Vesiehitus ja veekaitse

Vett on vaja õiges kohas, õigel hulgal ja õige kvaliteediga. Just veeinsenerid on need, kes leiavad säästlikud ja kliimakindlad lahendused veeprobleemidele, et igas kraanis voolaks puhas vesi ning reo- ja sademeveed saaks ohutult keskkonda tagasi suunatud. Lisaks hoonetele kujundavad maastikke ka paisjärved ja purskkaevud. Iga elanik, töötaja ja tööstus vajab hästi toimivat veevärki, mis oleks vastupidav ja vastaks kvaliteedinõuetele. Võib-olla oled just sina tuleviku veevõrgu projekteerija, ehitaja või veemajanduse arendaja riigiametis? 

Kas see eriala sobib sulle? 

Hinda 5-palliskaalal, kuivõrd allolevad väited sinu kohta käivad:  

  1. Mulle meeldib lahendada probleeme matemaatika ja reaalteaduste abil. 

  1. Ma usun, et vajame kvaliteetseks eluks nii tootmist kui puhast keskkonda. 

  1. Olen rõõmuga ehitanud liivalosse, meisterdanud lumememme või teinud remonti. 

  1. Pean end targaks, kuid samas olen veendunud, et võiksin veel targemaks saada. 

  1. Soovin, et õpingud annaksid mulle teadmised ja oskused töötada erinevates ametites. 

 

18-25 punkti „See õppekava sobib sulle suurepäraselt!“  

Tundub, et sinu väärtused ja huvid kattuvad suurel määral õppekava eesmärkidega. Meie õppekava pakub sulle võimalust oma teadmisi ja oskusi süvendada. Sinu positiivne suhtumine, kirg ja eelnevad kokkupuuted loovad hea eelduse sellel õppekaval õppimiseks ja tuleviku spetsialistiks saamisel. Ootame sind õppima!  

13-17 punkti „Sul on head eeldused õppekaval õppimiseks.“  

Näib, et su huvid ja väärtused vastavad üsna hästi meie õppekava eesmärkidele. Meie juures õppimine annab sulle täiendavaid teadmisi ja oskusi, samuti kindlust ja sügavamat arusaama sind huvitavatest teemadest. Julgustame sind seda võimalust kasutama, et nii isiklikult kui professionaalselt kasvada. Tee see samm ära ja alusta õpinguid!  

0-12 punkti „Kaalu veel, kas see õppekava on õige valik.“  

Praegu tundub, et su huvid ja eesmärgid päris täielikult õppekava eesmärkidega ei kattu. See ei tähenda, et sa ei võiks siiski selles valdkonnas oma teadmisi ja oskusi edendada, kuigi julgustame kaaluma ka teisi võimalusi, mis sinu praegustele huvidele ja tulevikuplaanidele paremini vastavad. Uuri lähemalt meie teisi erialasid!  

 

Mida ja kuidas õpid? 

Milles saad põhjalikumad teadmised?  

  • Õppekavas on olulisel kohal nii ehitusinseneri baasharidus, mis toimub koos maaehituse õppekava üliõpilastega, kui sellele lisanduvad veeinseneeriaga seotud erialaaineid. Vesiehituse ja veekaitse õppekava haridust tunnustab Eesti Ehitusinseneride liit mitme esmakutsega vesiehituste ja veevarustuse valdkonnas.  

  

Mida õpid?  

  • Sinu tulevane baasharidus põhineb matemaatikal, füüsikal, tugevusõpetusel, ehitusmehaanikal, ehitusmaterjalide õpetusel ning puit-, teras- ja raudbetoontarindite CAD-projekteerimisel. Erialaõpe tugineb hüdraulika, hüdroloogia ja hüdrogeoloogia heale tundmisele, kus on tähtsal kohal vesiehitised, vooluhulga reguleerimine, kuivendus ja niisutus, veevarustus, veepuhastamine ning jäätmetega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine. 

Vaata õppekava siit.  

Vaata õppeplaani siit.   

 

Kuidas praktikat saad?  

  • Õppekaval saad sa hulgaliselt praktilisi kogemusi. Näiteks materjalide laboris ehitusmaterjalide omadusi uurides, hüdraulika laboris vee voolamise iseärasusi mõõtes ning veekvaliteedi praktikumides erineva puhastusastme läbinud vee omadusi hinnates. 

  • Erialapraktika esimeses osas (nn töövarjupraktika) saad sa praktilise kogemuse valdkonna ettevõttest või asutusest, selle tegevustest ja toimimisest. Erialapraktika teises osas saad töötada sinu enda poolt valitud veemajanduse tegevusvaldkonnaga seotud projekteerimis-, uurimis- ja ehitusettevõttes või riikliku järelevalvega tegelevas asutuses. Erialapraktika käigus saad iseseisva praktilise töö oskuse ja omandad rohkelt kogemusi. 

  • Sinu praktikabaasideks võib lugeda lisaks Maaülikooli õppelaboritele Eestis tegutsevaid projekteerimis- ja ehitusettevõtteid, mis tegutsevad veemajanduse valdkonnas. 

 

Meie õppekavast ja õpikeskkonnast

 

Tutvu õppejõududega

  Egle Saaremäe jõudis veemajandusse, sest matemaatika on alati olnud üks tema tugevamaid külgi. Konkreetset õppekava tutvustas talle aga hoopistükkis naaber, kelle soovitusel Egle maaülikooli seda õppima tuli. Sademevesi ja sademeveelahendused ning modelleerimine on see, mis talle meeldib ja sel teemal teeb ta ka doktoritööd. Projekteerijana on ta töötanud aastast 2002, olles volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener (tase 8).
Tudengitele annab ta edasi praktilist kogemust, toetades seda teooriaga. Kuna Egle on EVKISe (Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts) volikogus ja EVLi (Eesti Veeinseneride Liit) juhatuses, siis on ta kursis tööturul toimuvaga ning tänu sellele saab tudengeid kaasata koolitustesse, kus koolitajateks on tegevinsenerid.
Egle töötab igapäevaselt selle nimel, et muuta veeinseneride töö lihtsamaks ning lahendada veega seotud probleeme.

Ottar Tamme jaoks on vesi on olnud südamelähedane teema nii magistri- kui ka doktoritöö ajal Eesti Maaülikoolis.

Rakendades insenertehnilisi võtteid veemajanduses on võimalik võidelda kliimamuutuste negatiivse mõjudega, seda eriti linna keskkonnas, mis on eriti tundlik muutustele – üleujutuste sagenemine ja kuumasaared. Ottar soovib välja töötada uusi lahendusi, kasutades tänapäevaseid tööriistu ja neid teadmisi edasi anda ka üliõpilastele, sest lõppude lõpuks on nemad need, kes suudavad maailma muuta.

 

Õppeaste: integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe  

Õppevorm: päevaõpe  

Õppe kestus ja maht: 5 aastat, 300 EAP  

Õppekeel: eesti keel   

Õppekohtade arv: 20 

 

Vastuvõtt 2024

Avaldusi saab esitada 3. juunist 4. juulini elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25. juunist 4. juulini tööpäeviti kell 9-15 ülikoolis kohapeal. 

 

Vastuvõtutingimused: 

  • eesti keele riigieksam vähemalt 20 punkti 100-st (2­˗10 konkursipunkti);

  • laia matemaatika riigieksam vähemalt 20 punkti 100-st (2­˗10 konkursipunkti);

  • keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne (3-5 konkursipunkti);

  • vastuvõtukatse: motivatsioonikiri vähemalt 3 punkti 5-st (3-5 konkursipunkti).

 

Asendusvõimalused:  

  • eesti keel – eesti keel teise keelena riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti 100-st või eesti keele B2 tasemeeksam tulemusega vähemalt 80 punkti või eesti keele C1 tasemeeksam tulemusega vähemalt 60 punkti;  

  • lai matemaatika – enne 2014.a. sooritatud matemaatika riigieksam või matemaatika vastuvõtukatse, mõlema eelnimetatu tulemus vähemalt 20 punkti; või kitsa matemaatika riigieksam tulemusega vähemalt 80 punkti, mida arvestatakse koefitsiendiga 0,7. 

 

Lisakonkursipunktid: 

Lisakonkursipunkte saad siis, kui oled vastuvõtutingimused täitnud ning neid võimalusi on viis:  

  1. kui oled lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga või kutseharidusasutuse kiitusega (3 lisapunkti);
  2. kui oled lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  3. kui osalesid Eesti Maaülikooli matemaatika riigieksami ettevalmistuskursusel alates 2019. aastast ning lõpetasid selle positiivse tulemusega (1 lisapunkt);
  4. kui said preemia õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti);
  5. kui said preemia õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastme (10.-12. klass) kategoorias alates 2019. aastast (3 lisapunkti).

  

Ülikool võib väljaspool konkurssi vastu võtta:

  1. kuni kaks (kõigi õppekavade peale kokku) silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud üliõpilaskandidaati ülikooli spordiklubi soovitusel. Sportlike tulemuste alusel eritingimustel vastuvõtuks kandideerimiseks tuleb esitada dokumendid vastavalt vastuvõtueeskirja punktis 31.6 toodule;  
  2. kuni kolm (kõigi õppekavade peale kokku) Setomaa vallast pärit üliõpilaskandidaati Seto Kongressi Vanemate Kogu ja Setomaa Valdade Liidu poolt tehtud ettepanekute alusel;  
  3. gümnaasiumiastmes rahvusvahelistel aineolümpiaadidel alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate;  
  4. gümnaasiumiastme (10.–12. klass) üleriigiliste aineolümpiaadide lõppvoorus alates 2019. aastast osalenud üliõpilaskandidaate. Arvestatakse matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia olümpiaadide tulemust;  
  5. noorte teadusvõistluse Rakett 69 (ETV telesaade) finaalis osalenud üliõpilaskandidaate. 

 

Õppekavajuht:  

Toomas Tamm, Toomas.tamm@emu.ee  

 

Õppekorraldusspetsialist: 

Merit Karro, õppekorralduse peaspetsialist, Metsanduse ja inseneeria instituut, merit.karro@emu.ee