Aiandus

 

„Aianduse õppimine aitab tootmise korralikult käima panna.“​
                       – Jorma Kütt (paremal), Ulge Mahe juht

„Põnevates uurimisprojektides kaasa löömine nii Eestis kui välismaal on olnud vägev kogemus.“

                       – Rachel Puusta (vasakul), noorteadlane

 

 

 

 

Aiandusmagister Ülvi Noole (paremal) sõnul annavad õpingud palju elulisi teadmisi, sõbrad kogu eluks ning aitavad lahti murda argirutiinist.

 

Aianduse eriala saab Eestis magistritasemel õppida ainult Eesti Maaülikoolis. Aianduse üliõpilased on oma olemuselt loodussäästlikku mõtteviisi hindavad ja viljelevad inimesed.

Keda ootame?

•    Aianduse erialale ootame õppima tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad loodusega seotud erialal.
•    Aianduse eriala sobib ka neile, kellel on soov otsida elus uusi väljakutseid, vaatamata seni omandatud erialale. Eluaegne õpe muutub aina populaarsemaks ja lisaeriala õppimine avardab võimalusi tööturul. Teistelt erialadelt (mis pole seotud loodusteadustega) tulijatele toimub motivatsioonivestus

Aianduse õppekava

•    Aianduse eriala annab teadmised ja oskused kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisest tervislike aiasaaduste tootmiseks ja nende väärindamiseks.
•    Iluaianduse suunal õpitakse looma ilu meie ümber nii linnas kui maal. 
•    Vaba- ja valikained annavad võimaluse saada osa teistegi valdkondade ja ülikoolide ainekursustest ning laiendada oma teadmisi veelgi.
•    Teaduspraktika raames on võimalik uurida süvendatult kaasajal tekkinud probleeme iluaianduses, puuviljanduses ja köögiviljanduses ning värskete aedviljade säilitamises.

Võimalused pärast lõpetamist

Aiandusmagistrid leiavad tööd erinevatel ametikohtadel haljastusettevõtetes, puu- ja köögiviljade ning ilutaimedega tegelevates ettevõtetes ning aianduskeskustes. Samuti on võimalik töötada erialaõpetajana kutsekoolides ja pärast õpetajakoolituse läbimist loodusainete õpetajana. Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka aiandusega seotud toodete edasimüüjate ja kokkuostjate firmades ja aianduskeskustes, kuid ka linna- ja vallavalitsustes, ministeeriumides ja teistes riigiasutustes.

Aianduse õppetooli tegemiste kohta leiab infot SIIT. Aianduse õppekavaga on seotud palju õppejõude ja teadlasi. Aianduse õppejõud on oma eriala eksperdid, kes osalevad teadusprojektides ning kujundavad aianduse arengusuundi Eestis.

 

 

Tuntumad õppejõud

Professor Kadri Karp juhatab aianduse õppetooli ja aianduse eriala õppekava.

Aiandusalane töö algas juba 1982. aastal Sootagal agronoomina. 1992. aastast on töö seotud õpetamisega. Kui tootmises on tulemuseks saak ja raha, siis pedagoogi töö on rohkem hingele, mida ei saa mõõta kilodes! Pigem on see rõõm igal kevadel ja peegeldub lõpetajate silmades.Teaduses on olnud nii edu kui ebaõnnestumisi. Mesimurakat ei õnnestunud tootmisistandikes kodustada, kuid õnnestus Ameerikast toodud aedmustikatega. Tänaseks päevaks on see tuntud tootmises kui ka paljude lemmikmari. Nüüd on eesmärgiks tervislik punane vein.

Kadri Karp meedias: video, uudis, uudis.

 

Priit Põldma on aianduse õppetooli lektor.

Tema kureerida on nii õppetöö kui ka rakendusuuringud köögiviljanduses ja katmikaianduses. Projektides uurib ta  köögiviljade kasvatustehnoloogiate täiustamist, näiteks väetamise ja kastmise optimeerimist. Eriline lemmik on tal küüslauk, mille uurimisega on ta tegelenud 2000. aastate algusest. Priit on ka tegev aianduskonsulendina ja nõustab köögiviljakasvatajaid.

Priit Põldma meedias: Biotõrjest kasvuhoones
 

Dotsent Leila Mainla on aianduse õppetooli iluaianduse õppejõud.

Magistri- ja doktoritöö olid tal aga puuviljade tervislikkusest. Alates 2017. aastast õpetab ta aianduse eriala üliõpilastele erinevaid iluaiandusega seotud aineid. Teadustöö eesmärgiks on luua ilu meie ümber. Koostöös aiandustootjatega uuritakse keskkonnasõbralikumaid võimalusi haljastustaimede dekoratiivsuse suurendamiseks. Leila on Eesti Maaülikooli "Aasta õppejõud 2019". "Elu on lill :) !"

Leila Mainla meedias: lugu, uudis.

 

Mariana Maante-Kuljus on aianduse õppetooli assistent.

Ta on õppinud Eesti Maaülikoolis aiandust ja hetkel omandab doktorikraadi põllumajanduses. Teadustöös on ta tegelenud peamiselt viinapuu uurimisega. Koostöös tootjatega tegeleb ka viinamarjakasvatuse ja veinitootmise edendamisega Eestis.

Mariana Maante-Kuljus meedias: lugu.
 

Dotsent Ulvi Moor on lõpetanud Eesti Maaülikooli aianduse eriala ja omandanud samas ka magistri- ning doktorikraadi.

Lisaks on ta läbinud Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse ja töötanud iluaianduse õpetajana Räpina Aianduskoolis. Üliõpilasi  õpetab alates 2003. aastast. Teadustöös uurib ta õunte ja aedmaasikate kasvatustehnoloogiaid ja alates 2013. aastast omab ka aianduskonsulendi kutset ning nõustab suviti maasikakasvatajaid üle Eesti. Nõnda jõuavad uuemad teadustulemused vahetult tootjateni ja tudengid saavad osaleda tootmiskatsetes, et õpe ei jääks teoreetiliseks ja elukaugeks.

Ulvi Moor meedias: raadiosaade.

 

Angela Koort on aianduse õppetooli nooremteadur.

Ta on läbinud nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe Eesti Maaülikoolis. Peagi valmiv doktoritöö on aedmustikatest. Varasemalt on ta töötanud teadurina Norra Bioökonoomia Instituudis ja maastikuehituse juhtõpetajana Räpina Aianduskoolis.
Tema teadustöö on seotud aedmustika uurimisega, milles erilise tähelepanu all on kasvatustehnoloogiate mõju viljade biokeemilisele koostisele. Aedmustikad on väärt uurimist, kuna nende viljad sisaldavad inimese tervisele kasulikke bioaktiivseid ühendeid,  mida teatakse nende antioksüdatiivsete omaduste poolest.

 


 

 

 

 

 


Küsi või lepi kokku vestluse aeg:

Kadri Karp
Aianduse õppetool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
E-post: kadri.karp@emu.ee
Telefon: +372 5224167