Pressiteated

Doktoritöö: lehmakarja tasub vähem grupeerida

Foto: Erakogu

26. aprillil kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Maria Soonberg oma filosoofiadoktori väitekirja teemal "Grupeerimise mõju piimalehmade käitumisele ja heaolule. Regrouping effects on behaviour and welfare of dairy cows". Töös uuriti, kuidas mõjutab loomade pidamine nende käitumist ja heaolu.

Lehmade aktiivsust, agressiivsust ning söötmis- ja sotsiaalset käitumist uuris Soonberg kolme katse jooksul erinevates gruppides sõltuvalt nende vanuserühmast (mullikad, esmaspoegijad ja korduvpoegijad) ja piimatoodangust (suur või madal). Ühtlasi uuriti ka üleminekuperioodil olevaid lehmasid.

Tööst selgus, et mullikate ja esmaspoeginud lehmade aktiivsus oli kõrgem kui korduvpoegijatel, kinnislehmade aktiivsus aga madalam kui näiteks põhikarjal. "Mullikad ja esmapoeginud pole veel jõudnud grupeerimisega harjuda, mistõttu tekitavad võõrad loomad neis enam stressi. Kinnisloomade aktiivsus võis olla madalam, sest nende aedik oli võrreldes põhikarja aedikuga väiksem," põhjendas Soonberg.

Teises katses anti nii suure kui madala toodanguga lehmadele osaratsioonilist segasööta, millele lisandus lisajõusööt, mida manustati vaid suuretoodangulistele lehmadele. "Lisajõusööt ei mõjutanud oluliselt lehmade kõndimisele, seismisele ja joomisele kulutatud aega," nentis ta. Kolmandas katses uuritud üleminekuperioodil olevad lehmad näitasid seevastu selgelt, et lehm on peale poegimist aktiivsem kui varem.

Agressiooni märkas Soonberg enam mullikate kui lehmade vastu. Keskmiselt oli lehma esimene lähim naaber temast ühe meetri kaugusel nii asemetega kui ka põhuallapanekuga grupis. "Ühtlasi oli põnev tulemus, et esmaspoeginud lehmad käisid põhikarja juures söömas vähem kui juba korduvpoeginud lehmad. Samuti veetsid lehmad põhikarja saabumise päeval rohkem aega vahekäigus kui teistega koos."

Tulemused kinnitavad, et grupeerimine mõjutab lehmade aktiivsus, agressiivsust ja sotsiaalseid suhteid. "Seda teades tuleks loomapidajal lehmakarja vähem grupeerida, sest nii saavad isendid omavahel paremini läbi, on vähem agressiivsed ning stressis," lõpetas Soonberg.

Doktoritöö juhendajad on prof. David Arney, Dr. Marko Kass ja prof. Tanel Kaart ning oponent Dr. Satu Raussi (Natural Resources Institute Finland (LUKE)).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Lisateave: Maria Soonberg, maria.soonberg@emu.ee, +372 5816 1346