Kalandus ja rakendusökoloogia

 

 

Säästva arengu põhimõtted suunavad inimkonna tegemisi nüüd ja edasipidi. Meil õpid, kuidas looduselt mitte ainult võtta, vaid ka loodusele tagasi anda ja seda taastada.

 

Ajastul, kus intensiivpõllumajandus on oma arengupiire saavutamas ja ületamas, on uus paradigma suunatud rohe- ja sinimajanduslikule säästvale arengule ning jätkusuutlikule toidutootmisele ilma elukeskkonda ja elukvaliteeti halvendamata.

 

Õppekava fookusteks on vee- ja kalavarude säästev majandamine, vee ja maismaa ökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine, kliimamuutustega kohanemine ja mõjude vähendamine, keskkonnaseire ja andmeteaduse arendamine.

 
 

Põhjalikumaid erialateadmisi saavad üliõpilased omandada järgmistes valdkondades:

 

1. Kalandus ja vesiviljelus

Kalanduse globaalsel ülepüügi ajastul on kala- ja vähivarude kaitse ja taastamine järjest olulisemal kohal. Kestlik sinimajandus on tõusev trend maailmas, aga ka Eestis, kus seda soosivad meie looduslikud tingimused. Vesiviljeluse plahvatuslik areng tuleb hoida säästva arengu radadel, et mõju looduskeskkonnale oleks jätkusuutlik.

 

 

 

 

 

2. Veekogude ökosüsteemid

Eesti on erakordselt rikas siseveekogude ja mageveevarude poolest. Kõik need toimivad ökosüsteemid rikastavad elukeskkonda ja inimese elukvaliteeti. Kahjuks ei ole kõigi veekogude seisund selline nagu sooviksime.

 

Tulles õppima saad teada, kuidas veekogude liigirikkust ja ökosüsteeme kaitsta ning taastada nii, et rikkus säiliks ka tulevastele põlvedele. Suur osa õppest toimub Võrtsjärve kaldal asuvas moodsas limnoloogiakeskuses.

 

3. Maismaa ökosüsteemid

Metsa-, põllu- ja poollooduslikud maastikud pakuvad ökosüsteemihüvesid, millest sõltub inimkonna eksistents. Säästva arengu eesmärgid seavad tavapärasest erinevad nõuded maismaa ökosüsteemide majandamisele, liigirikkuse säilitamisele ning inimtegevuse sobitamisele looduskeskkonda.

Meil õpid Eesti metsade ja poollooduslike koosluste keskkonnakaitselist ja mitterahalist väärtust, kaitse vajadusi ning säästliku majandamise võimalusi. Suur osa õppest toimub välibaasides merekaldal Virtsu lähedal Puhtus ning Peipsi järve lähedal Järvseljal.

 

Kalanduse ja rakendusökoloogia erialal õpid:

  • veekogude elustikku, bakteritest kaladeni;
  • maismaa elustikku, seentest põtradeni;
  • globaalseid muutusi vee ja maismaa ökosüsteemides ja nende mõju loodusressursside kasutamisele;
  • alternatiive intensiivpõllumajandusele;
  • kalade bioloogiat, ökoloogiat, füsioloogiat, paljundamist, geneetikat, toitumist ja haiguste tõrjet;
  • kalavarude haldamist, taastamist ja püügitehnoloogiaid;
  • vesiviljeluse tehnoloogiaid
  • kalade käitlemist, turustamist, toiduohutust;
  • hüdrobioloogiat ja -keemiat, ökotoksikoloogiat;
  • vee ja maismaa ökosüsteemide looduslikkuse taastamist;
  • keskkonnakaitset, -poliitikat ja –korraldust;
  • looduskaitsealade ja veekogude majandamist;
  • oma ideede ja unistuste rakendamist ettevõtluses ja biomajanduses.

 

 

 

 

 


Küsi/Võta ühendust:

Maire Vatsar
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekorralduse spetsialist
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
E-post: maire.vatsar@emu.ee
Telefon: +372 731 3886