VASTU VÕETUD Eesti Maaülikooli nõukogu 29. novembri 2024 määrusega nr 1-5/2

 

 

Territoriaal-ruumiline arengukava

 

 

Vastu võetud Eesti Maaülikooli seaduse § 4 lõike 1 punkti 8 ja Eesti Maaülikooli põhikirja § 9 lõike 2 punkti 2 alusel. 

 

1.Üldosa  

Territoriaal-ruumiline arengukava toetab ja täpsustab Eesti Maaülikooli arengukava aastani 2025 ning on Eesti Maaülikooli (edaspidi: ülikool) kinnistute ja hoonete kasutusotstarbe määramise, investeeringute kavandamise ja võõrandamisotsuste tegemise aluseks.

 

Ülikooli 2025. aastaks seatud eesmärk on arendada välja liikmeskonna põhitegevusi toetav organisatsioon, kus on tänapäevane ning otstarbeka mahuga atraktiivne õpi- ja töökeskkond. Selleks tuleb ülikooli õppehoonetes ja välialal parendada kaasaegseks õppetegevuseks ja õppetöövälise aja kasutamiseks ning sotsiaalse suhtlemise arendamiseks vajalikku taristut.

 

Territoriaal-ruumilise arengu põhimõteteks on sarnast infrastruktuuri vajavate struktuuriüksuste paigutumine samasse hoonesse või hoonekompleksi, multifunktsionaalsus ning ruumiressursi optimaalne kasutamine. Ülikooli linnaku terviklikkuse säilitamine, sidususe arendamine ning tähistamine ja tutvustamine peab olema tagatud.

 

Ülikool võõrandab kinnistud või kinnistuosad, mis ei ole tarvilikud tema eesmärkide saavutamiseks ning kasutab saadud vahendeid ülikooli strateegiliste eesmärkide rahastamisel, kuid eeskätt kompaktse ja kaasaegse ülikoolilinnaku arendamiseks ning välibaaside haldamise parendamiseks.

 

Prioriteetideks on ülikooli hoonete energiatõhususe parendamine, sh energiavajaduse kompenseerimiseks taastuvenergialahenduste kasutuselevõtmine, veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudi õppe- ja teadusloomebaasi kaasajastamine ja väljaehitamine, mõisamaja renoveerimine, linnakus rohetehnoloogiate kvartali arendamine ja elektriautode laadimispunktide rajamine.

 

Ülikooli välibaaside arendamine toetab õppe- ja teadustööd ning ülikooli visiooni saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks biomajanduse valdkonnas. Prioriteediks on majutusvõimaluste parendamine, ühiskasutuse suurendamine ning lähestikku paiknevate üksuste maakasutuse ning haldamise optimeerimine.

 

2.Ülikooli kinnistud ja hooned

Ülikooli kinnistutel asub kokku 105 hoonet, sh garaažid, hallid, hoidlad jms.

 

Tartu linnas on ülikooli omandis 11 kinnistut kogupindalaga 312 672 m².

Ülikooli põhitegevuseks on vajalik täiendav maaressurss, eelkõige söödatootmiseks, ligipääsude tagamiseks ning välibaaside arendamiseks.

Metsandusliku keskkonnateabe valdkonnas oma eesmärkide täitmiseks ja ühiskonna tasakaalustatud arengu toetamiseks vajab ülikool looduskaitseliste piirangutega metsa- ja põllumaa asendamiseks täiendavalt arvestuslikult 500 ha ilma looduskaitseliste piiranguteta maad, millest 450 ha moodustab metsamaa ja 50 ha põllumaa. Veterinaarmeditsiini õppe- ja teadustöö optimaalseks korraldamiseks vajab ülikool juurde arvestuslikult 280 ha söödatootmiseks sobivat maad. Kasvava nõudluse rahuldamiseks kodumaise toodangu järele, tootmispotentsiaaliga kultuuride kasvatustehnoloogiate arendamiseks ja sordivõrdluskatsete alade laiendamiseks on vajalik arvestuslikult 250 ha suurune täiendav maaressurss.

 

2.1.Tartu linnas asuvad kinnistud ja hooned

2.1.1. Kinnistul nr 172503 F. R. Kreutzwaldi 1 // 1a on kaks hoonet – peahoone ja mõisamaja.

2.1.1.1. Mõisamajas, aadressil F. R. Kreutzwaldi 1 on suletud netopinda 1199 m². Hoone on ehitatud 1901. aastal ja selle renoveerimisega on alustatud. Teostatud on renoveerimistööde eelne lammutus, täpsustunud on hoone konstruktiivne seisukord ja on olemas sisend täiendavateks projekteerimistöödeks.

Hoone renoveeritakse ülikooli esindushooneks, kus hakkavad paiknema rektoraat, üliõpilasesindus ning ülikooli esindustegevusega seotud üksused. Hoone I korrusel paiknev saal koos kõrvalruumidega renoveeritakse multifunktsionaalse ruumikasutuse põhimõttel eesmärgiga suurendada konverentsikorralduse võimalusi ning toetada õppetegevust.

 

2.1.1.2. Peahoones, aadressil F. R. Kreutzwaldi 1a on suletud netopinda 5772 m² ning see täidab esmajärjekorras esindusülesannet. Hoone on renoveeritud 2007. aastal, kuid energiatõhusus vajab lähiaastatel parendamist. Renoveeritud mõisamaja esindushoonena kasutuselevõtmisel on tänasesse peahoonesse kavas paigutada tugistruktuuriüksused, vabastades õppe- ja teadustegevuseks vajalikud hooned eesmärgipäraseks kasutuseks.

 

2.1.2. Kinnistul nr 4612303 F. R. Kreutzwaldi 3 asub ülikooli spordihoone, milles on suletud netopinda 4631 m². Hoone valmis 2009. aastal. Kinnistul paiknevad spordirajatised ja parkla. Kinnistu on antud rendile MTÜ-le EMÜ Spordiklubi. Hoone energiatõhususe parendamiseks rajatakse päikeseelektrijaam koos salvestussüsteemiga.

 

2.1.3. Kinnistul nr 4612103 F. R. Kreutzwaldi 3b on parkla ja tänavapoolne haljasala, mille otstarvet ei ole lähitulevikus plaanis muuta.

2.1.4. Kinnistul nr 165703 F. R. Kreutzwaldi 5 paikneb nelja korpusega (ABCD) hoone. A, B ja C korpused moodustavad Metsamaja, D korpuses paikneb Taastuvate loodusvarade teaduskeskus. Hoones tegutsevad põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning metsanduse ja inseneeria instituut. Suletud netopinda on kokku 19 558 m², sh A korpuses 4 102 m², B korpuses 3 085 m², C korpuses 3 178 m², D korpuses 9 193 m². Hoone A, B ja C korpus on ehitatud 1983. aastal ning need on valdavalt remonditud ja uuendatud. Vaja on lisaks kaasajastada ventilatsioon, renoveerida katus ning lahendada üliõpilaste olme- ja abiruumide vajadus. D korpus on valminud 2012. aastal. Hoone energiatõhususe parendamiseks rajatakse päikeseelektrijaam koos salvestussüsteemiga. Päästetehnika ligipääsu tagamiseks ja teaduslaborite teenindamiseks rajatakse tagumine juurdesõidutee.

2.1.5. Kinnistul nr 4883503 F. R. Kreutzwaldi 5a asuvad parkla ning haljas- ja puhkeala, mille otstarvet ei ole lähitulevikus plaanis muuta.

Koostöös Tartu linnaga koostatakse kinnistute F. R. Kreutzwaldi 1, 3, 3b, 5 ja 5a dendropargi maa-ala maastikuplaneerimise projekt (Maaülikooli ja Tartu linna koostööleping 12.10.2021 nr 1-17.RR/ 7).

2.1.6. Kinnistul nr 170403 F. R. Kreutzwaldi 62 paikneb kolme korpusega (A, B ja loomakliinik) hoone suletud netopinnaga 10 593 m². Kahekorruseline 1992. aastal valminud ja 2005. aastal juurdeehituse saanud hoone on veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi käsutuses. Hoone on osaliselt renoveeritud, et tagada vastavus bioohutuse nõuetele.

Kinnistule kehtestati 2023. aastal uus detailplaneering ning viiakse läbi arhitektuurikonkurss. Konkursi tulemusena väljavalitud lahendus saab olema aluseks projekteerimisele ja ehitusele, eesmärgiga tagada teadus- ja õppetööks ning kaasnevate teenuste osutamiseks vajalikud tingimused ja ruumiressurss, sh lahendatakse loomageneetika, tõuaretuse ja söötmisteadusega seotud üksuste ümberpaigutamine hoonetest F. R. Kreutzwaldi 46 ja 46a ning luuakse tingimused kliinikute efektiivsemaks toimimiseks. Kinnistule rajatakse auto- ja katusega rattaparkla ning elektriautode laadimispunkt. Hoone energiavajadus kaetakse mh taastuvenergia lahendustega.

 

2.1.7. Kinnistu nr 4635903 F. R. Kreutzwaldi 62c ja 62d jääb ülikoolilinnaku arendamise reservmaaks.

 

2.1.8. Kinnistul nr 165903 F. R. Kreutzwaldi 56 paikneb 9 korpusest koosnev õppe- ja majandushoone. Korpused 1 ja 2 moodustavad Tehnikamaja ning korpused 3 ja 5 Toidumaja.

2.1.8.1. F. R. Kreutzwaldi 56/1 on renoveeritud 2014. aastal, suletud netopind on 6029 m². Korpuses tegutsevad metsanduse ja inseneeria instituudi tehnika ja tehnoloogiaga seotud õppetoolid, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikuarhitektuuri õppetool ning avatud ülikool.

2.1.8.2. F. R. Kreutzwaldi 56/2 on renoveeritud 2011. aastal, suletud netopind on 2510 m². Korpuses on metsanduse ja inseneeria instituudi laborid.

2.1.8.3. F. R. Kreutzwaldi 56/3 (suletud netopind 4226 m²) ja 56/5 (suletud netopind 1522 m²) renoveeriti aastatel 2017–2019 toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia ning toiduhügieeni ja rahvatervise õppetoolidele. Osa hoonest vajab veel renoveerimist, et paigutada sinna toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool (va. keemiaüksus, asukoht F. R. Kreutzwaldi 62) ja vesiviljeluse õppetool (praegune asukoht F. R. Kreutzwaldi 46 ja 46a).

Hoone fassaad ja katus renoveeritakse, rajatakse päikeseelektrijaam koos salvestussüsteemiga.

2.1.8.4. F. R. Kreutzwaldi 56/4 on renoveeritud 2012. aastal, suletud netopind on 2288 m². Korpuses on vesiehituse, puidutöötlemise ja ehitusmaterjalide laborid. Perspektiivis paigutatakse laborid osaliselt ümber, et tagada ruumide parem sidusus ja paiknemisloogika. Puitkonstruktsioonide labori parema toimimise tagamiseks renoveeritakse ruumid 56/9 korpuses.

2.1.8.5. Korpuse F. R. Kreutzwaldi 56/6 suletud netopind on 1323 m², korpus on haldusosakonna kasutuses. Renoveerimist vajavad fassaad, avatäited ja katus. Energiatõhususe tagamiseks paigaldatakse päikesepaneelid koos salvestussüsteemiga.

2.1.8.6. Hoone F. R. Kreutzwaldi 56 korpuste 7, 8 ja 9 suletud netopind on kokku 948 m², kasutuselevõtt laboritena on võimalik pärast renoveerimist.

2.1.8.7. Punktides 2.1.8.1.–2.1.8.6. nimetatud hooneosad paiknevad kinnistu F. R. Kreutzwaldi 56 koosseisu kuuluvatel katastriüksustel F. R. Kreutzwaldi 56 ja 56a (katastritunnused vastavalt 79301:001:0849 ja 79301:001:0851).

2.1.8.8. Kinnistu F. R. Kreutzwaldi 56 koosseisu kuuluvate maaüksuste, F. R. Kreutzwaldi 56b (katastritunnus 79301:001:0847), 56c (79301:001:0853), 56d (katastritunnus 79501:030:0020) ja 56e (katastritunnus 79301:001:0855), F. R. Kreutzwaldi 56f (katastritunnus 79301:001:0857) ja F. R. Kreutzwaldi 56g (katastritunnus 79301:001:0859) baasil moodustatakse perspektiivis rohetehnoloogiate kvartal, kus ülikool arendab tehnika ja tehnoloogiaga seotud teemasid, sh puidutehnoloogia, puitehitiste ja -konstruktsioonide valdkonda. Selleks algatatakse detailplaneering.

 

2.1.9. Kinnistul nr 172403 F. R. Kreutzwaldi 52 // F. Tuglase 7 paikneb kaks ühiselamut. Ühiselamu "Torn" (suletud netopind 8334 m²) on valminud 1977. aastal ja renoveeritud 2005. aastal. Hoones paiknevad ka Torni Hostel OÜ ja üliõpilasesindus. Ühiselamu "Betton" (suletud netopind 6970 m²) on valminud 1965. aastal ja renoveeritud 2003. aastal.

Ühiselamud on konstruktsioonilt heas seisukorras, kaasajastamist vajavad tuletõrjesignalisatsioon ja energiatõhusus, sh ventilatsioon ja aknad. Torni peasissekäik ja fuajee ehitatakse ümber, et tagada parem kasutusvõimalus ning ligipääsetavus. Kinnistul paikneb Tartu linna rattaringluse parkla, seatud on isiklik kasutusõigus Tartu linna kasuks.

Ühiselamuid haldab OÜ Torni Hostel.

 

2.1.10. Kinnistul nr 4114303 Veski 4 // Veski 4a asuvad K. E. von Baeri majamuuseum ja elamu. Majamuuseumi hoones on üldpinda 748 m², sellest on rendile antud 323 m². Katusekorrusega puithoone on valminud 1860. aastal ja on muinsuskaitse all. Ruumides kasutatud viimistlusmaterjalid vastavad hoone ehitamise ajastule ning nende seisukord on hea. Hoones paikneb Eesti Maaülikooli teadusloo uurimiskeskus.

Hoone kasutus on ülikooli põhitegevuseks vähene. Hoonesse on võimalik rajada majutuspinnad külalisõppejõududele. Kolme eluruumiga elamus Veski 4a on üldpinda 274 m², korteriomandeid ei ole moodustatud. Elamu vajab renoveerimist, seejärel on võimalik võtta hoone kasutusse külalisõppejõudude jt ülikooli külaliste lühiajalise majutuspinnana. Majutusteenuse korraldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel.

2.1.11. Kinnistul nr 208903 F. R. Kreutzwaldi 46 // 46a asub kaks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi käsutuses olevat laborihoonet. Kolmekorruselises hoones on suletud netopinda 1592 m² ja kahekorruselises laborihoones 489 m². Pärast F. R. Kreutzwaldi 62 ja F.R. Kreutzwaldi 56/3 arenduste valmimist on võimalik laborihooned ehitada ümber üliõpilaste majutamiseks. Majutusteenuse korraldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel.

 

2.2.Ülikooli õppe- ja teadustegevuse baasidena kasutatavad kinnistud ja hooned 

Välibaasid ja nende tegevuse peasuunad on järgmised:

• Märja veisekasvatuse katsefarm (OÜ Eerika Farm) – loomakasvatus- ja veterinaarõpe,
• Rõhu katsejaam – kasvatustehnoloogiad,
• Polli aiandusuuringute keskus – sordiaretus, säilitustehnoloogiad,
• Puhtu bioloogiajaam – botaanika, zooloogia, ornitoloogia, loodusturism,
• Järvselja (SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond) – metsandus,
• Limnoloogiakeskus – kalandus, hüdrobioloogia.

 

2.2.1. Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse ja Võrtsjärve Õppekeskuse (järvemuuseumi) käsutuses on Elva vallas Vehendi külas 2 kinnistut – ühest katastriüksusest koosnev Limnoloogiajaama 1 (registriosa nr 2704204, koha-aadress Limnoloogia tee 1) ja kolmest katastriüksusest koosnev Limnoloogiajaama 2 (registriosa nr 2704304, koha-aadressid Limnoloogia tee 5, 10 ja 10a). Kinnistutel paiknevad järgmised hooned ja rajatised:

2.2.1.1. Limnoloogiajaama 1, katastritunnus 66601:007:0014, pindala 3,32 ha:

2.2.1.1.1. peahoone ja järvemuuseum, suletud netopind 1489,6  m² (959,7 m² / 529,9 m²), hoone on renoveeritud 2013. aastal;

2.2.1.1.2. puidust kuurid, suletud netopind 50,1 m² ja 58,9 m²,

2.2.1.1.3. majandushoone, suletud netopind 107,2 m²,

2.2.1.1.4. õppelabor/töökoda (viilhall), suletud netopind 710 m²,

2.2.1.1.5. laborihoone, suletud netopind 86,9 m²,

2.2.1.1.6. pumbamaja, suletud netopind 13,1 m²,

2.2.1.1.7. kivist muul, vajab renoveerimist ja pikendamist;

2.2.1.2. Limnoloogiajaama 2, pindala 3,91 ha, koosneb 3 katastriüksusest:

2.2.1.2.1. Limnoloogia tee 5, katastritunnus 17101:001:1735, pindala 3,46 ha, maatükil asub garaaž-ladu suletud netopinnaga 145,2 m² ja saun suletud netopinnaga 48,6 m²,

2.2.1.2.2. Limnoloogia tee 10, katastritunnus 17101:001:1738, pindala 2193 m², maatükil asub kuur suletud netopinnaga 72,4 m²,

2.2.1.2.3. Limnoloogia tee 10a, katastritunnus 17101:001:1739, pindala 2292 m².

 

Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli koosseisus olevas Limnoloogiakeskuses tehakse limnoloogia- ja kalandusalast teadustööd ning keskus on üliõpilaste praktikabaas. Lahendada tuleb õppejõudude ja üliõpilaste ajutine majutamine, tagades sealjuures Limnoloogiakeskuse ühtne ja terviklik kasutus.

 

Elva vallas Vehendi külas on ülikoolil 7 korteriomandit:

• Limnoloogia tee 2/2-2,
• Limnoloogia tee 2/2-4,
• Limnoloogia tee 9/2-1,
• Limnoloogia tee 9/2-4,
• Limnoloogia tee 9/2-7,
• Limnoloogia tee 9/3-2,
• Limnoloogia tee 9/3-3.

Eluruumide kasutus lähtub ülikooli õppe- ja teadustöö vajadustest, tagatud peab olema õppe- ja teadustööks vajalik majutusteenuse pakkumine, selle paremaks lahendamiseks kasutatakse ülikooli omandis olevat vara. Korterite haldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel.

2.2.2. Kinnistul nr 2183704 Tartu maakonnas Tartu linnas Rõhu külas asub põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaam, mis on vajalik põllumajanduserialade üliõpilaste praktikabaasina, teaduskatseteks, kasvatustehnoloogiate arendamiseks ning ülikooli teadmussiirde ürituste korraldamiseks teadlastele, ettevõtjatele ja avalikkusele tervikuna.

Katsejaama koosseisus on katastriüksused järgmiste lähiaadressidega:

2.2.2.1. Õunaaia tee 5 (katastritunnus 83101:004:0299) pindalaga 29,23 ha. Krundil asub kontorihoone netopinnaga 83,3 m². Ehitatakse uus viilhall, rajatakse nõuetele vastav komposteerimisväljak koos juurdepääsuteega.

2.2.2.2. Õunaaia tee 4 (katastritunnus 83101:004:0300) pindalaga 2077 m². Krundil asub kelder (õunahoidla) netopinnaga 204,5 m².

2.2.2.3. Aiakaare tee 5 (katastritunnus 83101:004:0301) pindalaga 3367 m². Krundil asub garaaž-katlamaja netopinnaga 127,9 m².

Viilhalli valmimisega muutuvad katastriüksused Õunaaia tee 4 ja Aiakaare tee 5 ülikooli põhitegevuse jaoks väheoluliseks.

 

2.2.3. Viljandi maakonnas Mulgi vallas Polli külas asub põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus (sordiaretus). Aiandusuuringute keskuse kasutuses on kinnistud nr 2358039 (Morna-Liivaku), 2358139 (Põllutöökooli), 2360439 (Kaubi-Pille), 2363639 (Morna-Putniku), 2363539 (Polli Põllutöökooli III), 2363739 (Morna Riigitalu), 2379139 (Polli Instituut), 2379239 (Polli Vasikalaut), 2379339 (Polli Õunahoidla), 2682039 (Polli Autogaraaž), 3089539 (Juksiaia), 3089439 (Polli Põllutöökooli II).

Polli aiandusuuringute keskus on puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretuse ning tootearenduse keskus ja üliõpilaste praktikabaas.

Võimalusel omandab ülikool täiendavat põllumaad, eelistatult keskusega piirnevaid kinnistuid, alternatiivina muid lähikonnas pakutavat põllumaad.

 

2.2.3.1. Kinnistul nr 2379139 asub Polli aiandusuuringute keskuse ja teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse PlantValor hoone pindalaga 1519,4 m², mis on renoveeritud 2013. aastal. Hoone toimepidevuse tagamiseks rajatakse uus elektriühendus..

 

2.2.3.2. Kinnistul nr 2379339 paiknev aiandusuuringute keskuse õunahoidla/säilitustehnoloogiate arendamise hoone pindalaga 2604 m² on ehitatud 2008. aastal. Hoones jätkatakse 2019. aastal alustatud küttesüsteemi rekonstrueerimist, soojustatakse katus ja paigaldatakse päikeseelektrijaam koos salvestussüsteemiga. Õunahoidla säilitus- ja sügavkülmakambrid ehitatakse ümber ja viiakse vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 nõuetega (alates 2025. aastast ei saa freoonil põhinevaid süsteeme enam remontida, vaid tuleb ümber ehitada). Õunahoidla hoonet laiendatakse, rajatakse kasvuhoone meristeempaljundatud taimede aklimatiseerimiseks koos vajaliku taristuga.

 

2.2.3.3. Kinnistule 2379239 (Polli Vasikalaut) rajatakse nõuetele vastav komposteerimisväljak.

Kinnistul paiknev laut on amortiseerunud ning lammutatakse.

 

2.2.3.4. Kinnistutel nr 3089439 (Polli Põllutöökooli II) ja nr 2379339 (Polli Õunahoidla) olevad kasutamiseks kõlbmatud ja ülikooli tegevuseks mittevajalikud hooned perspektiivis lammutatakse (lisa 2 joonis). Polli Õunahoidla kinnistule rajatakse istikute talvitumiseks sobilik hoone, parkla aiakülastuste korraldamiseks ja müügipaviljoni paigaldamiseks.

 

2.2.3.5. Pollis on ülikoolil 2 korteriomandit:

• registriosa nr 2770839 Longi tee 7-5,
• registriosa nr 2771939 Longi tee 7-16.

Korterid on üürile antud ülikooli töötajatele. Majutuspindade haldamine antakse üle OÜ-le Torni Hostel.

 

2.2.4. Kinnistul nr 1770532 Lääne maakonnas, Lääneranna vallas, Virtsu alevikus asub põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Puhtu bioloogiajaam. See on teadusliku uurimistöö keskus ja üliõpilaste, sh loodusturismi eriala praktikabaas.

Puhtu bioloogiajaam moodustub järgmistest katastriüksustest:

2.2.4.1. Puhtu tee 13 (katastriüksuse tunnus 43001:001:0472) pindalaga 60,30 ha. Krundil asuvad hooned/rajatised:

2.2.4.1.1. ornitoloogiajaam (peahoone) 195 m²,

2.2.4.1.2. laborihoone 95,6 m²,

2.2.4.1.3. paadikuur 90 m²,

2.2.4.1.4. kelder 12,5 m²,

2.2.4.1.5. linnuvaatlustorn.

2.2.4.2. Puhtumõisa (katastriüksuse tunnus 43001:001:0474) pindalaga 4571 m². Krundil asuvad hooned:

2.2.4.2.1. elamu (Puhtu mõisahoone) 84,8 m²,

2.2.4.2.2. mõisa laut-tõllakuur 92 m²,

2.2.4.2.3. saun 12,7 m².

 

Ornitoloogiajaama (peahoonet) kasutatakse eelkõige ööbimiskohana (10 kohta) välitööde ja praktika ajal. Ornitoloogiajaam ja laborihoone ning Puhtumõisa hooned vajavad renoveerimist. Tegemist on ainsa välitööde majutuskeskusega Lääne-Eestis, mille kasutusvõimaluste suurendamine on oluline nii ülikooli põhitegevuseks kui ka teiste teadusasutuste vajadustest lähtuvalt. Õppe- ja teadustegevusega seotud töötajatele, üliõpilastele ja külalistele tuleb luua tänapäevased majutamisvõimalused, võttes selleks kasutusele kõik bioloogiajaama hooned.

Kinnistu nr 1770532 koosseisu kuulub 6 laidu: Harnaslaid (katastriüksuse tunnus 43001:001:0470) pindalaga 780 m², Turilaid (katastriüksuse tunnus 43001:001:0471) pindalaga 706 m², Kairalaid (katastriüksuse tunnus 43001:001:0475) pindalaga 238 m², Kõverlaid (katastriüksuse tunnus 43001:001:0473) pindalaga 8754 m², Laususääre (katastriüksuse tunnus 19502:002:0144) pindalaga 4006 m² ja Adralaid (katastriüksuse tunnus 19502:003:0145) pindalaga 22707 m².

2.2.5. Tartu maakonnas Kastre vallas asuvad kinnistud nr 1559704 (SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond), nr 1559904 (SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond), nr 4684804 (Labori), nr 2072104 (Alajaama), nr 2072204 (Jahilossi), nr 4234450 (Tättevälja), nr 3111150 (Jaanivälja), nr 4176550 (Nurmevälja), nr 4222650 (Rehevälja), nr 4171450 (Sepavälja) ja nr 7884850 (Heina).

 

Sihtasutusele Järvselja Õppe- ja Katsemetskond kasutusvaldusse antud kinnistud ja neil asuvad hooned on vajalikud metsandusliku õppe- ja teadustöö läbiviimiseks ning mitmete erialade üliõpilaste õppepraktika baasina. Jätkusuutliku ja kvaliteetse töö, sh majutuse tagamiseks on vaja investeeringuid, sh hoonete renoveerimiseks ja taristu kaasajastamiseks.

 

2.2.5.1. Kinnistu nr 1559904 koosseisu kuuluval katastriüksusel katastritunnusega 45401:001:0295 paiknevates ühiselamutes aadressiga Metskonna 5/8, 5/2, 5/3, 5/5 ja 5/6 on 110 majutuskohta. Hooned ja sisustus on amortiseerunud ning vajavad majutusmahu säilitamiseks ja nõuete täitmiseks asendamist. Ühiselamu aadressil Metskonna 5/6 ning ülejäänud (lisa 1 joonis) amortiseerunud ja ülikooli tegevuseks mittevajalikud hooned perspektiivis lammutatakse.

2.2.5.2. Raamatukoguhoone aadressil Metskonna 5/4 (kinnistu nr 1559904, katastriüksus katastritunnusega 45401:001:0295) vajab rekonstrueerimist.

2.2.5.3. Metskonna kontor aadressil Metskonna 5/7 (kinnistu nr 1559904, katastriüksus katastritunnusega 45401:001:0295) vajab rekonstrueerimist või uuesti ehitamist.

2.2.5.4. Külalistemajas-sööklas aadressil Tegevustekeskuse (kinnistu nr 1559904, katastriüksus katastritunnusega 45401:001:0279) on 46 majutuskohta.

2.2.5.5 Jahilossi (kinnistu nr 2072204) amortiseerunud hoone lammutatakse ja ehitatakse uus energiatõhus ülikooli eesmärkidele vastava ruumiplaneeringuga jahiloss.

2.2.5.6. Labori kinnistul (kinnistu nr 4684804) on 2037. aastani kehtiv hoonestusõigus Tartu ülikooli kasuks. See on antud metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi FAHM tegemiseks, tagab ülikoolide teaduritele ja üliõpilastele töö- ja uurimistingimused ning võimaldab rahvusvahelist koostööd.

2.2.5.7. Alajaama kinnistul (kinnistu nr 2072104, pindala 158 m²) asub Eesti Energia kontsernile kuuluv Järvselja 10/0,4 kV alajaam. Kinnistu on ülikooli põhitegevuseks väheoluline, mistõttu seatakse kinnistule isiklik kasutusõigus taristu omaniku kasuks.

2.2.5.8. SMEAR Eesti välijaama hoone aadressil Mõõdumetsa (kinnistu nr 1559704, katastriüksus 91501:008:0107) vajab remonti ja katusealuse pinna välja ehitamist.

2.2.5.9. Eesti Vabariigilt 2022. aastal omandatud kinnistud Tättevälja (kinnistu nr 4234450), Jaanivälja (kinnistu nr 3111150), Nurmevälja (kinnistu nr 4176550), Rehevälja (kinnistu nr 4222650) ja Sepavälja (kinnistu nr 4171450) ning 2024. aastal omandatud kinnistu Heina (kinnistu nr 7884850) on ülikoolile vajalikud metsandusliku õppe- ja teadustöö tegemiseks.

 

2.2.6. Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu külas asuvad põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kasutuses olevad maaüksused:

2.2.6.1. kinnistu nr 590904 koosseisu kuuluv katastriüksus Eerika tee 2, katastritunnus 94901:005:1610, pindala 21150 m², ühiskondlike ehitiste maa ja Eerika 2a, katastritunnusega 94901:005:1611, elamumaa,

2.2.6.2. kinnistu nr 591904 koosseisu kuuluv katastriüksus Eerika tee 15, katastritunnus 94901:005:0586, pindala 3246 m², ühiskondlike ehitiste maa,

2.2.6.3. kinnistu nr 591904 koosseisu kuuluv katastriüksus Eerika tee 11a, katastritunnus 94901:005:0587, pindala 2335 m², ühiskondlike ehitiste maa,

2.2.6.4. kinnistu nr 1509804, Uusaia, pindala 8,45 ha, maatulundusmaa,

2.2.6.5. kinnistu nr 1509904, Eerike, pindala 7,04 ha, maatulundusmaa,

2.2.6.6. kinnistu nr 1710104, Katseaia,  pindala 2,59 ha, maatulundusmaa,

2.2.6.7. kinnistu nr 2470804, Rohumaade Katsejaam, pindala 2,26 ha, ühiskondlike ehitiste maa.

 

Kinnistu nr 590904 koosseisus oleval katastriüksusel Eerika tee 2 paiknev Tõnissoni maja on põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kasutuses. Hoones paiknevad sihtasutus Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Rõhu katsejaam. Hoone vajab renoveerimist, sh fassaad, vundament, küttesüsteem ja ventilatsioon. Nõuetekohase vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks teostakse liitumine AS-ga Tartu Veevärk. Hoone lähedusse samale kinnistule rajatakse labor.

 

Kinnistu nr 591904 koosseisu kuuluvatel maaüksustel Eerika tee 11a ja Eerika tee 15 asuvad kuivati ja põllutehnika hallid/angaarid (pindalad vastavalt 324 m², 540 m² ja 450 m²). Maaüksused on pärast kinnistul Eerika tee 2 ja Tiigi tee 9 planeeritud arenduste valmimist ülikooli põhitegevuseks väheolulised. Kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus Erika-Kandiküla kergtee L1 pindalaga 214 m², transpordimaa, on lahti krunditud kavandatava kergliiklustee tarvis ning kuulub eesmärgipärasele võõrandamisele avalikes huvides.

 

Punktides 2.2.6.4., 2.2.6.5. ja 2.2.6.6. nimetatud Uusaia, Katseaia ja Eerike kinnistuid kasutab põllumajandus- ja keskkonnainstituut õppe- ja teadustegevuseks.

 

Rohumaade Katsejaama kinnistul Tiigi tee 9 (kinnistu nr 2470804) asuv hoone ja suur osa kinnistust on praegu kasutuseta. Kinnistul paikneb pikaajaline mitteteisaldatav mullatekke põldkatse, mistõttu kinnistu on ülikooli põhitegevuseks vajalik. Põldkatsete teenindamiseks vajaliku tehnika hoiustamiseks luuakse tingimused Tiigi tee 9 kinnistule.

 

2.2.7. Tartu maakonnas Kambja vallas Uhti külas asuvat ülikoolile kasutusvaldusse antud kinnistut registriosa numbriga 4406404 (Hirve, 10,46 ha, maatulundusmaa) kasutab põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaam.

 

2.2.8. Tartu maakonnas Tartu linnas Rahinge külas asub eraomandis olev kinnistu registriosa numbriga 4246704 (Kohu, pindala 5,08 ha, maatulundusmaa), millest on ülikooli kasutusvaldusse antud kasutusala suurusega 10 270 m² metsanduse- ja inseneeria instituudi metsanduslikuks teadus- ja õppetööks (raied, katseruutude märgistamine, mullakaeved, mõõtmised jms) ning katsetöödeks.

 

2.2.9. Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi, ülikooli ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ühiste kavatsuste protokollist (18.12.2007) lähtuvalt rekonstrueeritud ja ülikoolile hoonestusõiguse alusel valdusesse antud kinnistul registriosa numbriga 4170704 asukohaga Tartu maakond, Märja alevik, Aretuse 6 asub veisekasvatuse katsefarm, mille tegevust korraldab Eerika Farm OÜ. Katsefarm on asutatud veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppe- ja teadustöö läbiviimiseks.

Kinnistu omanik on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, kes on sellele 36 aastaks seadnud hoonestusõiguse ülikooli kasuks (alates 28.03.2008).

Ülikool on andnud kinnistu rendile Eerika Farm OÜ-le.

2008. aastal valminud farm on ainus loomakasvatuse katsefarm Eestis. See on loomaarstiõppe üliõpilaste suurloomade kliinilise praktika ja põllumajanduserialade üliõpilaste loomakasvatuse praktika baas, veiste tervise, söötmise, reproduktsiooni ja teadusuuringute baas ning täienduskoolituskeskus.

 

2.3. Sööda tootmiseks kasutatavad kinnistud

 

2.3.1. Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad ülikooli omanduses kinnistud registriosa numbriga 221304 (Savikoja, Räni alevik) ja nr 1509604 (Eerika, Õssu küla). Kinnistud on antud rendile Eerika Farm OÜ-le (Märja veisekasvatuse katsefarm).

 

2.3.2. Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad ülikoolile kasutusvaldusse antud kinnistud registriosa numbriga 4406304 (Paulsoni), nr 4406504 (Kuuseokka), nr 4406604 (Kuusekäbi), nr 4449904 (Loko), nr 4450004 (Kannuse) ja nr 4450104 (Ojaheina) ning Nõo vallas kinnistud registriosa numbriga 4450404 (Kriivu), nr 4450504 (Metsaniidu) ja nr 4450304 (Siilu).

Kinnistud on antud rendile Eerika Farm OÜ-le, kes korraldab Märja veisekasvatuse katsefarmi tegevust.

 

3. Territoriaal-ruumilise arengukava elluviimiseks kasutatakse riigieelarvelisi, projektide ja kinnistute võõrandamisest laekunud vahendeid, vajadusel võtab ülikool laenu.

 

4. Määruse jõustumine

4.1. Tunnistada kehtetuks ülikooli nõukogu 21. detsembri 2023. a määrus nr 1-5/2 „Territoriaal-ruumiline arengukava“.

4.2. Määrus jõustub avalikustamisest.

 

 

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)                                                    (allkirjastatud digitaalselt)

 

Ants Noot                                                                                          Lea Michelson

nõukogu esimees                                                                               akadeemiline sekretär

 

 

 

Lisa 1. Järvselja mittevajalikud hooned

 

Lisa 2. Polli mittevajalikud hooned