Pressiteated

Doktoritöö: kuumastress on lammaste veol suremuse peamine põhjus

Foto: Pexels.com

3. oktoobril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub lammaste heaolule. Uurimistöö pakub võimalusi, kuidas vältida elusloomade transportimisel tekkivat majanduslikku kahju. 

Francesca Carnovale kaitsmisele tulevast doktoritööst „Lammaste heaolu nende transpordil kuumas ja külmas kliimas. Welfare of livestock sheep transport in hot and cold climates" selgub, et lammaste heaolule mõjuvad negatiivselt nii kuuma- kui külmastress.   

Suurenev nõudlus liha järele, tapamajade tsentralisatsiooni tõttu kasvav loomavedu ja kliimamuutused on loomakasvatussektori väljakutsed, mis võivad avaldada negatiivset mõju loomade tervisele ja heaolule. Käesolev väitekiri on kokkuvõte Austraalias ja Hiina Sise-Mongoolias korraldatud uurimistööst, mis keskendus peamiselt lammaste transpordile erinevates veo- ja kliimatingimustes ning avalikkuse arusaamadele loomade heaolust.

Loomade veoaegne heaolu on kriitilise tähtsusega probleem, mille lahendamine võib vähendada suremust ja vigastusi vedude ajal ning vältida majanduslikku kahju. Keskkonda mõjutavad kliimamuutused võivad suurendada stressi ja suremuse riski loomade transpordil. Oluline on kindlaks teha, kas kehtivad elusloomade veo miinimumstandardid on piisavad. Üks maailma pikimaid eluslammaste mereveoteid kulgeb Austraaliast Lähis-Itta.

Uurimistöö tulemustest selgus, et kuumastress on lammaste veol suremuse peamine põhjus, eriti kui pealelaadimine toimub Austraalias lõunapoolkera talvel ning mahalaadimine suvises Lähis-Idas, millest tulenevalt anti soovitus, et kui teekonnal toimub lammaste mahalaadimine mitmes sadamas, ei tohiks esimene mahalaadimine toimuda kõige kuumemas Doha sadamas. Käesoleva töö tulemuste põhjal muutis Austraalia valitsus oma loomade meretranspordi alaseid eeskirju.

Ka külmastress võib avaldada mõju lammaste heaolule, mistõttu on oluline välja selgitada, kas veoki konstruktsiooni ning veoruumis valitsevate tingimuste muutmine võivad mõjutada ja parendada lammaste heaolu nende transportimisel külmades oludes. Leiti, et kõige enam ohustasid ja kahjustasid külmakraadid lambaid, keda veeti lahtistes sõidukites, kelle teekonnad olid pikemad ning keda enne transporti ei söödetud.

Francesca Carnovale kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 3. oktoobril kell 10.00 BBB veebiruumis. Doktoritöö juhendajad on professor David Arney, vanemlektor Andres Aland ja professor Fabio Napolitano ning oponent professor Cathy Dwyer (Šotimaa Maakolledž). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMÜ DSpace.