Tehnika ja tehnoloogia

Tehnika ja tehnoloogia õppekava on laiapindne ja mitmekesine õppekava, kus saad tugevad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused tehnika valdkonnas tegutsemiseks. Õppe käigus on sul lisaks üldteadmiste omandamisele võimalik spetsialiseeruda veel energiakasutuse, tootmistehnika või ergonoomika alale. Õppekava läbimine võimaldab sul töötada erinevatel ametikohtadel esmatasandi tootmisjuhist kuni ettevõtjani. 

Kas see eriala sobib sulle? 

Hinda 5-palliskaalal kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad: 

  1. Tahan teada, miks ja kuidas miski töötab. 

  1. Tahan leiutada uusi asju ja viise, kuidas midagi teha. 

  1. Mulle meeldib meisterdada. 

  1. Kõikvõimalikud masinad panevad mul silma särama. 

  1. Usun, et tehnika suudab muuta maailma paremaks. 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“  

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!  

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“  

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!  

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“  

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid! 

 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

  • Tehnika ja tehnoloogia õppekaval õppides omandad sa inseneeria põhiteadmised ja oskused. Teisel kursusel valid ka suuna, mida õpid süvendatult. 
  • Tootmistehnikale spetsialiseerudes saad sa erialateadmised tootmisettevõttes kasutatavast tehnikast (masinad, seadmed, mehhanismid) ja oskuse seda käidelda. 
  • Energiakasutusele spetsialiseerudes anname sulle erialateadmised energeetikatehnoloogiatest ja energiakasutusest. Omandad ka oskused elektri- ja soojusseadmete ning -süsteemide kasutamiseks ja käitamiseks.  
  • Ergonoomikale spetsialiseerudes saad sa teadmised ja oskused tehnika kasutamise ja tehnoloogiatega kaasnevate ohtude ennetamiseks töökeskkonnas. 

Mida õpid?  

  • Kõik üliõpilased õpivad tehnika ja tehnoloogia projekteerimise aluseid, mehaanikat ja automaatikat, elektroonikat ja elektrotehnikat ning infotehnoloogiat. 

  • Spetsialiseerudes energiakasutusele õpid muuhulgas tundma elektriajameid ja –masinaid ning looma ise asjade interneti ehk värkvõrgu lahendusi. 

  • Spetsialiseerudes tootmistehnikale õpid muuhulgas tundma mobiilseid masinaid ja robotitehnikat. 

  • Spetsialiseerudes ergonoomikale õpid muuhulgas ning looma inimkeskseid disainilahendusi. 

Vaata õppekava siit

Vaata õppeplaani siit

 

Kuidas praktikat saad?  

  • Erialamooduli ainetest valdav enamus koosneb vähemalt pooles mahus praktikumidest ja laboratoorsetest töödest, näiteks automaatika, mootorikütused, soojustehnika, tehnoloogia projekteerimine, insenerigraafika, materjaliõpetus, elektroonika ja programmeerimine. 

  • Teise kursuse kevadsemestril ootab kõiki üliõpilasi erialapraktika ettevõttes. See kogemus tagab sulle kokkupuute päriseluliste olukordadega ning paneb proovile sinu seni koolis omandatud teadmised ja oskused. 

 

Tutvu õppejõududega

Marten Madissoo on töötlemistehnika nooremprofessor. Oma tee insenerivaldkonna juurde leidis ta läbi huvi autospordi vastu, millega ta on ise ka praegu seotud nii läbi erinevate rallivõistluste nii juhi kui ka kaardilugeja rollis. Oma inseneeriaõpingud on ta täies ulatuses läbinud Eesti Maaülikoolis, bakalaureuseastmest kuni doktorikraadini välja. Praegustele üliõpilastele õpetab ta hüdraulikat ja pneumaatikat ning lõiketeooriat. Metalli lõikamine ja laastu tekitamine on tema sõnul üks äge tegevus, mis paneb silma särama. Kõik, kellel on huvi autode ehitamise ja metalli lõikamise vastu siis võivad alati julgelt Marteni poole pöörduda. 
Kaarel Soots on väikesest saati tehnikaga kokku puutunud ning seetõttu otsustas ta pärast gümnaasiumit tulla Eesti Maaülikooli ettevõttetehnikat õppima. 2007. aastal lõpetas ta bakalaureuseõppe tehnika ja tehnoloogia õppekaval, 2009. aastal magistriõppe tootmistehnika õppekaval ja 2018. aastal doktoriõppe tehnikateaduse õppekaval. 
Praegu õpeta Kaarel ise tudengitele selliseid õppeaineid nagu materjaliõpetus, materjalide töötlemistehnoloogia, masinaelemendid ning masinate konstruktsioon ja ohutus. 
Mart Hovi on öelnud, et  kõik mis puudutab juhtmete, vooluallikate ja tarbijate kokku ühendamist paelus teda juba lapsepõlves. Paraku langes õpingute esimese etapi lõpp aega, kus algas tormiline arvutite ja interneti areng, seega tuli ka selles valdkonnas oma ülikooli heaks panustada. Mart on omandanud Eesti Maaülikoolis elektriinseneri eriala. Praeguseks on ta keskendunud eelkõige soojusenergeetikale. Selles vallas leiab huviline ka koostööpunkte Eesti Maaülikooli katlalabori tegevustes: http://katlalabor.emu.ee 
Allan Tooming on koostööle orienteeritud õppejõud, keda päriselt huvitab üliõpilastele teadmiste edasiandmine, õppetöös tudengitega kontakti saamine ja stressivaba arutelu tekitamine. Tema jaoks on oluline tudengite tagasiside, sellest õppimine ja õppetöö parandamine. Ise on ta lõpetanud Eesti Maaülikooli magistriõppe energiakasutuse erialal, ning hetkel õpib ta maaülikooli tehnikateaduse doktorantuuris. 
Praegustele tudengitele õpetab ta automaatikat, automaatjuhtimist, hooneautomaatikat, visuaalprogrammeerimist ja nõrkvoolusüsteeme. 
Kel koolivälisel ajal on soov Allaniga mõõtu võtta, siis võib temaga kohtuda võrkpalliplatsil. Just võrkpall on see, mis annab talle energiat, toetab füüsist ja õpetab meeskonnana toimimist. 

 

Õppekeskkond 

Meie õppekaval on kasutada ohtralt laboreid, kus suur osa sinu koolipäevadest möödubki ning kus toimuv aitab tehnika ja tehnoloogiaga heaks sõbraks saada. Sinu kasutada on katlalabor, soojustehnika labor, valgustustehnika labor, elektrimontaaži labor, elektrotehnika labor, elektroonika ja automaatika labor, elektriajamite ja -mõõtmiste labor, elektrimasinate labor, kütuste labor, kompuutertomograafia labor, mootorite katselabor, mõõtelabor, lõiketöötluslabor, põllundustehnika labor, pneumaatika, hüdraulika ja robootika labor, ergonoomika labor, füüsika labor ning agrometeoroloogia labor. Päris kirju punt, kas pole? 

 

Kuhu edasi? 

Õppimisvõimalused 

  • Tehnika ja tehnoloogia eriala lõpetajad saavad õpinguid jätkata magistriastmes Maaülikoolis, õppides näiteks energiakasutuse, tootmistehnika või ergonoomika õppekaval. Meie lõpetajad on aga asunud magistriõpingutele ka näiteks TalTechis või hoopis välismaal.  

Õppeaste: bakalaureuseõpe  

Õppevorm: päevaõpe/ sessioonõpe  

Õppe kestus ja maht: 3 aastat, 180 EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: päevaõppes 40 / sessioonõppes 35 

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused:

  • eesti keele riigieksam vähemalt 20 punkti 100-st (2-10 konkursipunkti);  
  • laia matemaatika riigieksam vähemalt 20 punkti 100-st (2-10 konkursipunkti);  
  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti);  
  • vastuvõtukatse: motivatsioonikiri vähemalt 3 punkti 5-st (3-5 konkursipunkti)

 

Asendusvõimalused:

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti;  
  • lai matemaatika – enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või matemaatika vastuvõtukatse, mõlema eelnimetatu tulemus vähemalt 20 punkti; või kitsa matemaatika riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti, mida arvestatakse koefitsiendiga 0,7. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on kuus:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  6. kui oled sooritanud kutseeksami ja sinu kutsetunnistus on kutseregistrisse (https://www.kutseregister.ee) kantud (3 lisapunkti).  Arvestatakse järgmisi kutsetunnistusi:  
  • Automaatik, tase 4  

  • Automaatik-tehnik, tase 5  

  • Jaotusvõrgu elektrik, tase 4  

  • Jaotusvõrgu elektrik, tase 5  

  • Sisetööde elektrik, tase 4  

  • Sisetööde elektrik, tase 5 

 

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate;
  6. kutsekeskharidusasutuses keskhariduse omandanud ning tehnika eriala lõpetanud keskmise hindega vähemalt 4,5. 

 

Õppekavajuht:  

Külli Hovi, Tehnika ja tehnoloogia õppekavajuht, Metsanduse ja inseneeria instituut, energiakasutuse õppetool 

kylli.hovi@emu.ee ;

 

Õppekorraldusspetsialist: 

Heli Mäesepp, õppekorralduse peaspetsialist, Metsanduse ja inseneeria instituut, heli.maesepp@emu.ee, +372 731 3332,