Rohealad

Eesti maaülikool on alustanud Tähtvere linnaku rohealade muutmist. Eesmärke on kaks - vähendada meeletule muruniitmisele kuluvat aega ja energiat ning suurendada linnaku rohealade mitmekesisust nii liikide kui ka ajaveetmise võimaluste osas. Eesmärgiks on muuta meie rohealad EMÜ arengukavas tegevusi toetavaks, seda nii õppe, teaduse kui ka liikmeskonna hüvanguks. 

Tegu on pikaajalise protsessiga seega ei maksa oodata muutusi üleöö. Tegevused toimuvad esialgu vabatahtlikkuse alusel, eestvedajaks on EMÜ rohelise ülikooli töörühm. Tahame kaasata võimalikult palju oma ülikoolis leiduvat kompetentsi, seega igaüks on oodatud nõu ja jõuga panustama.  

 

EMÜ ja ELFi niitmistalgud 2020

2020. aasta septembris korraldavad Eesti Maaülikool ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) ülikooli linnakus vikatiga niitmise talgud. Selleks valmistudes on jäetud terves ulatuses niitmata Kreutzwaldi tänaval EMÜ veterinaar- ja loomakasvatusinstituudi ning Waldorfkooli vaheline ala. ELFi ja teiste kaasatud asjatundjate juhendamisel saab vikatit luisata ning ise vikatiga niita, lisaks tutvustatakse vikatiga niitmise lihtsamaid töövõtteid ning selle ajalugu.

Talgutega soovitakse juhtida tähelepanu igaühele jõukohasele lihtsale võimalusele elurikkust suurendada ning samuti tutvustada maaülikooli kui rohelise ülikooli linnaku elurikkust. Talgud toimuvad ELFi projekti „Igaühe looduskaitse – positiivne kaasamine“ raames, mille mõte on julgustada elanikke looduskaitse küsimustest aru saama ja ise aktiivselt looduskaitses kaasa lööma

 

Miks vikatiga niita?

Nagu kirjutab ELFi niitmisürituste eestvedaja Mari Kaisel, on vikatiga niitmine mitmeti kasulik tegevus: lisaks pärandkultuuri elushoidmisele saame madala rohu ja trimmis käe- ning kõhulihased. Et muru sees peituv elurikkus – pisimutukad nagu rohutirtsud, mardikad ja teised – jõuaks vikatikaare eest ilusasti minema jalutada, samas kui muruniiduk nad juba kasvõi oma tera poolt tekitatud õhupöörise tõttu sisse tõmbab ja ühtlase pudruna välja laseb. Vikatiga niites ei tekita me kunagi liigmadalat muru, mis võib kergesti juhtuda muruniidukiga niites. Liiga madal muru ei sobi jällegi murukõrrelistele ja valgele ristikule, küll aga võib aeda tuua sammalt ja võilille. Kokkuvõtvalt öeldes on vikatiga niitmine hea nii meie tervisele kui ka elurikkusele. Viimasel kümnendil on selgeks saanud, et looduslik mitmekesisus ehk elurikkus ei säili iseenesest mõistetavana ja meile ei piisa looduse kaitsmisest ainult looduskaitsealadel. Hoolimata kaitsealadest, mida on Eestis pindala mõttes justkui omajagu, jätkub liikide ja elupaikade hävimine endisest kiiremini ja täna räägime, et väljasuremisohus on juba iga kaheksas liik. 

Eestimaa Looduse Fond koos partneritega korraldab terve hulga vikatiga niitmise talguid nii sel kui ka järgmisel aastal. Lisaks ka vikatiga niitmise võistluse. Ürituste teravik on elurikkuse ning pärandkultuuri hoidmisel. Partneriteks on erinevad kogukonnad, ühendused ja asutused üle Eesti.

Vaata lisa Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt: https://elfond.ee/tuleniitma

  

EMÜ rohealad juulis 2016

Kohtades, kus niitmine kevadel lõpetati, on näha juba oluliselt suuremat liigirikkust nii taimede kui ka putukate osas...

Peahoone tiigi nõlvale istutatud taimede vahel on endale kodu teinud viinamäeteod (Helix pomatia). 

2016. aastal jätsime niitmisest välja riba Metsamaja kõrval, kus kevadel õitsesid kaunid krookused ja tulbid. Eesmärgiks oli uurida, kas ja kui hästi taastub intensiivselt niidetava ala taimestiku mitmekesisus peale niitmise lõppemist. Juulis 2016 jalutasime niitmisest väljas oleva ala läbi ja lugesime kokku kõik rohumaadele iseloomulikud liigid, välja jätsime need, mis tahavad kasvamiseks eranditult häiritud pinnast (mõnes kohas kõnnitee servas) ning kõrrelised, mille täpsem määramine on keerulisem. Esialgne loendus andis 56 liiki! Suur liigiline mitmekesisus on eriti meelepärane mesilastele, kes vajavad taolisi rohealasid nii pesitsemiseks kui ka toitmumiseks.