Pressiteated

Doktoritöö andis metsataimede kasvatajale hulga uut teadmist

Foto: Pexels

1. juunil kaitses Andres Jäärats oma filosoofiadoktori väitekirja teemal „Istutusmaterjali ja maapinna ettevalmistamise mõju metsa uuendamisele. The effect of planting stock and soil scarification on forest regeneration.“ Töös uuriti hariliku kuuse ja hariliku männi istutusmaterjali kvaliteeti ning poti- ehk konteinertaimede ja paljasjuureliste ehk avamaataimedega rajatud okaspuukultuuride kasvu ja säilivust erinevates kasvukohatüüpides. Samuti analüüsiti maapinna ettevalmistamise mõju loodusliku uuenduse arvukusele erinevates mikrokasvukohtades.

„Istutusmaterjalide analüüs näitas, et hariliku kuuse paljasjuurelised taimed ületavad mitmete kasvuparameetrite, nagu maapealne ja maa-alune biomass jt, poolest konteinertaimi,“ kirjeldas Andres Jäärats. Kuigi paljasjuurelised männitaimed olid potitaimedest jämedama ja suurema maapealse biomassiga, olid need siiski veidi madalamad ning juurte biomassis erinevusi ei leitud.

Tööst selgus, et hariliku männi säilivus ja istutusjärgne kõrguskasv metsakultuuris ei sõltunud algkõrgusest ega juurestiku tüübist. „Seevastu oli hariliku kuuse istutusjärgne kasv metsakultuurides aga positiivses korrelatsioonis algkõrgusega. Algkõrgus ja juurestiku tüüp kuuse säilivust ei mõjutanud,“ võrdles Jäärats. Maapinna mineraliseerumine avaldas positiivset mõju nii männi kui kuuse loodusliku uuenduse tekkele, lehtpuude arvukus mineraliseerutud ja mineraliseerumata alade vahel oluliselt ei erinenud.

Doktoritöö kohaselt on Eestis kaasaegsete meetoditega toodetud ja normatiividele vastava okaspuu istutusmaterjalidega võimalik saavutada edukas metsa uuendamine, sõltumata juurestiku tüübist, mis annab eelise lihtsamini toodetavale ja käsitletavale potitaimele. „Maapinna ettevalmistamise ja soodsate kasvukohatingimuste koosmõjul õnnestub ka okaspuu looduslik uuendus sobilikes kasvukohatüüpides,” lisas Jäärats.

Doktoritöö juhendajad on emeriitdotsent Heino Seemen, dotsent Ivar Sibul ja vanemteadur Arvo Tullus, oponent dotsent Johanna Witzell (Rootsi Põllumajandusülikool, SLU).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ raamatukogus ning D-Spaces