Pressiteated

Maaülikool tähistab kõrgema põllumajandushariduse 100. aastapäeva

Terve sajand on Eestis antud emakeelset kõrgemat põllumajandusharidust. Mis on selle aja jooksul muutunud? Kuidas on põllumajandusharidus vahepeal edenenud, kuhu oleme välja jõudnud ning milleks peaksime olema valmis tulevikus? Selle üle arutatakse Eesti Rahva Muuseumis korraldataval konverentsil "Tarkus toidab – 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust".

Sageli inimesed ehk ei hinda seda, et meil on jaekaubanduses müügil kodumaised köögiviljad, kuivained, leib ja täispiim, kuid see on tohutu väärtus, selgitas maaülikooli loomakasvatuse dotsent Marko Kass. "Suur osa maailmast joob pulbripiima," näitlikustas ta. Oskus toidutooret toota, seda väärindada ja turustada nõuab head haridust. Et kodumaine kõrgem põllumajandusharidus ja -teadus on maailmatasemel, näitavad nii poeletid kui rahvusvahelised ülikoolide pingeread.

Saja aastaga on meie põllumajandusharidus- ja teadus jõudnud tasemele, kus me ei pea muule maailmale alt üles vaatama, vaid meil endil on muule maailmale väga palju õpetada, lisas omalt poolt põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. Ta tõi näite, et nüüdisajal on igal Eesti põllumehel ligipääs detailsetele digitaalsetele mullakaartidele, kus on täpselt määratletud iga põllu mullatüübid ja seeläbi ka sobivus erinevate põlluviljade kasvatamiseks. Enamik riike võib sellest vaid unistada. Need teadustöö tulemid jõuavad ettevõtetesse muuhulgas ka läbi mobiilirakenduste ja muude moodsate vahendite. Kuid mitte ükski äpp ei tee ettevõtja jaoks olulisi majandusotsuseid – otsustamiseks on vaja teadmist ja haridust. Ülikool pakub põllumajanduse valdkonnas mõlemat – tippteadust ja ka oskuseid teadustulemuste praktiliseks kasutamiseks. Põllumajandusharidus ühendab teadmised ja tipptehnoloogiad ning seda mitte üksnes põllul, vaid ka laudas ja tööstustes.

Noored haritlased peavad igal aastal üha enam tegelema kliimamuutustest tingitud haiguste ja kahjurite levikuga. Nad õpivad, kuidas kaitsta taimi ilma sünteetiliste pestitsiidideta ning droonid ja sensorid on juba tänase talupidaja abivahendid, mitte kauge tulevik.

Sellest ja paljust muustki tuleb juttu 18. oktoobril kell 13 Eesti Rahva Muuseumis algaval konverentsil, kus kõnelevad nii maaülikooli esindajad, ettevõtjad kui eksperdid. Ürituse eel, kell 12, avab maaülikool muuseumi fuajees näituse, mis annab ülevaate põllumajandushariduse arengutest saja aasta vältel. Konverentsile järgneb vastuvõtt, kus maaülikool tunnustab tänavusi parimaid koostööpartnereid.

2019. aastal möödub 200 aastat ajast, mil Liivimaa taluseaduse alusel loodi Eestis esimesed emakeelsed kihelkonnakoolid. Möödus veel 100 aastat ning emakeelse ülikooli avamisega 1919. aastal said eestlased asuda Tartus eesti keeles ülikooliharidust omandama. Arvestades põllumajanduse valdkonna eripära ja olulisust, oli üsna loomulik, et ühe teaduskonnana avati emakeelse ülikooli juures ka põllumajandusteaduskond. Sajandi jooksul omakeelse põllumajandusliku kõrghariduse ja sellega kaasneva teadustegevuse arendamine on Eesti tänase põllumajanduse efektiivsuse ja maakultuuri üks suuremaid alustalasid.