Uudised

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja ülikooli esindajad tõdesid kohtumisel suurt kattuvust uurimissuundades ja eesmärkides

Foto: Aret Vooremäe
Külalised maaülikooli taimetervise laboris

7. märtsil külastas Eesti Maaülikooli regionaal- ja põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas biomajanduse asekantsler Madis Pärteliga.

Kohtumise eesmärk oli arutada, milliseid koostöösuundi maaülikooli ning ministeeriumi vahel tasuks hoogustada, et ülikool saaks riigi teadmistepõhist regionaal- ja põllumajanduspoliitikat paremini toetada.

Eesti Maaülikooli teadusprorektori Rein Drenkhani sõnul kattuvad Eesti Maaülikooli fookusvaldkonnad ja uurimissuunad suuresti ka ministeeriumi eesmärkidega, toetades lahenduste leidmist kliimaeesmärkide täitmisel, toidujulgeoleku kindlustamisel ja maaelu säilimisel. „Arvestades nii roheleppest tulenevaid kui ka muid meie ühiskonna ees seisvaid proovikive, tegime ministeeriumile ettepaneku kavandada ühises dialoogis süsteemsem koostöö meie teadlastega. Lisaks tuleb mõelda haridusele, sest põllumajanduse valdkonnas on mõne valdkonna spetsialistidest juba kriitiline puudus,“ sõnas Drenkhan.

Asekantsler Madis Pärtel tõdes, et ministeeriumi jaoks oli äärmiselt oluline saada parem ülevaade ülikooli tegemistest. „See annab hea fooni, et tulevikus veel paremini koostööd teha,“ sõnas Pärtel.

Kohtumine algas konverentsi „Agronoomia“ avaettekannete kuulamisega ning seejärel tutvustati külalistele maaülikooli tegevusvaldkondi lähemalt. Ülevaade anti nii sordiaretusest, taimetervisest, mullast ja mullaseirest, söötmisteadusest, maamajandusest kui ka LULUCF-i temaatikast (maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest). Lisaks külastati ringmajanduse katseobjekti maaülikooli spordihoones ja mullamuuseumi.

Rein Drenkhan ütles päeva kokkuvõtteks, et see kohtumine oli väga vajalik. „Nii meie kui ka meie külalised saime selle päeva jooksul aru, et info ülekülluse tingimustes ja kiire töö kõrvalt võib kergelt sündida, et ülikooli pakutavad teadmised jäävad ministeeriumi töös märkamata ja rakendamata. Leidsime selle päeva jooksul väga palju valdkondi, milles saame omavahelist koostööd tugevdada. Üks võimalus oleks näiteks uuringute programmi loomine riigile olulise valdkondliku arendusplaanina,“ sõnas Drenkhan.