Tehnoloogia arenduskeskused

2003. aasta jaanuaris avas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotlejatele Tehnoloogia arenduskeskuste programmi. Selle meetme kaudu toetatakse ettevõtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostööd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel.

Programmi rakendamist juhib ja kontrollib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul koostatud juhtkomitee.

Tehnoloogia arenduskeskuste programmi raames finantseerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ettevõtete ning teadusasutuste poolt ühiselt käivitatud ja juhitud tehnoloogia arenduskeskuseid. Nimetatud keskuste põhitegevuseks on keskuse asutanud partneritele vajaliku teadus- ja arendustegevuse elluviimine. Tehnoloogia arenduskeskuse uurimistöö põhirõhk on suunatud keskuse rakendusuuringutele, mille tulemused aitavad keskuse asutajatel tuua turule uusi või oluliselt parendatud tooteid ja teenuseid.

Eesti Maaülikool on partner kahes arenduskeskuses.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus

Kontakt:

Ene Tammsaar
Tel: 731 3403, 516 4210
E-post: Ene.Tammsaaremu.ee
Koduleht:  http://www.tptak.ee

Koostööpartnerid:

Piimandusühistu E-Piim
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
OÜ Starter ST
Eesti Maaülikool
Tartu Ülikool

Tehnoloogia arenduskeskus on loodud EASi Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK) programmi tulemusena. Tehnoloogia arenduskeskused viivad ellu keskuse asutanud partneritele vajaliku teadus- ja arendustegevust.
OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus uurib teadusasutuste ja ettevõtluspartnerite koostöös piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi.
Kavandatud uurimis- ja arendustööde tulemuste rakendamine aitab tõsta Eesti piimatööstuse ja piimatoodete konkurentsivõimet ning innovaatilisust.

Arendussuund 1.

Eesmärgiks on toorpiima koostise parandamine aretuslike ja söötmistehnoloogiliste võtetega nii, et saadud piim oleks sobiv lisaväärtusega piimatoodete valmistamiseks, et piim oleks eriti sobiv  juustu ja teiste tervislike piimatoodete tootmiseks.

Arendussuund 2.

Eesmärgiks on biotehnoloogiliste meetoditega välja töötada infektsioonide ja allergia vastased probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud tervistavad, kõrgekvaliteetsed ja stabiilsed piimapõhised toiduained. Selleks on vaja selekteerida sobivate omadustega probiootilisi baktereid, millega luua seedeinfektsioonide ja allergia ennetamiseks sobivaid tervistavaid tooteid. Toodete tervistava toime kliiniline katsetamine.

Reproduktiivmeditsiini Arenduskeskus

Reproduktiivmeditsiini TAK AS
 

Kontakt:

Ülle Jaakma
Tel: 731 3466
E-post: Ylle.Jaakmaemu.ee
Koduleht: http://ccrmb.ee

Koostööpartnerid:

Tartu Ülikool
Tallinna Ülikool
Eesti Maaülikool
Asper Biotech
Genomic Toolbox
TBD Biodiscovery
Bestenbalt
Tartu Biotehnoloogia Park
Nova Vita Kliinik
Tartu Ülikooli Kliinikum
Elite Kliinik
Fertilitas
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
 

Reproduktiivmeditsiini TAK AS keskendub viljatuse diagnostika ja raviga seotud küsimustele ning inimeste ja loomade reproduktsiooni puudutavatele probleemidele. Ettevõtete ja teadusasutuste konsortsiumina loodud Reproduktiivmeditsiini TAK AS-i eesmärgiks on koostöö kaudu nii kliinilise- kui ka veterinaarreproduktiivmeditsiini ja biotehnoloogia valdkondades luua võimalusi olulisteks saavutusteks teaduses ja uute tehnoloogiate arendamisel ning aidata kaasa teadussaavutuste kommertsialiseerimisele.

Arendussuund 1. Mehe ja naise viljatuse diagnostikatestide arendus

Käesolevas arengusuunas tegeletakse peamiselt naise viljatust põhjustava endometrioosi ning mehe viljatust põhjustava prostatiidi põhjuste selgitamisega. Endometrioosi uuringute läbiviimiseks oleme saanud TÜ Eetika Komiteelt loa vastavate teadusuuringute läbiviimiseks. Käivitunud on aktiivne koeproovide kogumine TÜ Kliinikumi Naistekliinikust, Elite Kliinikust ja Fertilitasest. Prostatiidi diagnostikatestide alaprojektis oleme peamiselt tegelenud võimalike autoantigeensete valkude andmebaasi loomisega.

Tegeleme ka emaka limaskesta kvaliteedi probleemide uurimisega, tehes koostööd Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Karolinska Insituudi, Uppsala Ülikooli ja Valencia Ülikooliga. Oleme uurinud ning tuvastanud viljatutele naistele iseloomulikke geeniekspressiooni mustreid emaka limaskestas, mis võivad olla nende viljatuse põhjuseks.

Lisaks oleme koostanud mehe viljatust põhjustavate kromosoomiaberratsioonide ja geenide mutatsioonide andmebaasi, mis on aluseks uute kommertsiaalsete meeste viljatuse testide väljatöötamisele.
.
Arendussuund 2. Inimese ja loomade reproduktiivtehnoloogiate edasiarendamine

Kaasaegne viljatuse diagnostika ja ravi võimaldavad lapsi saada ka neil paaridel, kellel see loomulikul teel ei õnnestu. Viljatusravi tulemuslikkust saaks oluliselt tõsta, täiustades munarakkude ja embrüote ehk viljastatud munarakkude kehavälist kasvukeskkonda ning kindlaks tehes objektiivsed tunnused, mille alusel embrüote eluvõimet mõõta ja neist parimaid siirdamiseks välja valida. Ehkki loomade aretustöös puututakse viljatusraviga vähe kokku, on munarakkude kehaväline viljastamine ja embrüote kasvatamine ka seal väga aktuaalsed, sest võimaldavad geneetiliselt väärtuslikelt vanematelt rohkem järglasi saada.
Kvaliteetsete munarakkude saamise, optimaalse kasvukeskkonna tagamise ja embrüote selektsiooni küsimustega tegeldakse arendussuunas kokku 4 projekti raames.
.

Arendussuund 3. Mikroökoloogilised väljavaated reproduktiivmeditsiinis

Nais- ja meessuguteede normaalne mikrofloora on reproduktiivsüsteemi oluline osa. Normaalse mikrofloora suurim tähtsus seisneb kolonisatsiooniresistentsuse tagamises, mis tähendab kaitset võõraste mikroobide eest, aga ka oma mikrofloora tasakaaluoleku kindlustamist. Mikroökoloogilise tasakaalu häirumisel muutub organism infektsioonidele vastuvõtlikumaks, kuid teatud mikroökoloogilisi häireid (näiteks bakteriaalset vaginoosi) seostatakse ka raseduse ja sünnitusega seonduvate probleemidega, sealhulgas enneaegse sünnituse, enneaegse lootekestade rebendi, raseduse katkemise, aga ka viljakuse languse ja kehavälise viljastamise vähese tulemuslikkusega.
Arengusuuna üheks eesmärgiks on iseloomustada mehe ja naise normaalset genitaaltrakti mikrofloorat, kasutades selleks võrdlevalt traditsioonilisi (mikrobioloogilistel külvidel põhinevaid) ja innovatiivseid molekulaargeneetilisi (metagenoomikal põhinevaid) meetodeid. Järgnevalt selgitatakse suguteede mikrofloora muutusi erinevate mikroökoloogiliste häirete (bakteriaalne vaginoos naistel, krooniline prostatiit meestel) ja viljatuse korral. Nende tööde käigus saadakse uusi teadmisi suguteede mikrofloora koostise ja funktsioonide kohta, kuid samuti luuakse suguteede mikroorganismide kultuurikollektsioon.
.