustehnoloogiate arenduskeskus on ehitatud 2008. aastal, hoone pindala on 2604 m2. Hoones jätkatakse 2019. aastal alustatud küttesüsteemi rekonstrueerimist ning soojustatakse hoone katus. Hoone katusele on võimalik paigaldada päikeseelektrijaam. Sisustatakse puuviljade ja marjade koekultuuri labor ja hoiuruumid, et jätkata Eesti Taimekasvatuse Instituudi Saku laborites läbiviidud katseid ja säilitada kollektsioon.
Õunahoidlaga piirnevale kinnistule nr 2379339 (katastriüksus 60001:001:0110) rajatakse taimede aklimatiseerimiseks vajalik sektsioneeritud teadusuuringute kasvuhoone.
Kinnistule 2682039 (Polli Autogaraaž) pindalaga 0,2682 ha rajatakse nõuetele vastav komposteerimisväljak.
Polli Põllutöökooli II ja Polli Õunahoidla kinnistutel olevad vanad hooned lammutatakse ja sellele rajatakse parkla aiakülastuste korraldamiseks. Parklasse paigaldatakse müügipaviljon.
Mittevajalikud Morna-Putniku ja Morna-Liivaku kinnistud võõrandatakse.
Ülikoolil on Pollis 3 korteriomandit: reg osa nr 2770839 Longi tee 7-5, reg osa nr 2771939 Longi tee 7-16, reg osa nr 3023039 Longi tee 9-5. Kaks esimest on üürile antud ülikooli töötajatele. Korterite Longi tee 7-16 ja Longi tee 7-5 haldamine antakse üle OÜ Torni Hostel. Eluruum Longi tee 9-5 võõrandatakse.
2.2.4. Kinnistul nr 1770532 Lääne maakonnas, Lääneranna vallas asub Puhtu välibaas. See on teadusliku uurimistöö keskus botaanikutele, zooloogidele, ornitoloogidele jt ning üliõpilaste praktikabaas, mh loodusturismi erialal.
Osa kinnistust – endine Puhtu mõis – ei ole õppe- ja teadustegevuseks vajalik, mistõttu on see lahti krunditud (Puhtumõisa maaüksus, 4571 m2) ja võõrandatakse avaliku enampakkumise teel. Puhtu peahoone (ornitoloogiajaam) vajab perspektiivis renoveerimist.
2.2.5 Tartu maakonnas Kastre vallas asuvad kinnistud: registriosa nr 1559704 (SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond), nr 1559904 (SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond), 4684804 (Labori), nr 2072104 (Alajaama) ja nr 2072204 (Jahilossi).
Sihtasutusele Järvselja Õppe- ja Katsemetskond kasutusvaldusse ja tasuta kasutusse antud Järvselja Metskond 5 ja Järvselja Metskond 6 ning Jahilossi kinnistud ja neil asuvad hooned on
vajalikud metsandusliku õppe- ja teadustöö läbiviimiseks ning mitmete erialade üliõpilaste õppepraktika baasina.
2.2.5.1 Jätkusuutliku ja kvaliteetse töö tagamiseks vajab Järvselja investeeringuid. Lahendamist ootavad sooja- ja veevarustus, kanalisatsioon, hoonete remont ja üliõpilaste toitlustamine.
2.2.5.1.1 Ühiselamutes aadressiga Järvselja metskond 5/8, 5/2, 5/3 ja 5/5 on 60 majutuskohta. Hooned ja sisustus vajavad hooldusremonti ja väljavahetamist (sanitaarsõlmede amortiseerunud osad, siseuksed ja mööbel, sh voodid, lauad, toolid, külmkapid, elektripliidid jms), kuid lähitulevikus seda otstarbekas teostada ei ole.
Ühiselamus aadressil Järvselja metskond 5/6 on 5 tuba kokku 50 magamiskohaga, 2 kuivkäimlat ja duširuum. Hooned on amortiseerunud, perspektiivis lähevad need lammutamisele.
2.2.5.1.2 Raamatukoguhoone aadressil Järvselja metskond 5/4 vajab rekonstrueerimist, kuid lähitulevikus seda ei teostata.
2.2.5.1.3 Metskonna kontor aadressil Järvselja metskond 5/7 vajab rekonstrueerimist. Ümberehituse käigus on võimalik välja ehitada õppeklass ja rajada kuni 20 majutuskohta. Lähitulevikus rekonstrueerimist ei teostata, kuna hoone kasutuskoormus on väike.
2.2.5.1.4 Külalistemajas-sööklas aadressil Järvselja metskond 6 on 46 majutuskohta. Hoone maht ja ehituslik seisukord on käesoleval ajal optimaalseimad Järvselja hoonetest majutuse tarvis renoveerimiseks, mistõttu kujundatakse sellest lähiaastatel välja kaasaegne nõuetekohane majutuskeskus. Hoone taha haljasalale paigaldatakse külalismajad (kuni 60 voodikohta).
2.2.5.1.5 Jahilossis on kasulikku pinda 580 m2 ja 28 majutuskohta. Hoone vajab hooldusremonti, selle katus korrastamist, küttesüsteem ja põrandad uuendamist, inventar ning uksed vahetamist.
2.2.5.1.6 Olemasolev vee- ja kanalisatsioonisüsteem antakse üle kohalikule omavalitsusele.
2.2.5.2 Labori kinnistul on 2037. aastani kehtiv hoonestusõigus Tartu ülikooli kasuks. See on antud metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi FAHM tegemiseks ning tagab ülikoolide teaduritele ja üliõpilastele töö- ja uurimistingimused ning võimaldab rahvusvahelist koostööd.
2.2.5.3 Alajaama kinnistul (pindala 150 m2) asub Eesti Energia kontsernile kuuluv Järvselja 10/0,4 kV alajaam. Kinnistu ei ole ülikooli eesmärkide saavutamiseks vajalik ning võõrandatakse.
2.2.5 Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad kinnistud registriosa numbriga nr 590904 (Tõnissoni maja, Õssu küla), nr 591904 (Eerika tee 11a ja 15 ning Erika-Kandiküla kergtee L1, Õssu küla), nr 1509804 (Uusaia, Õssu küla), nr 1509904 (Eerike, Õssu küla), nr 1710104 (Katseaia, Õssu küla), nr 2470804 (Rohumaade Katsejaam, Õssu küla).
Kinnistute kasutus ja perspektiiv:
2.2.5.1 Tõnissoni maja kasutavad mahekeskus ja Rõhu katsepunkt.
Hoone vajab renoveerimist, sh välisfassaad, vundament, küttesüsteem ja ventilatsioon. Nõuetekohase vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks tuleks teostada liitumine AS-ga Tartu Veevärk.
Kuna ülikool ei vaja oma tegevuseks kogu hoonet, ei ole selle renoveerimine lähituleviku kavas.
2.2.5.2 Maaüksustel Eerika tee 11a ja Eerika tee 15 asuvad põllutehnika hallid/angaarid ja kuivati. Angaarid vajavad uut väliskatet, kuivati amortiseerunud eterniitkatus tuleb välja vahetada. Eerika tee 11a asuv kuivati hoone (ehituse alune pind ca 355 m2) ehitatakse ümber välilaboriks. Välilaboris on ruumid teravilja käitlemiseks, olmeblokk ja ruumid kemikaalide käitlemiseks.
Erika-Kandiküla kergtee L1 on lahti krunditud kavandatava kergliiklustee tarvis ning kuulub eesmärgipärasele võõrandamisele.
2.2.5.3 Uusaia, Katseaia ja Eerike kinnistuid kasutab põllumajandus- ja keskkonnainstituut õppe- ja teadustegevuseks.
2.2.5.4 Rohumaade Katsejaama kinnistul asuv hoone ja suur osa kinnistust on käesoleval ajal kasutuseta. Kinnistul paikneb pikaajaline mitteteisaldatav mullatekke põldkatse, mistõttu kinnistu on ülikooli põhitegevuseks vajalik.
2.2.5.5 Tartu maakonnas Kambja vallas Uhti külas ja Tartu linnas Rõhu külas asuvad ülikooli kasutusvaldusse antud kinnistud registriosa numbriga 4406404 (Hirve) ja nr 4406704 (Rooste), mida kasutab põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsepunkt.
2.2.5.6 Tartu maakonnas Tartu linnas Rahinge külas asub ülikoolile kasutusvaldusse antud kinnistu registriosa numbriga 4246704 (Kohu), mida metsandus- ja maaehitusinstituut kasutab metsandusliku teadus- ja õppetööks vajalike tegevuste, sh raied, katseruutude märgistamine, mullakaeved, mõõtmised jms ning katsetööde läbiviimiseks. Ülikooli kasutuses on 10270 m2.
2.2.6 Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi, ülikooli ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ühiste kavatsuste protokollist (18.12.2007) lähtuvalt rekonstrueeritud ja ülikoolile hoonestusõiguse alusel valdusesse antud kinnistul registriosa numbriga 4170704 asukohaga Tartu maakond, Märja alevik, Aretuse 6 asub katsefarm, mille tegevust korraldab Eerika Farm OÜ. Katsefarm on asutatud veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppe- ja teadustöö läbiviimiseks.
Kinnistu omanik on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, kes on sellele 36 aastaks seadnud hoonestusõiguse ülikooli kasuks (alates 28.03.2008).
Ülikool on andnud kinnistu rendile Eerika Farm OÜ-le (kuni 01.04.2024).
2008. aastal valminud veisekasvatuse katsefarm on ainus loomakasvatuse katsefarm Eestis. See on loomaarstiõppe üliõpilaste suurloomade kliinilise praktika ja põllumajanduserialade üliõpilaste loomakasvatuse praktika baas ja veiste söötmise, reproduktsiooni ja tervise alaste teadusuuringute baas ning täienduskoolituskeskus. Katsefarm vajab osaliselt renoveerimist ja kaasajastamist, vastamaks keskkonna, bioohutuse ja loomade heaolu kasvavatele nõuetele ning pakkumaks rohkem ühiskonnale suunatud teenuseid.
2.3. Sööda tootmiseks kasutatavad kinnistud
2.3.1 Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad ülikooli omanduses olevad kinnistud registriosa numbriga 221304 (Savikoja, Räni alevik) ja nr 1509604 (Eerika, Õssu küla). Kinnistud on antud rendile Eerika Farm OÜ-le (Märja farm).
2.3.2 Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad ülikoolile kasutusvaldusse antud kinnistud registriosa numbriga 4406304 (Paulsoni), nr 4406504 (Kuuseokka), nr 4406604 (Kuusekäbi), nr 4449904 (Loko), nr 4450004 (Kannuse) ja nr 4450104 (Ojaheina) ning Nõo vallas kinnistud registriosa numbriga 4450404 (Kriivu), nr 4450504 (Metsaniidu) ja nr 4450304 (Siilu). Kinnistud on antud rendile Eerika Farm OÜ-le (Märja farm).
3. Määruse jõustumine
3.1. Tunnistada kehtetuks ülikooli nõukogu 22. detsember 2016. a määrus nr 1-5/17
„Territoriaal-ruumiline arengukava“.
3.2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.