Uudised

Doktoritöö: lehmade eluiga on lühim ettevõtetes, kus tähtsustatakse kõrget piimatoodangu saavutamist

Foto: Eesti Maaülikool
Piimalehm aasal

12. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub Eesti piimalehmade elueale. 

Triin Rilanto kaitsmisele tulevast doktoritööst „Culling and longevity of Estonian dairy cows – animal-based, herd infectious and farmer-related risk factors” („Eesti piimalehmade praakimine ja eluiga – loomapõhised, karja nakkuslikud ja loomapidajaga seotud riskitegurid”) selgub, et farmijuhatajad ei ole rahul lehmade praakimismäära ja eluea pikkusega. 

Nii Eestis kui mujal maailmas suureneb lehmade piimatoodang igal aastal, kuid samaaegselt väheneb nende eluiga. Eriti märgatavad on need trendid suuremates tootmisfarmides. Intensiivne praakimine ja varajane karjast väljaminek kajastavad lehmade habrast tervist ja vähenenud heaolu, samas võib see olla ka seotud loomapidajate tootmiseesmärkide ja suhtumisega. Lehmade lühike produktiivne eluiga on seotud suuremate keskkonnamõjudega ega vasta ka tarbijate ootustele.

Väitekirja eesmärk oli analüüsida, millised tegurid mõjutavad lehmade praakimist ja eluiga. Uuriti nii praakimise loomapõhiseid ohutegureid Eesti piimaveise populatsioonis, samuti nakkushaiguste leviku ja loomapidajaga seotud riskitegureid peamiselt suurtes tootmisfarmides.

Tuvastati, et Eesti piimakarjades on lehmade praakimiskordaja ja eluea pikkus sarnane teistele kõrgetoodanguliste riikide näitajatele. Lehmade praakimisrisk oli kõige kõrgem poegimisprobleemide korral. Praakimise tõenäosus oli suurim vahetult pärast poegimist, samuti suurenes see oluliselt vanuse kasvades.

Peamisteks Eesti lehmade praakimispõhjusteks on sõra- ja jäsemehaigused, udarahaigused, ainevahetus- ja seedeelundkonna haigused ning sigimisprobleemid. Eesti suured piimakarjad on endeemselt nakatunud mitmete oluliste veiste nakkushaigustega, millest mõnedel on märkimisväärne mõju lehmade praakimisriskile ja eluea pikkusele.

Uuringus leiti, et farmijuhatajad ei ole üldiselt rahul lehmade praakimismäära ja eluea pikkusega. Samas oli praakimiskordaja suurim ja lehmade eluea pikkus lühim just neis ettevõtetes, kus loomapidajad tähtsustasid kõrge piimatoodangu saavutamist enam kui lehmade pikka eluiga. Lehmade karjaspüsivuse parendamiseks tuleks enam panustada karja tervise edendamisse, samuti on vajalik selgitada lehmade pikema eluea majanduslikku kasumlikkust ning leida kompromiss lehmade väljalüpsi ja karjaspüsimise vahel.

Triin Rilanto kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 12. detsembril kell 10 Fr. R. Kreutzwaldi 62 ruumis A-201. Doktoritöö juhendaja on kaasprofessor Kerli Mõtus ja oponent professor Thomas Wittek Viini Veterinaariaülikoolist Austriast. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.