Pressiteated
- Akadeemiline eetika
- Üldinfo
- Roheline ülikool
- Uudised ja sündmused
- Galerii
- Sümboolika ja meened
- SA Joosep Tootsi Fond
- Raefondi preemia ja stipendium
- Baltic Agro stipendium
- Vilistlaskogu stipendium
- Hanza stipendium
- Piimafondi stipendium
- Noore loomaarsti-loomakasvataja fond
- Saaremaa stipendium
- LandCredit stipendium
- Taimebioloogia stipendium
- Eesti Geodeetide Ühingu stipendium
- Tallinna Vesi stipendium
- Ukraina stipendiumifond
- PetCity stipendium
- Reginett stipendium
- EMÜ Ukraina stipendium
- Avalik teave
- Videoarhiiv
- EMÜ videod Youtube'i keskkonnas
Tootjad ja teadlased panevad pead kokku: kuidas tõsta põldude saagikust?
Möödunud reedel toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate probleemide üle seoses mullaharimise praktikatega. Ühtlasi oli keskmes küsimus, millised on bioloogilise mitmekesisuse suurendamise võimalused mullas.
Seminaril tutvustati käimasoleva Horisont2020 projekti SoildiverAgro käigus seni läbi viidud tegevusi ja tulevikus planeeritud katseid. Projekti käigus viidi tänavu kevadel taimekasvajate seas läbi küsitlus, millest selgus, et peamised agronoomilised probleemid on sademete vähesus, madal saagikus, mulla tihenemine, seenhaiguste esinemine ja mulla orgaanilise aine vähesus.
Ka seminaril osalejad nõustusid, et ilmastikul on suurim mõju saagi kujunemisele – eriti problemaatiliseks peetakse sademete ebaühtlast jaotust kasvuperioodi jooksul. Veel toodi arutelus välja madal mullaviljakus ja seenhaiguste esinemise mahetaimekasvatuses. Lahendusena näevad taimekasvatajad mulla orgaanilise aine suurendamist, vajaduspõhist väetamist ja taimede toitainete kättesaadavuse parandamist. Mullaharimise küsimuses tuleb vaadata mulda kui tervikut, sest selle orgaanilise aine sisaldus, veeläbilaske võime, viljakus, kandevõime ja elustik on omavahel tugevalt seotud.
Andes tagasisidet küsitlusele tõid tootjad välja, et uurimisteemade hulka võiks lisada ka toitainete leostumise riskid, muldade lupjamise ja mullaharimise optimeerimise. Projekti käigus jätkuvad katsed, et hinnata pestitsiidijääke otsekülvi, minimeeritud mullaharimisega teraviljapõlde ja seda, kuidas kohandada pestitsiidide kasutamist teraviljakasvatuses nii, et paraneks bioloogiline mitmekesisus.
Teise põldkatsete seeria moodustavad fütopatogeensete seente seire eosepüüdjaga, mille abil kogutud andmed võimaldavad fungitsiidide kasutamist tõhusamalt ajastada. Katsete tutvustamise järgselt koguti põllumajandustootjatelt ideid, mida on nende arvates oluline tulevikus uurida. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise käigus analüüsitakse erinevate mullaharimise praktikate majanduslikku mõju ja sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad praktikate omaksvõttu tootmises.
Projekti SoildiverAgro viiakse Eestis läbi EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning majandus- ja sotsiaalinstituudi ning Põllukultuuride klaster MTÜ koostöös. Rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist Horisont 2020 (lepingu nr 817819).
Lisainfo: Anne Põder, anne.poder@emu.ee; SoildiverAgro Eesti koordinaator Merrit Shanskiy, merrit.shanskiy@emu.ee